Elordada bosqyn balalarǵa arnalǵan bólme ashyldy

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Halyqaralyq balalardyń quqyqtaryn qorǵaý kúnine oraı Eýropalyq Odaqtyń Qazaqstandaǵy elshiligi men ıÝNISEF qory kóshi-qon protsesindegi balalarǵa arnalǵa «balaǵa dostyq» bólmesin ashty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Sharaǵa Eýropalyq Odaqtyń Qazaqstandaǵy Elshisi, Qazaqstannyń Adam quqyqtary jónindegi ýákili jáne Qazaqstandaǵy BUU Balalar qorynyń (ıÝNISEF) ókili qatysty.

Joba Eýropalyq Odaq qarjylandyratyn jáne Birikken Ulttar Uıymynyń Balalar qory qolǵa alǵan baǵdarlama aıasynda iske asyp otyr.

«Kóshi-qon protsesinde kóptegen balalar, ásirese, olar jalǵyz jolǵa shyqqan kezde eleýli táýekelderge tap bolady. Mundaı sátte dostyq atmosferany qalyptastyrý óte mańyzdy. Osyndaı bólmeler balalarǵa olardyń qorǵaýda eken jáne bul ýaqytsha bolsa da qaýipsiz oryn ekenin kórsetý úshin arnalǵan», - deıdi EO-nyń Qazaqstandaǵy Elshisi Sven-Olov Karlsson.

Baǵdarlama aıasynda Nur-Sultannan bólek Almaty, Shymkent qalalaryn jáne Túrkistan oblysyn qamtý josparlanǵan.

«Balaǵa dostyq» bólmeleri iske qosylmas buryn ony «Adam quqyqtary jáne zańdylyqty saqtaý jónindegi halyqaralyq bıýronyń Qazaqstandaǵy ókildigi», «Rodnık» jáne «Sana Sezim» sııaqty úıkimettik emes uıymdardyń synaǵynan ótken. Synaq kezinde 250-den astam bala daıarlyqtan ótken mamandardyń qyzmetine júgingen.

«Ár bala otbasyda ómir súrý úshin týǵan. Alaıda, qıyn jaǵdaıda ol osy quqyǵynan aıyrylsa, biz oǵan jańa úmit pen jylýlyq syılaýǵa mindettimiz», - dedi Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Adam quqyqtary jónindegi ýákil Elvıra Ázimova.

Sharada sóz sóılegen Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń vıtse-mınıstri Bıbigúl Asylova Qazaqstan aýmaǵynda eshqandaı áskerı qaqtyǵys bolyp jatpasa da, mıgrant jáne bosqyn balalardyń quqyqtary men jaǵdaılaryna úlken kóńil bólinip otyrǵanyn aıtty.

Kóshi-qon protsesindegi balalardy qorǵaý baǵdarlamasynyń aıasynda Eýropalyq Odaq pen ıÝNISEF qory Bangladesh, Mıanma, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Ózbekstan jáne Taıland osyndaı «balaǵa dostyq» bólmelerin ashqan.


Сейчас читают
telegram