Elordada Amangeldi Imanovtyń 150 jyldyǵyna oraı «Halyq batyry» kórmesi ashyldy
Konferentsııa aıasynda aldymen Qostanaı oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń qorynan «Halyq batyry» atty kórmeniń saltanatty ashylýy boldy.
«Ózderińiz jańa ashylýyna kýá bolǵan kórme men osy konferentsııa – Amangeldi Imanovtyń 150 jyldyq mereıtoıynyń bastaýy bolyp otyr. Qazirgi ýaqytta oblys ákimi Qumar Aqsaqalovtyń tikeleı tapsyrmasymen mereıtoıǵa baılanysty arnaıy jospar bekitilgen. Onyń aıasynda oblys aýmaǵynda birqatar aýqymdy jobalardy iske asyrý kózdelgen. Máselen, Amangeldi Imanovtyń memorıaldyq mýzeıin jóndeýge, aýdan ortalyǵynda ornalasqan batyr eskertkishiniń aýmaǵyn abattandyrýǵa oblystyq bıýdjetten tıisti qarajat bólindi. Oǵan qosa, Amangeldi aýdandyq mádenıet úıin, aýdandyq balalar men jasóspirimder sport mektebi jóndeýge, kerekti jabdyqtaryn alýǵa arnaıy qarajat qarastyryldy», - dedi konferentsııada sóz sóılegen Qostanaı oblysy ákiminiń orynbasary Rınat Muhametqalıev.
Onyń atap ótýinshe, qazirgi ýaqytta konkýrstyq rásimder ótkizilýde. Barlyq jumystardy qyrkúıek aıynda ótetin negizgi mereıtoılyq is-sharalarǵa deıin aıaqtaý josparlanǵan.
«Jalpy, Qostanaı oblysynda 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilistiń tarıhyn zerdeleýge, oǵan qatysqan tulǵalardyń esimderin dáripteýge baılanysty birqatar jumystar júrgizilýde. Ózderińizge belgili, mergen Keıki batyr Kókembaıulynyń súıegi elge qaıtarylyp, 2017 jyly kesenesi salynyp, ulyqtap, jerleý rásimi ótkizildi. Qazirgi ýaqytta atalǵan kesene jalpyulttyq mańyzy bar qasıetti nysandar tizimine engizilgen. Sonymen qatar oblystyq onomastıkalyq komıssııa otyrysynda Arqalyq qalasyna qarasty Jańaqala aýylyna ult-azattyq kóterilistiń ámiri bolǵan - Ábdiǵappar Janbosynulynyń atyn berý usynyldy. Bul másele aldaǵy oblystyq máslıhat sessııasynda qaralyp, qoldaý tabady dep kútip otyrmyz», - dedi ol.
Aıta keteıik, 1916 jylǵy ult-azattyq qozǵalysqa qatysýshylardy eske alý - eldiń tarıhı damýynyń kez kelgen kezeńindegi mańyzdy úrdis.
El tarıhyn áıgili tulǵalar arqyly zerdeleý halyq taǵdyryndaǵy asa mańyzdy ózgeris bolyp tanylatyn: aýmaqtar úshin kúres, syrtqy jaýǵa qarsy turý, memlekettiń bostandyǵy men táýelsizdigin qorǵaý, mańyzdy saıası jáne mádenı jetistiktermen baılanysty.
Osyndaı tulǵalar qatarynda 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilistiń basshylarynyń biri, patsha áskerine qarsy kúrestiń belsendi qatysýshysy Amangeldi Imanov bar.
Amangeldi Imanovtyń ómir joly Qostanaı oblysynyń tarıhymen tyǵyz baılanysty.
1910 jyly Amangeldiniń rýy ómir súrgen Terisbutaq aýylynda onyń bastamasymen mektep salyndy.
1913 jyldan Amangeldi «Aıqap» jýrnaly men «Qazaq» gazetin jazdyryp alyp otyrdy.
Amangeldi Imanov kóteriliske deıin qazaq dalasynda halyqtyń azattyǵy úshin kúresker, otarlyq tártipke qarsy adam retinde tanylǵan.
Búgin ashylǵan kórmege tyl jumystaryna shaqyrý týraly patsha jarlyǵynyń jarııalanýyna baılanysty arhıv qujattarynyń kóshirmeleri men fotosýretter, Amangeldi Imanovtyń dombyrasy, A.Imanovtyń týystarynyń jeke zattary, sarbazdardyń qarý-jaraqtary jáne Qazaqstannyń halyq sýretshisi Ábilhan Qasteevtiń, beıneleý óneriniń sheberleri Bakı Ýrmanche, Naǵymbek Nurmuhamedovtiń keskindeme týyndylary, Qazaqstannyń halyq sýretshisi, músinshi Hakimjan Naýryzbaevtyń jáne Ýkraınanyń halyq sýretshisi Efım Belostotskııdiń músindik týyndylary qoıylǵan.
