EO-men qatynas shıkizat sheńberinen shyǵady, Togomen seriktestik jáne jańa kólik dálizi – álemdik BAQ Qazaqstan týraly ne jazdy
Osy aptada sheteldik BAQ-ta Qazaqstan men Eýropalyq Odaqtyń qarym-qatynasy shıkizat sheńberinen shyǵatyny, Togomen strategııalyq seriktestikti damytý jáne jańa kólik dálizi týraly kelisim jaıly maqalalar legi jarııalandy. Tolyǵyraq Kazinform sarapshysynyń sholýynda.
Euroactiv: EO men Qazaqstan shıkizattyq qarym-qatynas sheńberinen shyqpaq
Brıýsseldegi Euractiv agenttigi Qazaqstan men Eýropalyq Odaq asa mańyzdy shıkizat materıaldaryn óndirip, óńdeýde yntymaqty kúsheıtetini týraly habarlady. Іs-shara sheńberinde Qazaqstan men Eýropalyq Odaq tómen kómirtekti energetıkaǵa kóshýde, sondaı-aq ártúrli sektorlarda, onyń ishinde jańartylatyn energetıka, tsıfrlyq tehnologııalar jáne densaýlyq saqtaý salalarynda asa mańyzdy shıkizat materıaldary boıynsha ózara tıimdi yntymaqtastyqty damytý nıetin rastaǵan.
QR Ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaev jasyl energııany damytý úshin Eýropa elderi sırek kezdesetin 34 metalǵa zárý ekendigin, onyń 18-i Qazaqstanda óndiriletinin aıtty.
Euroactiv atap ótkendeı, Eýroparlament depýtaty jáne Polshanyń burynǵy syrtqy ister mınıstri Vladımır Chımoshevıchtiń pikirinshe, iri óndirýshi el retinde jáne EO úshin mańyzdy materıaldardy jetkizýshi retinde «Jańa jasyl baǵyt» sııaqty iri jobalardy júzege asyrýda Qazaqstan óte mańyzdy ról atqarady.
«Bul mıneraldar elektronıka jáne jańartylatyn energııa tehnologııalary sııaqty ártúrli ónimderdi óndirý úshin óte qajet. Olar ekonomıkalyq mańyzdylyǵy, jetkizý tizbeginiń joǵary táýekelderi jáne strategııalyq salalarǵa áleýetti áserine baılanysty mańyzdy bolyp sanalady, bul Qazaqstandy EO-nyń jasyl jáne tsıfrlyq kóshýiniń negizgi jetkizýshisi etedi», - delingen maqalada.
Aıta keteıik, Eýropalyq Odaq - Qazaqstannyń eń iri saýda seriktesi.
Anadolu: Qytaı - Qazaqstan - Túrikmenstan - Iran: jańa dálizdi Astana men Ashhabad birlesip ázirleıdi
Anadolu agenttiginiń habarlaýynsha, Ashhabadta ótken kólik, tranzıt jáne logıstıkany damytý jónindegi Qazaqstan-Túrikmenstan birlesken jumys tobynyń birinshi otyrysynyń qorytyndysy boıynsha «Qytaı-Qazaqstan-Túrkimenstan-Iran» dálizin damytý týraly kelisimge qol qoıyldy.
«Jumys toby temirjol qatynasy salasynda ıkemdi básekege qabiletti tarıftik saıasatty qalyptastyrý boıynsha júrgizilip jatqan birlesken jumysty oń baǵalap, aldaǵy ýaqytta osy baǵyttaǵy jumystardy jalǵastyrýǵa kelisti», - delingen maqalada.
Taraptar kólik baılanysy týraly hattama men memorandýmǵa qol qoıdy. Memorandým eki el arasyndaǵy temirjol jáne teńiz kóligi salasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýdi kózdeıdi. Atap aıtqanda, eki eldiń aýmaqtary boıynsha tasymaldaý kólemin ulǵaıtý, sonyń ishinde qolaıly tarıftik jaǵdaılar jasaý, ınfraqurylymdy damytýdy úılestirý boıynsha birlesken sharalardy qabyldaý jáne ózara aqparat almasý úshin tsıfrlyq sheshimderdi engizý nıeti kórsetilgen.
Trend.az: Qazaqstan men Togo prezıdentteri keńeıtilgen quramda kelissóz júrgizdi
Trend basylymy Togonyń Qazaqstanmen saýda-ekonomıkalyq, taý-ken ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy, kólik jáne tsıfrlandyrý salalaryndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýge múddeli ekenin habarlady. Bul týraly Togo prezıdenti For Essozımna Gnassıngbe Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevpen kezdesýinde aıtty.
«Qazaqstan men Togonyń strategııalyq seriktes bolý áleýeti bar. Qazaqstannyń ekonomıkalyq áleýeti orasan zor. Bizdiń jan-jaqty baılanystardy ornatý jónindegi kelissózderimiz taraptardyń ózara is-qımyldy tereńdetýge umtylysyn aıqyn kórsetti», - dep keltiredi Togo prezıdentiniń sózin Trend.az basylymy.
Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev eki eldiń bir-birinen alys jatqanyna qaramastan, ortaq tustary kóp ekenine, atap aıtqanda, kópkonfessııaly jáne kópetnosty quramymen erekshelenetinine toqtaldy.
Qazaqstan prezıdenti ekijaqty saýda-sattyqty órkendetý jáne isker toptar arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtý mańyzdy ekenine toqtalyp, Qazaqstannyń Togodaǵy Qurmetti konsýly laýazymyna laıyqty kandıdatty anyqtaýdy usyndy. Memleket basshysy mundaı qadam eki el arasynda B2B formatyndaǵy baılanystardy damytýǵa septigin tıgizedi dep esepteıdi.
Xinhua: Qytaı Qazaqstanmen ınstıtýtsıonaldyq yntymaqtastyqty keńeıtýge ýáde berdi
Xinhua agenttiginiń habarlaýynsha, Qytaı Qazaqstanmen yntymaqtastyq jónindegi komıtettiń ınstıtýtsıonaldyq platformasynyń rólin arttyrý jáne ózara tıimdi yntymaqtastyqqa jańa serpin berý úshin ishki komıtetter arasyndaǵy almasýlar men baılanystardy nyǵaıtý úshin jumys isteýge daıyn. Astanada Qazaqstan Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Roman Sklıarmen ótken Qytaı-Qazaqstan yntymaqtastyǵy komıtetiniń 11-shi otyrysynda QHR Memlekettik keńesi vıtse-premeri Dın Sıýesıan osylaı degen.
Óz tarapynan QHR Memlekettik keńesi Premeriniń orynbasary Dın Sıýesıan qazaqstandyq taraptyń bastamalaryna qoldaý bildirip, QHR-nyń buryn qol jetkizilgen jáne jańa ýaǵdalastyqtardy iske asyrý úshin belsendi túrde jumys isteýge daıyn ekenin atap ótken.
«Eki el arasyndaǵy qarym-qatynas jan-jaqty strategııalyq seriktestik deńgeıine jetti. Bıyl Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Qytaıǵa eki ret saparmen bardy. Eki el basshylarynyń kezdesýleri óte mazmundy ótti. Bizdiń mindetimiz - qol jetkizilgen barlyq ýaǵdalastyqty iske asyrý», - dedi QHR Memlekettik keńesi Premeriniń orynbasary Dın Sıýesıan.
Roman Sklıar men Dın Sıýesıannyń qatysýymen mádenı ortalyqtardy ózara qurý týraly úkimetaralyq kelisimge, sondaı-aq QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi men QHR Bas keden basqarmasynyń Qazaqstannan jańa súıekti jemis daqyldarynyń eksporttyq partııalaryna qoıylatyn fıtosanıtarlyq talaptardy kelisý jónindegi jumys hattamasyna qol qoıyldy. Sondaı-aq, otyrys sońynda taraptar qorytyndy hattamaǵa qol qoıyp, 2025 jyly Qazaqstan-Qytaı Yntymaqtastyq jónindegi komıtetiniń 12-shi otyrysyn Qytaı aýmaǵynda ótkizýge kelisti.
Reuters: Kaspıı qubyr konsortsıýmy Qara teńiz termınalynda munaı jóneltilimderin qaıta bastady
Reuters agenttigi Qara teńizdegi daýyldy eskertýge baılanysty Qazaqstannyń shıki munaıynyń negizgi eksporttyq baǵyty Kaspıı Qubyr Konsortsıýmynyń teńiz termınalynda munaıdy aýystyryp tıeý bir aptaǵa toqtatylǵanyn habarlady.
Qazir teńiz termınalynda munaıdy jóneltý VPÝ-1 jáne VPÝ-2 qurylǵylary arqyly shtattyq rejımde júzege asyrylyp jatyr.
«Kúzgi-qysqy, kóktemgi mezgilderdegi aýa raıy jaǵdaıyna baılanysty munaı tıeýdi toqtatýlar júıeli túrde júzege asyrylady jáne josparly is-shara bolyp tabylady. Qazirgi ýaqytta teńiz termınalynda munaı jiberý ádettegideı SPM-1 jáne SPM-2 arqyly júzege asyrylýda», – delingen habarlamada.
Wam.ae: AD Ports Group eki jańa munaı tankeriniń kómegimen Qazaqstandaǵy júk tasymaldaý qyzmetin keńeıtedi
Wam.ae arab aqparat agenttiginiń habarlaýynsha, halyqaralyq teńiz saýda portyna jańa tankerler ákelindi. Tankerler «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy aktsıonerlik qoǵamy men Abu Dhabi Ports Group arasyndaǵy yntymaqtastyq aıasynda satyp alyndy. Jańa tankerler «Qazaqteńizkólikfloty» seriktestigi men International Maritime Investments Ltd kompanııasy birlese qurǵan kásiporynǵa tıesili.
Aqparat agenttiginiń habarlaýynsha, Kaspıı teńiziniń taıaz sýy úshin arnaıy jasalǵan jáne halyqaralyq munaı kompanııalarynyń qatań talaptaryna jaýap beretin sıpattamalarǵa ıe eki kemeniń jalpy somasy 35 mıllıon dollardy quraıdy. Sondaı-aq, kemeler ınertti gaz júıelerimen jabdyqtalǵan, bul qaýipsizdik pen zamanaýı standarttarǵa sáıkestikti qamtamasyz etýdegi mańyzdy qadam.
