Elordada «Skıfterdiń altyn murasy» atty biregeı kórme ashyldy
«Kórmeniń eń basty ári qundy jádigeri - 1969-70 jyldary Almaty mańyndaǵy Esik qorǵanynan arheolog ǵalym Kemal Aqyshevtyń basqarýyndaǵy ekspedıtsııa jumysynyń nátıjesinde tabylǵan «Altyn adam» skıf-saq dáýirine tán «ań stılindegi» tehnologııasy joǵary buıymdardy jasaýdyń jarqyn úlgisi sanalady. Búginde «Altyn adam» - táýelsiz Qazaqstannyń basty sımvoldarynyń birine aınaldy», - delingen taratylǵan aqparatta.
Altyn jáne baǵaly metaldar memlekettik mýzeıi «Altyn adamnyń» kıim elementteriniń kóshirmesin usyndy. Jaýyngerdiń kıiminde janýarlardyń naqyshymen: jolbarys, bulan, qar barysy, jylqy, arqar, búrkitterdiń úlgisimen beınelengen 4 myńnan astam altyn qaptama men plastına bar. Metall óńdeýdiń túrli ádisterin qoldaný, ıaǵnı quıma, soǵý, qalyptaý, shekime, túrtpe, sirkeleý, bederleý jáne oımalaý ádisteri baıyrǵy skıfterdiń zergerlik óneri joǵary deńgeıde bolǵanyn jetkizedi. Saq jaýyngeriniń altyn áshekeıleri b.z.d. V-ІV ǵasyrlarǵa jatady.
Pazyryq qorǵandary, Berel obalary jáne Soltústik Ústirttegi (Horezm- Edil), Qyzyl - Ýyq ǵıbadathanasy «Skıfterdiń altyn murasy» zalynda biregeı ekspozıtsııa retinde usynylǵan.
«Pazyryq álemi bizdi sol dáýirge tán skıftik, naqty aıtqanda altaılyq ań stılimen tanystyrady. Pazyryq mádenıetinde ómir súrgen adamdardyń turmysynan habar beretin zattardyń osy kúnge jetkeni ǵajap. 1993 jyly Novosibir arheologtary Pazyryq qorǵandarynan áıel jáne er adamnyń mýmııalaryn tapty. Kıimderin qaıta qalpyna keltirgen T.Jaılaýbaeva», - deıdi Nazarbaev Ortalyǵynyń ókilderi.
Búginde skıf mádenıetiniń zergerlik óneri álem mádenıetiniń altyn qazynasy, murasy bolyp tabylady.