«Endi jón-josyqsyz teksere bermeıdi» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Ómirde ózgermeıtin eshteńe joq» degen kólemdi saraptamalyq maqala berilgen. Álemde erekshe boı kórsetip otyrǵan ulttyq valıýtalardyń qunsyzdanýy qazirgi basty ekonomıkalyq taqyryptardyń birine aınalýda. Sarapshylardyń pikirine qaraǵanda, mundaı jaǵdaıǵa qarqyndy damýshy elder tap bolýda. Olardyń arasynda Úndistan, Brazılııa, Reseı, Túrkııa sekildi iri elder de bar. Bul jaǵdaı neden týyndap otyr? Búkilálemdik banktiń basqarýshy dırektory Shrı Mýlıanı Indravatıdiń osy taqyrypta jazǵan maqalasyna qaraǵanda, damyǵan elder basyndaǵy daǵdarys bulty birshama seıilip, olardyń ekonomıkasy qalpyna kele bastaǵanymen álemniń damýshy jáne endi qalyptasýshy ekonomıkalary tótenshe qıyndyqtarǵa tap bolýda. Bul ekonomıkalar osynyń aldyndaǵy bes jyl kóleminde óz damýlarynda ekpin tanytyp, basymdyq kórsete bastaǵan bolatyn. Endi olarǵa qaıta kúshine ene bastaǵan damyǵan elder ekonomıkasy kúshti básekelestik kórsete bastaǵan. Biraq basty sebeptiń ózi bul emes kórinedi.
Bas basylymnyń jazýynsha, Qazaqstan Ulttyq banki teńgeniń aıyrbastaý baǵamymen alypsatarlyq áreket júrgizgeni úshin birqatar aqsha aıyrbastaý pýnktterine aıyppul salyp, lıtsenzııalarynyń qyzmetin toqtatty jáne óz fılıalynyń eki qyzmetkerin qyzmetinen bosatty. Ulttyq bank alypsatarlyq áreketterdi boldyrmaý maqsatynda qaýly qabyldaǵan edi. Sol qaýly sharttarynyń saqtalýy boıynsha josparlanbaǵan 391 tekserý júrgizilip ótti. Qaýly sharttaryn saqtamaýdyń anyqtalǵan faktileri boıynsha Ulttyq banktiń aımaqtyq fılıaldarymen ákimshilik quqyq buzýshylyq boıynsha Qylmystyq kodekstiń 188-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes 2,8 mln. teńge kóleminde aıyppul salyndy. Bul jaıynda « Alypsatarlyqtyń jazasy » degen maqalada berilgen.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Tótenshe jaǵdaılar mınıstri Vladımır Bojko kásipkerlermen «negizsiz, jón-josyqsyz teksere bermeýge» sóz baılasty. Ýáde jerde qalmaýy úshin keshe TJM men Ulttyq kásipkerler palatasy basshylary arasynda memorandým rásimdeldi. Óıtkeni ótken jumada, Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Elbasy órtke qarsy kúres qurylymdarynyń óz tekseristerimen kásipkerlerdi yǵyr etkendigin synǵa alǵany málim. «Basqa aınalysatyn isteriń joq pa? - dep keıigen edi Prezıdent. - Bar dáýlet-múlkiniń, kásipornynyń janyp ketpeýine bıznesmenniń ózi múddeli ǵoı». Osy baılamǵa toqtaǵan tótenshe jaǵdaılar vedomstvosy buryn-sońdy bolmaǵan sharaǵa bel býdy: shaǵyn jáne orta bıznestiń 65 paıyzy TJM-nyń tekseris aıasynan tolyq bosatylady! - Bul rette barlyq tekseriletin nysandardyń 65 paıyzy «qaýiptiń tómen dárejesi» sanatyna kóshirilip otyr, - dep túsindirdi mınıstr V.Bojko. - Bul sanattaǵylardy biz bıylǵy jyly múldem teksermeımiz. ıAǵnı biz qazir shashtarazdar jáne basqa da shaǵyn kásiporyndarǵa barmaımyz. Bizdiń jáne Bas prokýratýranyń saıtynda qaýpi tómen sanatqa jatatyn barlyq kásiporyndardyń tizimi bar. Bul týraly «Endi jón-josyqsyz teksere bermeıdi» degen maqaladan oqyńyz.
Osy basylymda «Kelimbetov qaýesetti joqqa shyǵardy» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde jospardan tys brıfıng ótkizgen Ulttyq bank tóraǵasy Qaırat Kelimbetov elimizdegi birqatar bankterdiń bankrotqa ushyraýy týraly qaýesetti joqqa shyǵardy. Eki-úsh mınýtqa ǵana sozylǵan brıfıngte bas qarjyger halyqty taǵy da sabyrǵa shaqyrdy. - Búgin SMS habarlamalar arqyly birqatar qazaqstandyq bankterdiń qarjylyq jaǵdaıy týraly jalǵan ári kúmándi aqparattyń taraǵany belgili. Bul atalmysh bankter salymshylary tarapynan shetel valıýtasyna degen dúrlikpe suranystyń týyndaýyna sebep boldy. Osyǵan baılanysty Ulttyq bank taralǵan málimettiń jalǵan jáne negizsiz, arandatýshy aqpar ekenin, elimizdiń bank júıesin turaqsyzdandyrýǵa baǵyttalǵanyn málimdeıdi, - dedi Qaırat Kelimbetov.
***
«Jas qazaq» gazetiniń sońǵy sanynda «Halyq ártisi» ataǵyn qaıtaraıyq» degen taqyryppen akter, rejısser, Qazaqstannyń halyq ártisi Tuńǵyshbaı Jamanqulovpen aradaǵy suhbat berilgen. «Qazirgi beriletin «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» degen ataq kerek, árıne. Biraq bul ataqty búgin bári alyp jatyr: ınjener de, agronom da, saýynshy da, kitaphanashy da... Degenmen ártisterge ǵana beriletin «Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi» degen ataq jaqsy estiletin-di. Óner adamdaryna kádimgideı qanat bitiretin. Mereıin ústem qylatyn. Sodan keıin halyq aldyna shyǵar ártister deńgeıin ósirip, rólderin jaqsy oınaýǵa tyrysatyn. Menińshe, sol ataqty qaıtarǵanymyz jón. Onyń eshqandaı da sókettigi joq», - deıdi akter.
