Eńbek jáne áleýmet: halyqqa jyl boıy qandaı kómek, qoldaý kórsetildi
Kazinform agenttigi jyl basynan beri eńbek jáne halyqty áleýmettik qoldaý salasyndaǵy atqarylǵan jumystarǵa sholý jasady.
Mınıstrlik málimeti boıynsha, bıyl 11 aıda memlekettiń barlyq áleýmettik mindettemeleri ýaqtyly jáne tolyq kólemde oryndaldy. Búgingi kúni respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen bazalyq jáne yntymaqty zeınetaqyny qosa alǵanda, áleýmettik tólemderdiń 41 túri tólenedi. Jyl basynan beri járdemaqylar men zeınetaqylardy tóleýge 4,3 mln adamǵa, onyń ishinde 2,3 mln zeınetker men 2 mln memlekettik járdemaqy alýshyǵa 4,2 trln teńge jumsaldy. Bıyl áleýmettik qamsyzdandyrýǵa barlyǵy 4,6 trln teńge qarastyrylǵan.
Jyl saıyn memlekettik járdemaqylar men bazalyq zeınetaqynyń barlyq túrleriniń mólsheri ınflıatsııa deńgeıine, al yntymaqty zeınetaqy ınflıatsııa deńgeıinen 2%-ǵa ındeksteledi. Bıyl ósim sáıkesinshe 8,5% jáne 10,5% boldy.
Memleket basshysynyń tapsyrmasymen bıyl oryndalǵan tapsyrmalar:
- eń tómengi bazalyq zeınetaqy mólsheri eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 54%-nan 60%-ǵa deıin;
- yntymaqty zeınetaqyny esepteý úshin qabyldanatyn eń joǵary tabystyń shamasy 46-dan 55 aılyq eseptik kórsetkishke deıin artty.
Nátıjesinde, 2023 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha jıyntyq zeınetaqynyń ortasha mólsheri – 120 838 teńge, onyń ishinde yntymaqty zeınetaqy mólsheri – 82 950 teńge, bazalyq zeınetaqy – 37 888 teńge boldy.
Jyl basynan beri egde jastaǵy 2,3 mln qazaqstandyqqa respýblıkalyq bıýdjetten 3 trln 33,7 mlrd teńge somasynda zeınetaqy tólendi, onyń ishinde bazalyq zeınetaqy tóleýge – 930,6 mlrd teńge, yntymaqty zeınetaqy tóleýge – 2 trln 103,1 mlrd teńge baǵyttaldy.
Halyqtyń az qamtylǵan toptaryn áleýmettik qoldaý aıasynda Qazaqstanda ataýly áleýmettik kómek kórsetiledi, ol kelesilerdi kózdeıdi:
- tabysy óńirlik eń tómen kúnkóris deńgeıiniń 70%-nan aspaıtyn azamattarǵa toqsan saıyn áleýmettik kómek taǵaıyndaý;
- az qamtylǵan otbasylardyń 1 jastan 6 jasty qosa alǵanǵa deıingi balalary úshin ár balaǵa 1,5 AEK (5 175 teńge) mólsherinde aı saıynǵy qosymsha tólem berý;
- jumysqa ornalastyrý, óz isin ashqysy keletin otbasylarǵa granttar berý, biliktilikti arttyrý kýrstaryna jiberý (qajet bolǵan jaǵdaıda) jáne ózge sharalar arqyly jumyspen qamtýǵa járdemdesý.
1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 113,6 myń otbasyndaǵy 595,7 myń adamǵa 52,4 mlrd teńgege AÁK (ataýly áleýmettik kómek) taǵaıyndaldy. 97,5 myń otbasyndaǵy 186,1 myń balanyń árqaısysyna 1,5 AEK mólsherinde 6,7 mlrd teńgege qosymsha tólem taǵaıyndaldy. AÁK alýshylar qataryndaǵy 24,7 myń eńbekke qabiletti azamat belsendi jumyspen qamtý sharalaryna tartyldy.
1 shildeden bastap Áleýmettik kodeks kúshine endi, bul – TMD aýmaǵyndaǵy áleýmettik qamsyzdandyrý salasyndaǵy zańnamany shoǵyrlandyrǵan jáne azamattardyń týǵannan bastap egde jasqa deıingi quqyqtaryna kepildik beretin alǵashqy qujat. Áleýmettik kodeks – jańa áleýmettik saıasatty iske asyrý quraly: otbasynyń tsıfrlyq kartasyn engizý, ataýly áleýmettik qoldaýdy kúsheıtý, áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin transfomatsııalaý, múgedektigi bar adamdar úshin arnaýly áleýmettik qyzmetterdiń qoljetimdiligin arttyrý, azamattardy áleýmettik saqtandyrý jáne zeınetaqymen qamsyzdandyrý júıesiniń tıimdiligin arttyrý, halyqty jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý salasyndaǵy jańa tásilder.
Memleket basshysynyń tapsyrmalary men Áleýmettik kodeksti iske asyrý aıasynda 1 shildeden bastap birqatar járdemaqy kólemi qosymsha 14,5%-ǵa artty. Olardyń ishinde múgedektigi, asyraýshysynan aıyrylý jaǵdaıy boıynsha; I toptaǵy múgedektigi bar adamǵa kútim jasaıtyn adamdarǵa múgedektigi bar balany (múgedektigi bar balalardy) tárbıelep otyrǵan anasyna nemese ákesine, bala asyrap alýshyǵa, qorǵanshyǵa (qamqorshyǵa) jáne basqa da járdemaqylar bar. Sondaı-aq, eńbekke qabilettiliginen aırylý jáne asyraýshysynan aırylý jaǵdaılary boıynsha Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan tólenetin áleýmettik tólemderdiń mólsheri 14,5%-ǵa kóbeıdi. Jyl basyndaǵy járdemaqylar men áleýmettik tólemder mólsheriniń 8,5%-ǵa ulǵaıýyn eskere otyryp, olardyń mólsheri jyldyq mánde 23%-ǵa ósti.
Áleýmettik kodekske sáıkes «Altyn alqamen», sondaı-aq «Batyr ana» ataǵy bar I jáne II dárejeli «Ana dańqy» ordenderimen nagradtalǵan kópbalaly analarǵa beriletin járdemaqy mólsheri 6,4 AEK-ten (22 080 teńge) 7,4 AEK-ke nemese 25 530 teńgege deıin kóterildi.
Budan basqa, Áleýmettik kodeksti iske asyrý sheńberinde múgedektigi bar adamdardy gıgıenalyq quraldarmen qamtamasyz etý, mentaldyq buzylýy bar balalarǵa sanatorıılik-kýrorttyq emdeý múmkindigin berý, múgedektigi bar adamǵa qyzmet kórsetýge otbasy múshelerin tartý bóliginde qoldaý sharalary kúsheıtildi.
Arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý júıesin transformatsııalaý sheńberinde jan basyna shaqqandaǵy qarjylandyrý jónindegi jobany iske asyrý bastaldy. Bul jeke sektordy tarta otyryp, arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý ortalyqtaryn ashýǵa múmkindik beredi. Pılottyq joba aıasynda 6 óńirde syıymdylyǵy shaǵyn úıler ashyldy.
11 aı ishinde múgedektigi bar adamdar úshin tehnıkalyq ońaltý quraldarymen jáne qyzmettermen qamtamasyz etý boıynsha 432 astam is-shara ótti.
Múgedektigi bar adamnyń medıtsınalyq-áleýmettik saraptama bólimderine barmaı-aq tek medıtsınalyq qyzmetti proaktıvti formatta bolady.
Qazaqstan múgedekterdiń quqyqtary týraly konventsııaǵa fakýltatıvtik hattamany ratıfıkatsııalady. Ol bizdiń azamattarǵa múgedekterdiń quqyqtary jónindegi BUU komıtetiniń qaraýyna jeke ótinishter jiberýge múmkindik beredi.
Erekshe qajettilikteri bar adamdardy jumysqa ornalastyrý jáne olar úshin arnaıy jumys oryndaryn qurý boıynsha sharalar qabyldanyp jatyr. Múgedektigi bar azamattar men múgedektigi bar balalarǵa arnalǵan ońaltý ortalyqtary ashyldy. Respýblıkanyń barlyq óńirlerinde kedergisiz orta qurý boıynsha jumystar júrgizilip júr.
Jumyspen qamtýǵa járdemdesý sharalarynyń keshenin iske asyrý jumyssyzdyq deńgeıin 4,7%-ǵa deıin tómendetýge yqpal etti. 2023 jylǵy 1 jeltoqsanda jumyspen qamtý organdarynda jumyssyz retinde resmı túrde 261,8 myń adam tirkeldi. Tirkelgen jumyssyzdar úlesi - 2,7%.
Jergilikti atqarýshy organdardyń derekterine sáıkes 2023 jylǵy 4 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 908,5 myń adam jumysqa ornalastyryldy, onyń ishinde:
Ulttyq jobalar sheńberinde 257,1 myń, onyń ishinde jumyspen qamtýǵa járdemdesýdiń belsendi sharalarymen 196,3 myń qamtyldy;
bos jumys oryndaryna 294,3 myń adam;
Memleket basshysynyń «10 myń turǵynǵa 100 jumys orny» bastamasy sheńberinde 357,1 myń (jeke bastamalar) adam.
2023 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha oqytý jáne kásiptik baǵdar berý túrinde halyqty jumyspen qamtýǵa járdemdesýdiń qosymsha sharalarymen shamamen 311,1 myń adam qamtyldy.
2023 jyly Kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq jobany iske asyrý sheńberinde áleýmettik jaǵynan osal sanattaǵy qazaqstandyqtarǵa jańa bıznes-bastamalardy iske asyrý úshin 400 AEK (1 380 000 teńge) mólsherinde 9102 grant berildi.
Budan basqa, Memleket basshysynyń jastardyń kásipkerlik bastamalaryn iske asyrý úshin jyldyq mólsherlemesi 2,5%-dyq jeńildetilgen mıkrokredıtter berý jónindegi tapsyrmasyn iske asyrý aıasynda 5 496 joba maquldandy. Qazirdiń ózinde 5 myńnan astam mıkrokredıt berildi.
Sonymen qatar, mınıstrlik úsh mańyzdy baǵdarlamalyq qujattardy daıyndaý boıynsha aýqymdy jumys júrgizdi. Máselen, Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý úshin Qazaqstannyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan kóshi-qon saıasatynyń jańa tujyrymdamasy qabyldandy, ol bıznes-ımmıgratsııa, eńbek jáne etnıkalyq kóshi-qon protsesterin retteıtin bolady, elimiziń jumys kúshi tapshy óńirlerine ishki utqyrlyqty yntalandyrýdy jáne kóshi-qon protsesterin retteý júıesin tsıfrlandyrýdy kózdeıdi.
Sondaı-aq, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Eńbek naryǵyn damytýdyń 2024-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasyn Mınıstrlik ázirlep, Úkimet bekitti. Qujat negizgi sıpattamalary bolyp tabylatyn sapaly jumys oryndarynyń sanyn kóbeıtýdi qarastyrady turaqty jumyspen qamtý (jylyna keminde 6 aı), eńbekaqynyń laıyqty deńgeıi (óńirdegi ortasha jalaqydan tómen emes), qaýipsiz eńbek jaǵdaılary, kásibı damý jáne mansaptyq ósý úshin múmkindikter, eńbek quqyqtary men áleýmettik qorǵaýdy qamtamasyz etý.
Sapaly jumyspen qamtýdyń ósý draıverleri:
- ekonomıkanyń negizgi naqty sektorlaryn ındýstrııalandyrý;
- jańa tehnologııalardy engizý jáne ilgeriletý;
- jumys ýaqytynyń ıkemdiligine negizdelgen jumyspen qamtýdyń jańa túrlerin qurý bolady.
El ekonomıkasynda 2029 jylǵa qaraı 3,8 mln sapaly jumys oryndarymen qamtamasyz etý josparlandy, bul jumyspen qamtýdyń jalpy qurylymynda 45%-dy alady.
Budan basqa, Memleket basshysy tapsyrmasyn iske asyrý sheńberinde 2030 jylǵa deıingi qaýipsiz eńbek tujyrymdamasynyń jobasy ázirlendi, ol qazir ortalyq memlekettik organdarmen kelisilý deńgeıinde. Tujyrymdamany odan ári iske asyrý óndiristik jaraqattaný deńgeıin, eńbekti qorǵaý salasyndaǵy buzýshylyqtar sanyn jáne eńbek jaǵdaılary zııandy jáne qaýipti jumys oryndarynyń sanyn azaıtýǵa múmkindik beredi.
Sondaı-aq, áleýmettik-eńbek salasyn tsıfrlandyrý sheńberinde júrgizilgen jumysty atap ótsek, Otbasynyń tsıfrlyq kartasy engizildi, onyń basty maqsaty – qazaqstandyqtardyń memlekettik qoldaý júıesine teń qoljetimdiligin qamtamasyz etý. Áleýmettik kodekste otbasynyń tsıfrlyq kartasy áleýmettik saıasattyń orta jáne uzaq merzimdi mindetteri men baǵyttaryn anyqtaý quraly retinde kórsetilgen. Sondaı-aq, otbasynyń tsıfrlyq kartasy azamattardyń áleýmettik mártebesine qarap, memlekettik qoldaýdyń qandaı túrin alýǵa quqyly ekendigin jetkizip otyratyn elektrondy jarshy qyzmetin atqarady. Otbasynyń tsıfrlyq kartasyn engizýdiń arqasynda osy jyldyń 1 qańtarynan bastap 795 myńnan astam adam memlekettik qyzmetterdi proaktıvti kórsetý úshin SMS aldy. Bul rette 313 myńnan astam adam járdemaqy nemese tólemdi ótinishsiz alý múmkindigin paıdalandy.
Elektrondyq eńbek bırjasynyń júıesine kiretin portaldar belsendi damyp keledi, ol búgingi kúni kásiptik baǵdar alýǵa, jańa kásiptik daǵdylardy ıgerýge, óz isin ashý úshin grant alýǵa ótinim berýge, jumys tabýǵa jáne halyqty jumyspen qamtý salasynda basqa da qoldaý sharalaryn alýǵa múmkindik beredi.
Mınıstrlik áleýmettik qoldaý sharalaryn kúsheıtý, jumyspen qamtý, azamattardyń eńbek quqyqtaryn qorǵaý jáne kóshi-qon saıasatyn retteý bóliginde áleýmettik-eńbek salasyn damytý boıynsha belsendi jumys isteýdi jalǵastyrady.
