Elimizdegi jalǵyz statsıonarly planetarııdegi apparattyń qoldanysqa berilgenine jarty ǵasyrdan asty
Aqtóbe oblystyq plenetarııi 1967 jyly ashylǵan. Sol kezde nemister syıǵa bergen apparat áli kúnge kádege jarap tur. Arada 50 jyldan astam ýaqyt ótkenimen bul mekeme — elimiz boıynsha jeke-dara kommýnaldyq qazynalyq kásiporyn bolyp, kelýshilerge qyzmet etip kele jatqan jalǵyz statsıonarly planetarıı. Kazinform tilshisi aspan denelerin qyzyqtap, oı-tanymyn keńeıtýge bolatyn planetarııdiń búgingi tynysymen tanysty.
Nemister syıǵa bergen apparat birneshe jyl qoımada jatty
Aqtóbe qalasynyń oqýshylary men stýdentteri jıi baratyn orynnyń biri — oblystyq planetarıı. Munda kelýshiler aldymen ǵaryshkerlerdiń ómirimen tanysyp, olar tutynǵan zattardy óz kózimen kóre alady. Odan ári planetarıı mamandary aspan denelerimen tanystyryp, kúmbezdi zalǵa kirgizedi. Onda oqýshylardyń tanym kókjıegin keńeıtýge arnalǵan birneshe dáris bar. Kelýshiler jas ereksheligine qaraı tańdalyp, tanystyrylady. Bul planetarıı mamandarynyń negizgi jumysy.
Jalpy, Aqtóbe oblystyq planetarııiniń tarıhy qyzyqty. Memlekettik kommýnaldyq qazynashylyq kásipornynyń dırektory Qorlan Bólekovtyń aıtýynsha, apparatty nemister syıǵa berip, biraz ýaqyt qoımada jatyp qalǵan.
— Planetarıı — apparattyń aty. Planetarıı apparatynyń kómegimen juldyzdar álemin kórýge múmkindik týady. Kitaphanada kitap bolmasa, kitaphana dep eseptelmeıdi. Sol sekildi planetarıı apparaty bolmasa, planetarıı mekemesi de bolmaıdy. Jalpy álemde 4 myńǵa jýyq planetarıı bar. Onyń teń jartysy AQSh-ta, 40% Eýropa elderinde, 10% jýyǵy Japonııada, al 1% jýyǵy TMD elderinde. Birinshiden, ol Keńes úkimeti kezinde de kóp damymaǵan, salynbaǵan. Ekinshiden, arnaıy kúmbez bolýy kerek. Sondyqtan Keńes úkimeti kezinde meshit pen shirkeýdiń kúmbezin qoldandy.
Reseıdegi 70-ke jýyq planetarııdiń shamamen 30-40% shirkeýde ornalasqan. Aqtóbedegi planetarııdiń bul áńgimege qatysy joq.
1967 jyly Qazaqstan boıynsha tuńǵysh statsıonarly planetarıı Aqtóbede ashyldy. Tarıhy da qyzyqty. Ótken ǵasyrdyń 60-jyldary Aqtóbe oblysy astyqtan mol ónim alady. Halyqtar arasyndaǵy dostyq retinde Germanııaǵa birneshe vagon astyq jiberedi. Astyqty alǵan soń nemister «syıǵa — syı» dep bizge apparatty beredi. Ol kezde Eýropanyń tehnologııasy jaqsy damyǵan edi. Jetkizilgen apparat qoımalarda jatady. Qansha ýaqyt solaı bolǵanyn áli kúnge deıin eshkim bilmeıdi.
Aǵash jáshikke salynǵan, nemisshe jazylǵan jáshikke eshkim qyzyqpaǵan ǵoı. Keıin bireý baıqap, apparattyń myqty ekenin dáleldep, oblystaǵy birinshi hatshy Nıkolaı Jýmın degen kisige habarlap aıtady: «keremet apparat jatyr, sony paıdalaný kerek» dep. Nıkolaı Jýrın osy jobany alyp, jerdi tańdap, 1966 jyly planetarıı qurylysy bastalady.
Qorlan Bólekovtiń aıtýynsha, elimizde planetarıı ótken ǵasyrdyń 80-jyldarynan bastap salynǵan. Onda da D.Qonaevtyń tapsyrmasymen Almatydaǵy oqýshylar saraıy janynan ashyldy.
Al 2009 jyly ıÝNESKO-nyń sheshimimen Halyqaralyq astronomııa jyly bolyp jarııalanyp, «Bóbek» ortalyǵynda taǵy bir planetarıı qoldanysqa berildi. Sońǵy jyldary oqýshylar saraıy janyn planetarıı ashý qolǵa alynyp, elimizdiń birneshe qalasynda iske qosyldy. Bir aıta ketetin jaıt, bul ortalyqtaǵy planetarııdiń bári úıirme túrinde jumys istep tur.Tek Aqtóbe planetarııi memlekettik tirkeýden ótken, arnaıy jarǵysy bar, shtat kestesi bekitilgen jalǵyz statsıonarly mekeme.
Jarty ǵasyrdan astam ýaqyt ishinde 2 mln adam keldi
Aqtóbe oblystyq planetarııi ornalasqan oryn bir kezderi balalarǵa arnalǵan aýmaq boldy. Sol mańda balalar dúkeni, kitaphana, emhana, balabaqsha qyzmet kórsetip, kelýshilerge bar jaǵdaı jasaldy. Qazirgi kezde kóbi bıznes nysanyna aınalyp, jalǵyz planetarıı ornyn saqtap qaldy. Munda oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyna qaraı, túrli dáris ázirlendi.
— Kompıýter bar, ınternetten bárin alýǵa bolady dep aıtyp jatyr. Iá, qaltamyzdaǵy telefon sııaqty planetarıı apparattary da jetilip, tsıfrlanyp, neshe túrli aýqymǵa endi. Qazir kez kelgen adam planetarıı apparatyn satyp alyp, úıinen qaraýǵa bolady. Oǵan eshqandaı shekteý joq. Degenmen munda arnaıy mamandar jumys isteıdi, bárin túsindirip, tanystyrady. Qazaqstanda jalǵyz bolǵan soń is-tájirıbe almasyp, bir-birimizben bilgenimizdi bólisý úshin Reseımen baılanys ornatyp otyrmyz. Іri qalalaryndaǵy planetarııge basymdyq berdik, — dedi mekeme dırektory.
56 jyl ishinde munda 2 mıllıonnan astam adam kelip, qyzyqtaǵan. Sondyqtan aqtóbelikterdiń suranysyna saı jańasyn salý, ony zamanaýı qural-jabdyqpen qamtamasyz etý suraǵy jıi qozǵalyp júr.
— Astronomdardy arnaıy daıyndaıtyn oqý oryndary bolmady. Onyń ústine keńestik oqý júıesinde 10-klasta bir-aq jyl, aptasyna bir ret astronomııa páni ótetin. Keıin ony da alyp tastady. Qazir astrofızıka degen shyqty. Maman máselesine kelgende fızıka pániniń muǵalimderi jumys atqarady. 5-6 jyldan beri Almatydaǵy ulttyq ýnıversıtette mamandar daıyndaıdy, astronomdar degen. Sol astronomdardyń aldy kelip, qazir jumys istep jatyr. Ol da sheshilip jatqan másele. Al jańa nysan salý týraly aıtar bolsam, Qazaqstanda tuńǵysh planetarıı osy jerde ashyldy. Sony jańǵyrtýymyz kerek degen áńgime 20 jyldan beri aıtylyp kele jatyr. Jobamyz bar. Qurylys áýejaı aýmaǵynda júrgiziledi dep te aıtyldy. Qalaı bolǵanda da Aqtóbeden salynady. Múmkin 2, bálkim 5 jyldan keıin shyǵar. Men soǵan senemin. Jalpy, qazirde planetarıı Eýrazııalyq yntymaqtastyq planetarıı qataryna endi. Bul jerde burynǵy TMD elderiniń planetarııleri birigip, qaýymdastyq qurdyq. Qazirgi qıyn nárseniń biri — sandyq apparatqa baılanysty arnaıy baǵdarlamasyn jasaý. Baǵdarlama kezinde kelýshi balalardyń jasy men qyzyǵýshylyǵyn eskerý kerek. Bastaýysh synyp balasyna joǵary synyptyń aqparatyn bere almaımyz. Osy turǵydan kelgende ázirge bizder aýdarma arqyly istep turmyz. Sonymen birge qazaqı astronomııamyzdy engizýimiz kerek. «Jeti qaraqshyny bilgen, jitiqarańǵy túnde adaspaıdy» degen maqalymyz bar. Túrli ańyz áńgime de jeterlik. Bolashaq urpaqqa dáriptep, aıtyp otyrýymyz kerek. Aldymyzda turǵan maqsatymyz osy. Qazirdiń ózinde úılestirip jatyrmyz. Arnaıy baǵdarlama jasap, tsıfrlyq apparatpen kórsetsek, ol da keremet nárse bolady, — dedi Qorlan Bólekov.
Planetarııde 40-qa jýyq dáris bar. Bári QR Oqý-aǵartý mınıstrliginiń halyqqa jalpy bilim berý baǵdarlamasyna negizdelip jasalǵan. Oqýshylar teorııalyq bilimin planetarııde jetildiredi. Sonymen birge 2012 jyldan beri munda mobıldi planetarıı bar. Kez kelgen mektepke baryp, 25-30 balaǵa dáris ótkizedi.
Jamanshyń krateri týraly úsh tilde kitap jaryqqa shyǵady
Oblystyq planetarıı Jamanshyń krateriniń tarıhyn tanytýǵa da úles qosyp keledi. Shamamen mıllıon jyl buryn túzilgen krater zerttelip, ǵylymı dálelder bir izge túskenimen, qyzyǵýshy ǵalymdar sany sońǵy jyldary qaıta arta túsken.
— Álem ǵalymdarynyń nazaryn aýdarý maqsatynda konferentsııa ótkizildi. Jamanshyń aspan denesi qulaǵan krater dep dáleldegen ǵalym Pavel Florensıkıı ózi kelip, qatysty. Qazir shetel ǵalymdarynyń qyzyǵýshylyǵy arta bastady. Frantsııanyń kraterlerdi zertteý odaǵynyń ǵalymdary kelip, qarady. Asa kóńil aýdarǵanym, birden apparatpen qarap, jazyp, spýtnık arqyly engizip otyrdy. Bul jer bolashaqta ashyq aspan astyndaǵy mýzeı bolady dep senemiz. Ol úshin ınfraqurylymnyń bolǵany durys. Jamanshyń — qazaq jerindegi tabıǵattyń taptyrmas buryshy. Jumysymyz sony dáripteý. Jamanshyń krateri jóninde qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde materıaldar jınaqtalyp tur. Kitapty shyǵaramyz, — dedi Qorlan Bólekov.
Jas maman «Úrker» úıirmesine jetekshilik etedi
Almatydaǵy ulttyq ýnıversıtetti fızıka-astronomııa mamandyǵy boıynsha támamdaǵan Ásem Tańatarova qazir Aqtóbe planetarııiniń ádisker-dáriskeri. Ol bir kezderi osy mekemedegi úıirmege qatysyp, dáris alǵan. Arada jyldar ótkende ózi ádisker bolyp otyr.
— Mektep oqýshylary astronomııaǵa qyzyǵady. Árqaısysynyń jobalary bolady. Olar keıde Almaty qalasyndaǵy «Bóbek» abservatorııasyna baryp kelip júr. Jarys, baıqaýdyń kóbi kúzde bolady. Tek el ishinde emes, shetelde uıymdastyrylǵan jarystarǵa da qatysyp, júldegi oryndarǵa ıe bolyp júr balalar. Astronomııa úlken ǵylym, úıirmede esep te shyǵarylady, — dedi Ásem Tańatarova.
Oqýshylar alǵashynda qyzyǵyp, top bolyp kelgenimen, keıin arasynda shydamdysy iriktelip qalady. Qazirgi kezde onǵa jýyq oqýshy tálim alyp júr.
