Elordada Ahmet Baıtursynulynyń mol murasyna arnalǵan ǵylymı konferentsııa ótip jatyr

None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Nur-Sultan qalasynda Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıyna oraı ǵylymı-praktıkalyq halyqaralyq kontserentsııa bastaldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aıtýly sharaǵa QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri, QR Mádenıet jáne sport mınıstri, QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri, ǵalymdar, ustazdar jáne stýdentter qatysyp jatyr.

«Búgingi ǵylymı konferentsııaǵa AQSh, Majarstan, Túrkııa, Ózbekstan, Bashqurtstan, Reseıden ǵalymdar qatysyp jatyr. Maqsat – Ahmet Baıtursynulynyń murasyn jańa Qazaqstanda memleketshil, ıdeologııalyq, ǵylymı ıntellektýaldyq, mádenı tanymdyq izdenisin, tájirıbesin, áleýetin tanymal ete túsý. Ahmet murasyna qatysty jyl sońyna deıin 12 tomdyq týyndy jaryq kóretinin habarlaǵym keledi. Baıtursynulynyń mereıtoıy - erliktiń belesi, gýmanıtarlyq ǵylymnyń mártebesi. Ahańnyń beınesi - keshegi, búgingi, bolashaqtaǵy Qazaqstannyń mádenı-ıntellektýaldy aınasy. Baıtursynulynyń murasy - eldiktiń, ásirese gýmanıtarlyq ǵylymnyń tujyrymdasy», - dedi jıynda L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory Erlan Sydyqov.

Onyń aıtýynsha, Ahmet Baıtursynuly - tek aǵartýshy ǵana emes, qurýshy, jasampaz, kóregen kisi bolǵan.

«Ahańnyń bilim, ǵylym, mádenıet salasyndaǵy bastamalarynyń barlyǵy «tuńǵysh» degen sózden bastalady. Ahmet Baıtursynuly jáne onyń eńbekteri - memlekettilikti jańǵyrtýdyń quraly. Taǵy bir jaıt, Baıtursynuly Keńes zamanynda, bolshevıkterdiń tusynda da «bizdiń óz jolymyz, óz mádenıetimiz bar» dep málimdep ketken. Ahmet Baıtursynuly - ýaqyt ótken saıyn bıikteı beretin ulttyń rýhanı ustazy», - deıdi ol.

Sondaı-aq, shara barysynda Erlan Sydyqovtyń «Ahmet Baıtýrsynov – ýchıtel natsıı» atty kitabynyń tusaýy kesildi.

Eske sala keteıik, b úgin Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna 150 jyl toldy. Osydan týra 150 jyl buryn qazirgi Qostanaı oblysy Jangeldi aýdany Aqkól aýylynda dúnıege kelgen alash arysynyń búgingi mereıtoıy ıÝNESKO kóleminde toılanyp, túıini ózi týǵan ólkede qoıylýy kerek bolǵan edi.


Сейчас читают
telegram