Elimizde jańa oqý jyly qalaı bastalady
ASTANA. KAZINFORM - Jańa 2024-2025 oqý jylynda Qazaqstanda 3,9 mln-nan astam oqýshy mektepke barady, onyń 352 myńy – birinshi synyp oqýshylary. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti málim etti.
Kúrdeli jóndeýden ótken 178 mektep 1 qyrkúıekte ashylmaq. Jańǵyrtý jumystary júrgizilgen 1 myńǵa jýyq aýyldyq orta bilim berý mekemesi de óz jumysyn bastaıdy. Óńirlerde oqytylatyn pánine sáıkes beıindi qural-jabdyqtarmen 1 myń kabınetti jaraqtandyrý josparlanǵanymen 1,5 myńnan astam pándik kabınet jańartyldy.
Tsıfrlyq ınfraqurylymdy damytý boıynsha belsendi jumystar júrgizilip jatyr. Búgingi tańda STARLINK spýtnıktik ınterneti 1 757 mektepte ornatylǵan, sonyń arqasynda qosylý jyldamdyǵy 3 esege artty. 122 mektepte ınternet qosý jumystary aıaqtalýda. Bul rette barlyq oqýlyqty tsıfrlandyrý jumystary aıaqtaldy, 11 platformada elektrondy nusqalar oqýshylarǵa qoljetimdi. Oqýshynyń oqý traektorııasyn anyqtaý úshin birinshi synyp muǵalimderi Ulttyq bilim berý derekqory arqyly bala daǵdylarynyń deńgeıin kórsetetin Jeke damý kartasyn alady. Memlekettik jalpyǵa mindetti bilim berý standartyna jasandy ıntellekt elementterin engizý máselesi pysyqtalyp jatyr.
Oqýshylardy áleýmettik qoldaýǵa erekshe kóńil bólinedi. Aldaǵy oqý jylynda Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 1,7 mln oqýshy tegin ystyq tamaqpen qamtylady, bul ótken jylmen salystyrǵanda 300 myń balaǵa artyq. Áleýmettik jaǵynan osal otbasylardan shyqqan 510 myńnan astam oqýshy oqý quraldaryn satyp alýǵa kómek aldy.
2 jastan 6 jasqa deıingi balalardy tárbıemen jáne oqytýmen qamtýdy arttyrý úshin óńirlerde 31 myń jańa oryn ashyldy. Mektepke deıingi uıymdarǵa barmaıtyn balalardyń ata-analary úshin 3,5 myńnan astam konsýltatsııalyq ortalyqtar uıymdastyryldy. Ata-analarǵa bala kútimi men olardy damytý boıynsha konsýltatsııalyq kómek kórsetý úshin «Beske deıin úlger» mobıldi qosymshasy iske qosylady.
Elimizde arnaıy bilim berý uıymdarynyń jelisi jyl saıyn keńeıip keledi. Inklıýzıvti mektepterdiń úlesi 88%-ǵa, al balalardy arnaıy qoldaýmen qamtý deńgeıi 80%-ǵa deıin ósti. Bıyl pılottyq rejımde psıhologııalyq-pedagogıkalyq qoldaýdyń úsh deńgeıli modeli engizilýde, erekshe qajettilikteri bar balalarmen jumys isteýge arnalǵan qoldaý kabınetteri men jeke baǵdarlamalarǵa jańa talaptar ázirlendi.
Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý salasynda Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha bıyl memlekettik tapsyrys 145 myń orynǵa deıin ulǵaıtyldy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 12 myńǵa artyq. Bul rette elimiz boıynsha barlyǵy 772 uıym oqýshylar úshin ashyq. 1 qyrkúıekten bastap 300 myńnan astam kolledj stýdentteriniń shákirtaqysy 50%-ǵa artady, bul 2022 jylmen salystyrǵanda 2 ese kóp. Sondaı-aq jańa oqý jylynan bastap kolledjder bazasynda 26 shaǵyn kásiporyn óz ónimderin ótkizedi. Jumysshy kásipteriniń bedelin arttyrý jáne sheberlik daǵdylaryn damytý sheńberinde Frantsııada ótetin WorldSkills-2024 chempıonatynda qazaqstandyq 32 stýdent el namysyn qorǵaıdy.
Bilim sapasyn arttyrý mınıstrliktiń jáne jalpy memlekettiń basty mindeti bolyp qala beretinin aıta ketken jón. Osylaısha, alǵash ret «bilim sapasy» uǵymy zańnamalyq deńgeıde bekitilip, Ulttyq baǵalaý júıesiniń jańa modeli jasaldy. Búgingi tańda nysanaly mekteptermen ózara baılanys boıynsha naqty sharalar qabyldanyp, muǵalimder men ádiskerlerge maqsatty oqytý júrgizilýde. Jańa oqý jylynan bastap «Tsıfrly muǵalim» jobasy aıasynda az qamtylǵan otbasynan shyqqan oqýshylarmen jumys kúsheıtilmek. «Bilim berýdegi ózgeristerdiń 1000 kóshbasshysy» baǵdarlamasy aıasynda taǵy 1000 muǵalim oqytylady, al ótken jylǵy 134 túlek mektepterdegi basshylyq quramǵa qosyldy.
Memlekettiń basym mindeti – bala qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne olardyń quqyqtaryn qorǵaý. Bıyl qyrkúıek aıynan bastap elimizdiń barlyq mektebinde «Qaýipsizdik sabaqtary» engizilip, Psıhologııalyq qoldaý ortalyqtary óz jumysyn bastady. Qorǵanshylyq jáne qamqorshylyq organdarynyń shtaty 64%-ǵa ósti, sondaı-aq bala quqyqtary jónindegi óńirlik ýákilder mártebesi bekitildi. Óńirlerde zorlyq-zombylyqtan zardap shekken balalarǵa kómektesý úshin arnaıy baǵdarlama júzege asyrylady, pılottyq formatta KiVa jáne DOSBALLIKE baǵdarlamalaryn iske qosý josparlanyp otyr. Mektepterde órt jáne terrorızmge qarsy qaýipsizdikti qamtamasyz etý, dabyl túımesi, beınebaqylaý júıeleri, týrnıketter men lıtsenzııalanǵan kúzettiń mindetti bolýy jónindegi qaýipsizdik talaptary kúsheıtildi. Bilim berý uıymdary tıisti júıelerimen barynsha jabdyqtalǵan.
Bilim berýdiń quramdas bóligi – tárbıe jumysy. Bul máselede mektep sheshýshi rólderdiń birin atqarady. 2023 jyldyń qyrkúıeginen beri oqýshylar úshin «Birtutas tárbıe» bilim berý baǵdarlamasy engizildi, ol jańa oqý jylynda Memleket basshysynyń III «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» ulttyq quryltaıynda aıtylǵan jalpyulttyq qundylyqtarǵa sáıkes jańartylǵan nusqada iske qosylady. Ádildik – ustanym, jaýapkershilik – negiz, ilgerileý – maqsat komponentteri adamgershiligi joǵary, adal ári tabysty bolashaq urpaq tárbıeleýge baǵyttalǵan.
Qazaqstanda 33 sheteldik joǵary oqý ornynyń fılıaldary ashylýda, olardyń 7-ýi 2024 jyldyń qyrkúıeginde jumysyn bastaıdy, bul respýblıkanyń álemdik bilim berý keńistigine ıntegratsııalanýǵa degen umtylysyn kórsetedi. QS World University Rankings sııaqty ýnıversıtetterdiń halyqaralyq reıtıngine 21 qazaqstandyq joǵary oqý orny, al Times Higher Education reıtıngine 29 JOO qatysty, onyń ishinde 4 joǵary pozıtsııaǵa ıe boldy. Bilim berý salasyndaǵy ósip kele jatqan halyqaralyq yntymaqtastyq 245-ke jýyq birlesken oqytý jáne qos dıplomdy baǵdarlamalardy iske asyrýmen rastalady. Sonymen qatar jyl saıyn 200 ǵalymdy tartýǵa qarajat bólinip, ǵylymı-zertteý qyzmetin damytýǵa septigin tıgizip jatyr.
Dúnıejúzilik banktiń «Orta bilim berýdi jańǵyrtý» jobasy sheńberinde qazaqstandyq 17 joǵary oqý ornynyń, Nazarbaev Ýnıversıteti Joǵary bilim berý mektebiniń jáne Fınlıandııanyń 2 ýnıversıtetiniń qatysýymen pedagogıkalyq bilim berý modeli jáne 30 jańa ınnovatsııalyq baǵdarlama ázirlenip, tıisti tizilimge engizildi. 2023 jyly atalǵan bilim berý baǵdarlamalary pılottyq rejımde júzege asyryldy, al 2024 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap 49 JOO-da tolyq kólemde keńeıtý josparlanyp otyr.
Búgingi tańda elimizdiń 25 joǵary oqý orny zamanaýı bilim berý ortasynyń talaptaryna sáıkes keletin fızıka, hımııa jáne bıologııany oqytý ádistemesi boıynsha pándik kabınettermen, sondaı-aq 14 joǵary oqý orny ınklıýzıvti bilim berý kabınetterimen jabdyqtalǵan. Kórý qabileti buzylǵan stýdentterge qoldaý kórsetý úshin alǵash ret jazbasha tapsyrmalardy, prezentatsııalardy jáne joba jumystaryn oryndaýǵa múmkindik beretin Braıl prınterleri satyp alyndy.
Bıyl Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha ǵylymı kadrlardy daıarlaý úshin qosymsha 100 grant bólindi, sondaı-aq ındýstrııalyq PhD baǵdarlamasy alǵash ret engizilýde. Bul format ındýstrııamen birlesip ekonomıkanyń naqty sektoryndaǵy ınjenerlik-tehnologııalyq mindetterdi sheshýge múmkindik beretin mamandar daıarlaýdy kózdeıdi.
Bilim berýdi jańǵyrtý maqsatynda Tsıfrlyq ýnıversıtetter modeli ázirlenip, Q. Sátbaev atyndaǵy QazUTZÝ jáne jáne D. Serikbaev atyndaǵy ShQTÝ bazasynda pılottyq rejımde engiziletin bolady. Coursera, Huawei jáne Binance Kazakhstan sııaqty iri halyqaralyq kompanııalarmen yntymaqtastyq sheńberinde ózara túsinistik týraly memorandýmdar jasaldy. Bul 35 joǵary oqý orny bazasynda Huawei ICT akademııasyn qurýǵa múmkindik berdi, onda Binance Kazakhstan qoldaýymen 22 ýnıversıtettiń 350-ge jýyq oqytýshysy blokcheın tehnologııalary boıynsha oqytyldy.
Sonymen qatar 102-ge jýyq Coursera kýrsy qazaq jáne orys tilderine aýdarylyp, 2024 jylǵa deıin 93 joǵary oqý ornynyń qazaqstandyq stýdentterine 40 myń lıtsenzııa bólingen. Stýdentter álemniń jetekshi ýnıversıtetteriniń 20 myńnan astam onlaın kýrstary men 4200 jasandy ıntellekt kýrstaryna qol jetkizdi. Stýdentterdi OpenSearch sııaqty IT jobalaryna tartý jáne salalyq tájirıbe alý úshin Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi men Amazon arasynda ózara túsinistik týraly memorandýmǵa qol qoıyldy.
2024 jyly 15 otandyq JOO Generative AI baǵdarlamasy aıasynda 12 myń stýdentke arnalǵan jasandy ıntellekt boıynsha Google kýrstaryn iske qosýda. Eki joǵary oqý orny – Abaı atyndaǵy QazUPÝ jáne Jubanov atyndaǵy AÓÝ Google for Education pılottyq jobasyna qatysady.
Kadrlyq resýrstardy strategııalyq qamtamasyz etý maqsatynda eńbek naryǵynda suranysqa ıe mamandardy daıarlaý úshin ýnıversıtetterdiń, ákimdikterdiń jáne bıznes qurylymdarynyń kúsh-jigerin biriktiretin «Mamandyǵym – bolashaqtym» jobasy iske qosyldy. Sondaı-aq stýdentterdiń qoǵamdyq ómirge jáne volonterlik is-sharalarǵa qatysý dárejesin eskeretin ıntegratsııalanǵan áleýmettik ortasha ball (GPA) engizildi.
Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi stýdenttik jataqhanalardaǵy oryn tapshylyǵyn qysqartý boıynsha jumys júrgizip keledi. Joǵary bilim men ǵylymdy damytýdyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasyna sáıkes jyl saıyn 10 myńǵa jýyq oryn engizý josparlanýda. Sońǵy 5 jylda stýdentterdi 50 myńnan astam jańa tósek-orynmen qamtamasyz etetin 211 jataqhana salyndy. 2024 jyly qosymsha 10 576 oryndy paıdalaniǵa berý arqyly 27 jataqhananyń qurylysyn aıaqtaý josparlanýda. Bıylǵy tamyz aıyna deıin 4650 oryndyq 17 jataqhana paıdalanýǵa berildi.
Mınıstrlik sondaı-aq jer telimderi tapshy Astana men Almaty qalalaryndaǵy memlekettik joǵary oqý oryndaryna memlekettik tapsyrys kólemin ulǵaıtý týraly buıryq jobasyn ázirledi. Atalǵan bastama aıasynda ǵımarattardy jataqhanaǵa aınaldyrý maqsatynda rekonstrýktsııalaý kezinde qarjylandyrý jylyna bir tósek orynǵa 92 AEK-ten 182 AEK-ke deıin ulǵaıtylady, bul osy megapolısterdegi stýdentterdiń ómir súrý jaǵdaıyn jaqsartady.
