Eńbekpen qamtý salasyndaǵy memlekettik saıasat jańa úlgide júzege asatyn bolady - G. Ábdihalyqova
Pessımıstik boljamdar 2009 jyl boıy bundaı úderistiń arta túsetinin jarııalaǵanymen de, Úkimettiń daǵdarysqa qarsy josparynyń nátıjeli júzege asýy jaǵdaıdy qalypty deńgeıde ornyqtyrdy. Bul rette «Úkimettiń eń sátti baǵdarlamasy» dep aıdar taǵylyp júrgen «Jol kartasy» úlken quldyraýdyń aldyn aldy dese de bolady. Endigi maqsat tıimdi júrgizilgen Jol kartasyn, Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamany júzege asyra otyryp, búkil respýblıkadaǵy eńbekpen qamtýdyń ońtaıly tetigin uıymdastyrý. Búgin QR Parlamenti Májilisinde ótken Úkimet saǵatynda QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Gúlshara Ábdihalyqova dál osy baǵyttaǵy memlekettik saıasattyń negizgi basymdyqtary týraly áńgime órbitken bolatyn.
Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, Jol kartasyn jalǵastyra túsý sheńberinde 2010 jyly 3 myńǵa tarta ınvestıtsııalyq jobalar kózdelse, buny qarjylandyrý kólemi 82 mlrd. teńgege deıin barady eken. Jóndeý jumystary salasynda da qosymsha 130 myńǵa tarta jumys oryndaryn ashý oılastyrylýda. «Jalpy Jol kartasynyń tapsyrmalaryn oryndaý bizdi daǵdarys kezeńinde kóp nársege úıretti. Biz eńbek naryǵy men jumyspen qamtý salasynda týyndaıtyn táýekelderdi basqarýǵa jańasha qaraýǵa májbúr boldyq. Sonymen birge, Daǵdarystan shyǵý men ekonomıkalyq damýdyń qarqynyn arttyrý sharalary, ekonomıkalyq belsendi halyq sanynyń boljaldy dınamıkasy eńbek naryǵy men jumyspen qamtý salasyndaǵy memlekettik saıasatty jańartýdy talap etedi. Osyǵan oraı, Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý strategııasyn eskere otyryp, biz salany tutastaı qamtıtyn memlekettik saıasat tujyrymdamasyn ázirledik. Bul tujyrymdama jaqyn arada talqylaýǵa shyǵarylady. Sonyń negizinde uzaqmerzimdi perspektıvada halyqty eńbekpen qamtýdyń nátıjeli jańa úlgisi jasalatyn bolady», - deıdi mınıstr.
Árıne, aldaǵy besjyldyq jospar boıynsha ındýstrııalandyrý baǵdarlamasyn júrgizý úshin de úlken jumys kúshi qajet etiletini aıqyn. Endeshe, elimizdi ındýstrııalandyrý saıasaty men jumyspen qamtý saıasatynyń tujyrymdamasy bir-birimen úılesimdi shyǵýy da shart. Jańa úlgidegi birinshi baǵyt ta osymen baılanysty. Túptep kelgende, azamattardy oqytý men qaıta daıarlyqtan ótkizý aıasynda eń aldymen bolashaq perspektıvalar eskerilse ıgi. Eńbekpen qamtý tujyrymdamasynyń negizgi ustanymy da osyǵan saı bolýy tıis. Degenmen, aldaǵy ýaqytta talqylaýǵa shyǵarylatyn tujyrymdamada birqatar máseleler qarastyrylǵan eken.
Onyń ishinde birinshiden - Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý strategııasy aıasynda salalardyń tehnıkalyq jáne qyzmet kórsetý bóligi mamandaryna degen suranystarǵa monıtorıng júrgizý jáne ǵylymı negizdelgen boljamdar jasaý kózdeledi. Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, ındýstrııalandyrý kartasy boıynsha keń baıtaq Qazaqstannyń qaı túkpirinde qandaı zaýyt, qandaı fabrıkalar salynady, buǵan qansha jumys kúshi, ıakı bolashaqta sol nysandarǵa qandaı mamandar qajet?! Tujyrymdama sonyń negizine súıenýi tıis. Jalpy, daǵdarystan keıingi jaǵdaıda erekshe áleýmettik mańyzdy bolatyn eńbek rynogynda sapaly monıtorıng júrgizý halyqty tıimdi jumyspen qamtýǵa, eńbek kúshin ıkemdi ornalastyryp, durys paıdalanýǵa septigin tıgizedi. Ekinshiden, halyqtyń ekonomıkalyq belsendi bóliginiń tabıǵı ósimin eskere otyryp, jurtshylyqtyń eńbek balansyn, sondaı-aq, eńbek resýrstarynyń ishki rezervterin paıdalaný jáne sheteldik jumys kúshterin tartý máselesi. Bul rette, 2012 jyldan bastap oblystyq deńgeıdegi eńbek resýrstarynyń balansy jasala bastasa, 2015 jyldan bastap jalpy el aýmaǵyndaǵy jumystar josparlanǵan. «Jalpy, zertteýlerge qaraǵanda jumyssyzdardy eńbekpen qamtý, ózin-ózi jumyspen qamtyp otyrǵan halyqtyń eńbek qarym-qatynastaryn zańdastyrý, eńbekke qabiletti múgedekterdi jumyspen qamtýdyń ósýi esebinen qosymsha 1 mln.-ǵa jýyq jumys kúshin alýǵa bolady eken», deıdi Eńbek mınıstri G. Ábdihalyqova. Árıne, jumyssyzdyqty túpkilikti joıý esh múmkin emestigi aıqyn, biraq eńbekshi-mıgranttardy, sheteldik mamandardy tartýda aldymen jergilikti kúshtiń qaýqaryna anyq kóz jetkizilse ıgi. Onyń ústine, Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń tóraıymy Dınar Núketaevanyń esebi boıynsha, búgingi kúni ózin-ózi jumyspen qamtyp otyrǵan halyqtyń sany 3 mln.-ǵa jýyqtaıdy eken. Olardyń ishinde jasyryn jumysqa aralasqany, tipti bir kúndik eńbekke baılanǵany da barshylyq. Endeshe bul sanattaǵylardy da eńbekke tartý máselesi ýaqytyly sheshimin taýyp otyrmasa - bul da úlken qaýip. Eńbekpen qamtý salasyn aıtpaǵannyń ózinde, osy ózin-ózi jumyspen qamtıtyndardyń aldaǵy ýaqytta zeınetaqy júıesine úlken zalaldy bolýy da ǵajap emes.
Úshinshiden, adamı resýrstar sapasyn arttyrý. ıAǵnı, kásipke baýlý. Onyń ishinde qaıta mamandandyrý isine jumys berýshilerdiń atsalysýyn ekonomıkalyq turǵydan yntalandyra otyryp qyzmetkerler daıyndaý. Mınıstrlik derekterine súıensek, búgingi kúni áleýmettik seriktestikterdi tarta otyryp biraz máseleler naqtylanǵan. Al jekelegen jaǵdaılarda mamandarǵa kásiptik-biliktilik talaptary qaıta jańartylǵan. Bunyń barlyǵy kásiptik standarttarǵa negiz bola alady. Mamandardy, onyń ishinde jumyssyzdardy qaıta oqytý arqyly ishki eńbek rynogyn qorǵaýdyń mańyzy zor bolatyny túsinikti.
Tórtinshiden, eńbek resýrstarynyń utqyrlyǵyn arttyrý, eńbekpen ońtaıly, ónimdi jáne ornyqty qamtýdy qarastyrý. Bul rette ekonomıkanyń túrli salalaryn jiti qadaǵalap, kadr qajettiligin boljaýdy jolǵa qoıý qajet. Besinshiden, eńbek naryǵy men jumyspen qamtý salasyndaǵy ıkemdi saıasatty áleýmettik qorǵalýdyń joǵary deńgeıimen (fleksıkıýrıtı saıasaty) úılestirý. Bul jaǵdaıda jańa úlgi - áleýmettik qorǵalý táýekeline ushyraǵan azamattar men jergilikti atqarýshy organnyń arasyndaǵy «ózara mindettemeler» qaǵıdalaryna negizdeledi. Áleýmettik qoldaý alý quqyǵy eńbekke qabiletti jumssyzdar men basqa da nysanaly toptardyń jergilikti atqarýshy organdar júzege asyratyn baǵdarmalarǵa atsalysatyn múmkindikterimen qabysatyn bolady.
Jalpy, eńbekpen qamtý salasyndaǵy memlekettik saıasatty qamtıtyn mundaı tujyrymdama ýaqytyly ázirlengen. Degenmen, bundaı saıasatty jetildire túsý úshin jalpy talqyǵa shyǵarýdyń artyqshylyqtary bolary sózsiz. Onyń ústine, eńbekpen qamtý salasynda halyqty ornalastyrý, ishki kóshi-qon úderisterin tıimdi paıdalaný sharasy da qamtylyp júrgizilse ıgi. Máselen, senator Ǵanı Qasymov memlekettik shekara mańyn ıgerý, sol mańǵa aýyldar salyp, halyqty tartý máselesin dúrkin-dúrkin kóterip keledi. Jurtshylyqtyń yntasyn ashý arqyly júzege asatyn bundaı qadam tek qaýipsizdik úshin ǵana emes, jumyspen qamtý, ońtaıly ornalastyrý úshin de mańyzdy bolmaq.
