Elimizde týberkýlezden ólim-jitim 50 paıyzǵa azaıdy

ASTANA. KAZINFORM – Búgin – dúnıejúzilik týberkýlezge qarsy kúres kúni. Aıtýly data 1882 jyly nemis ǵalymy Robert Kohtyń Mycobacterium tuberculosis bakterııasyn ashqan kúnine oraı belgilengen.

Týberkýlez – álemdegi eń aýyr juqpaly aýrýlardyń biri. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń málimeti boıynsha, jyl saıyn shamamen 10 mıllıon adam atalǵan aýrýǵa shaldyǵady, al 1,5 mıllıonnan astam adam týberkýlezden kóz jumady. Elimiz bul aýrýmen kúresýde belsendi sharalar qabyldap, aldyn alý jáne emdeý jumystaryn júrgizip keledi.
Týberkýlez aýa-tamshy jolymen juǵady. Juqtyrý jótelgende nemese naýqas adammen sóıleskende bolýy múmkin. Aýrý kóbinese ókpeni zaqymdaıdy, biraq keı jaǵdaılarda búırek, súıek, mı sııaqty basqa aǵzalarǵa da taralýy múmkin.

Týberkýlezdiń eki túri bar:

Jabyq túri – adam týberkýlez qozdyrǵyshyn qorshaǵan ortaǵa taratpaıdy; 

Ashyq túri – naýqas jótelgende, túshkirgende nemese sóıleskende ınfektsııany basqalarǵa juqtyrýy múmkin. 

🔹 Aýrý álsiz ımmýnıteti bar adamdarǵa kóbirek qaýip tóndiredi.

🔹 Týberkýlezdi erte anyqtaý – emdeýdiń tıimdiligin arttyrady.

Týberkýlezden saqtanýdyń negizgi joldary:

- BTsJ (Batsıll Kalmetta-Geren) vaktsınatsııasy;

- Der kezinde medıtsınalyq tekserýlerden ótý, flıýorografııa jasaý;

- Durys tamaqtaný, ımmýnıtetti nyǵaıtý;

- Gıgıenalyq talaptardy saqtaý jáne týberkýlez belgileri (uzaq jótel, salmaq joǵaltý, túngi tersheńdik, sharshaý) baıqalǵan jaǵdaıda tez arada dárigerge qaralý.

Týberkýlez arnaıy qaqyryqqa qarsy dárilermen emdeledi, biraq emdeý kýrsyn tolyq aıaqtaý óte mańyzdy. Keri jaǵdaıda, bakterııalar dárilerge tózimdi bolyp, aýrý sozylmaly túrge aýysýy múmkin.

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy jyl saıyn týberkýlezge qarsy kúres boıynsha aqparattyq kampanııalar júrgizedi. Ótken jyly atalǵan shara «Iá! Biz týberkýlezdi joıa alamyz!» degen uranmen ótti. Onyń ishinde aǵartýshylyq dárister men semınarlar, tegin medıtsınalyq tekserýler jáne týberkýlezge testileý, qaıyrymdylyq aktsııalar men fleshmob sol sııaqty áleýmettik jelilerde týberkýlezdiń aldyn alý jáne emdeý týraly aqparattar taratý. 

Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń málimetinshe, elimizde týberkýlez dertiniń turaqty tómendeýi baıqalady. 

Týberkýlez juqtyrý jáne ólim-jitim dınamıkasy:

- Sońǵy 6 jylda aýrý deńgeıi 27%-ǵa tómendedi; 

- Týberkýlezden ólim-jitim kórsetkishi 50%-ǵa azaıdy; 

- Byltyr 2023 jylmen salystyrǵanda, aýrýshańdyq 4%-ǵa, al ólim-jitim 16,7%-ǵa tómendedi.

Qazaqstanda týberkýlezdi anyqtaýdyń qandaı zamanaýı ádisteri qoldanylady? 

- Molekýlalyq-genetıkalyq dıagnostıka (PTR); 

Joǵary sezimtal jedel ádister arqyly 88 myńnan astam adam tekserýden ótti, olardyń 8083-inde (9,1%) týberkýlez dıagnozy rastaldy.

Týberkýlez ınfektsııasyn anyqtaý úshin qoldanylatyn testiler:

- Mantý synamasy; 

- Dıaskıntest; 

- Kvantıferondyq test (IGRA test). 

Ótken jyly táýekel tobyna kiretin balalardyń 97,4%-y mantý synamasynan ótti.

Skrınıng jáne aldyn alý sharalary:

- Byltyr flıýorografııa ádisimen 5 624 782 adam tekserildi, nátıjesinde 4016 jańa jaǵdaı anyqtaldy; 

- 12 991 naýqas (onyń ishinde 7256 bala) profılaktıkalyq emnen ótti, bul 2023 jylmen salystyrǵanda 22,4%-ǵa kóp.

Qazaqstanda týberkýlezben aýyratyn naýqastardy emdeý qalaı uıymdastyrylǵan?

Ótken jyl sońyndaǵy statıstıkaǵa sáıkes, elimizde 6380 naýqas ambýlatorııalyq em alyp jatyr.

Medıtsınalyq kómekti alý túrleri:

- 3794 naýqas (59,4%) emhanalarda baqylanatyn em alady; 

- 82 adam (1,2%) úı jaǵdaıynda emdeledi; 

- 30 patsıent (0,4%) kúndizgi statsıonarlarda em qabyldaıdy; 

- 117 adam (1,8%) mobıldi brıgadalardyń kómegimen em alady; 

- 2357 patsıent (36,9%) smartfon arqyly beınebaqylaý rejıminde em alady. 

- Emdeý barysy medbıkeler men ftızıatr dárigerlerdiń qatań baqylaýynda. Naýqastarǵa dári-dármek beriledi, kún saıyn qabyldaý monıtorıngi júrgiziledi, bul emdeýdi úzbeýge kómektesedi,- deıdi Densaýlyq saqtaý mınıstrliginen. 

Ambýlatorııalyq emdeýdiń artyqshylyqtary: 

- Patsıentterge yńǵaıly bolý úshin 2555 arnaıy kabınet uıymdastyryldy, onda naýqastar em alý múmkindigine ıe; 

- Qazaqstanda dárige sezimtal týberkýlezdi emdeý tıimdiligi – 90% (DDU standarty boıynsha keminde 85%); 

- Dárige tózimdi týberkýlezdi emdeý tıimdiligi – 82% (DDU standarty – keminde 75%); 

- Elde týberkýlezge qarsy barlyq qajetti dári-dármek tegin beriledi.