Elimizde óte jaqsy zańdar qabyldanyp jatyr - Snejanna Imasheva
ASTANA. KAZINFORM – Májilistiń Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń tóraǵasy, depýtat Snejanna Imasheva Jibek Joly telearnasynyń «Ýáde» baǵdarlamasyna suhbat berip, zań qabyldaý protsesine, jańa normalarǵa, zań jobalarynyń sapaly jazylýyna qatysty jaýap berdi.
Zań jobalary qazaq tilinde jazylýy kerek
Depýtattyń aıtýynsha, zańnama salasynda túrli problema bar.
«Norma shyǵarmashylyǵy tiline qatysty másele bar ekenin atap ótken jón. Bizde zań jobalary kúrdeli tilde jazylady, ıaǵnı qarapaıym adamǵa túsiniksiz. Oǵan qosa, elimizde qazaqsha jazatyn mamandar tapshy. Sondyqtan osy problemany júıeli túrde sheshýge bizdiń komıtet yqpal etedi. Atap aıtqanda, Parlament Májilisine zań jobalary eki tilde keledi. Zań shyǵarý salasynda tildiń ózindik ereksheligi bar. Zań jobalaryn kóbine sarapshylar men zańgerler jazady. Osy oraıda keı jaǵdaıda túsiniksiz normalardy ary qaraı pysyqtaımyz. Zańnyń tili kúrdeli jáne ony kóbisi túsine bermeıdi. Halyqtyń bári zańger emes ekenin eskersek, zań tili túsinikti bolýy kerek. Bul turǵyda Parlamenttegi depýtattar arasynda zańger mamandyǵyn meńgergender bar. ıAǵnı olarǵa qujattardy túsinip, jetildirý qıyn emes», - dedi Snejanna Imasheva.
Depýtat elimizde zań jobalaryn bastapqydan qazaq tilinde jazýǵa nazar aýdarý kerek ekenin atap ótti.
«Eger zań oryssha jazylyp, oǵan tikeleı aýdarma jasasa, normalardyń maǵynalary ózgerip ketýi múmkin. Sondyqtan bastapqydan qazaq tilinde jazý kerek. Bul rette, aýdarma jasaıtyn mamandar da qazaqshany jetik bilýi qajet. Bul baǵytta zań jobalaryn ázirlep keletin organdarǵa birneshe eskertý jasaldy. Májiliske zań jobasy eki tilde kelip túsedi. Májilistiń komıtetterinde kelip túsken qujattar boıynsha sapasyz aýdarmany kórse, depýtattar mindetti túrde eskertýin aıtady. Ókinishke qaraı, qoıylyp otyrǵan talaptar tıisti deńgeıde oryndalmaı jatyr. Jalpy, zańnyń tili kúrdeli», - dedi S.Imasheeva.
Onyń paıymynsha, osynyń bári - ýaqytsha problema. Óıtkeni aldaǵy kezeńde myqty mamandardyń jańa býyny osy salaǵa kelip qosylady.
Parlamentte zańdar qoǵamnyń usynysyna qaraı ózgeredi
Suhbat barysynda depýtat Májiliske kelip túsken keıbir zań jobalary «shıki» kúıinde kelip jatatynyn, alaıda bul qujattardy palata depýtattary barynsha túzetetinin atap ótti.
«Atap aıtqanda, elimizde óte jaqsy zańdar qabyldanyp jatyr. Biraq olardy oryndaý bóliginde kemshilikter baıqalyp otyr, ıaǵnı zań talaptaryn sapasyz oryndaý máselesi bar. Qoǵamda zańǵa baǵynýdy mindetti dep sanamaıtyn adamdar kezdesedi», - dedi Snejanna Imasheva.
Sonymen qatar ol zańnyń jıi ózgerýine qatysty suraqqa jaýap berdi.
«Táýelsizdik alǵanymyzǵa 30 jyldan astam ýaqyt ótti. Eger zańdardy túzetpesek nemese tolyqtyrý engizbesek, onda ary qaraı damý jolyn qysqartamyz. Damý jolynda ekonomıkamyz ózgerip jatqanyn eskere otyp, zańdardy qaıta-qaıta qaraý durys protsess. Barlyǵyn toqtatyp, eshteńe ózgertpesek, bul óz kezeginde memlekettiń damýyna teris áser etedi. Biz zań qabyldaǵanda bir dástúr ornatýǵa emes, qazirgi ýaqytqa beıimdelýdi oılaımyz. Máselen, kásipkerler salyq deńgeıin túsirý jáne odan bosatý týraly usynys aıtyp jatady. Osynyń bári ekonomıkalyq jaǵdaıǵa baılanysty qarastyrylady. Kásipkerler jaqsy tabys alyp, damyp jatsa, olarǵa qatysty salyqtar qaıta pysyqtalady. Májiliste qaralyp jatqan búkil zańdar qoǵamnyń usynysy negizinde qabyldanady, qujattardy halyqtyń pikirine saı ózgertemiz», - dedi depýtat.
Sot salasyn reformalaý
Snejanna Imasheva sot salasyndaǵy jańa ózgerister isterdi barynsha tyńǵylyqty qaraýǵa yqpal etetinin aıtty.
«Sot salasyndaǵy reforma jyl saıyn jalǵasa beredi. Meniń ózim Májiliste jumys istep jatqanyma 8 jyl bolypty. Jylda sot salasyna qatysty zańdardy ózgertemiz, sebebi reforma júrip jatyr. Árbir reforma zańnyń túzetilýin talap etedi... Bul salada eleýli nátıjeler bolady dep oılaımyz. Osynyń bári halyqtyń pikiri aıasynda eskerilip otyr», - dedi ol.
Turmystaǵy zorlyq-zombylyq azaıdy ma?
Bıyl sáýir aıynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» jáne «Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna qol qoıdy.
Bul turǵyda suhbat barysynda osy zańnyń qabyldanýy qanshalyqty áser etip jatqany suraldy.
«Sodan beri bes aı ýaqyt ótipti. Bul merzim - sonshalyqty uzaq ýaqyt emes. ıAǵnı statıstıkaǵa súıensek te, naqty nátıjeni kóre almaımyz. Sebebi ishki protsedýralar ózgerip jatyr. Buǵan deıin uryp-soǵý ákimshilik jaza aıasynda bir hattamamen toltyrylyp, tez arada sotqa joldanatyn. Al qazir bul protsess uzardy, óıtkeni qylmystyq protsestiń erejelerine sáıkes kúdiktini birden aıyptaı almaısyz. Osy oraıda tıisti dálelderdi jınaý kerek, adamnyń ústinen is qozǵalady. Sondyqtan bul baǵyttaǵy rásimder birshama uzardy. Munymen qosa, salaǵa tıisti kadrlardy bólý kerek. Óıtkeni osyndaı ister kóbeıýi múmkin. Munyń bárin eskere otyryp, qazir atalǵan zańnyń nátıjesine qatysty bizdiń komıtette naqty statıstıka qalyptasyp úlgermedi. Biraq bir jyl ótkennen keıin osynyń bastapqy nátıjesin kórsete alamyz», - dedi Snejanna Imasheva.
Onyń sózine qaraǵanda, Prezıdenttiń naqty tapsyrmasynyń arqasynda zorlyq-zombylyqqa qarsy osy zańdar qabyldandy. Osydan keıin jazany kúsheıtýge erekshe nazar aýdaryldy.
«Atap aıtqanda, adamdy uryp-soǵý, densaýlyqqa qasaqana zııan keltirý qylmys sanalýy tıis, sebebi adam quqyǵyna nuqsan keledi. Bul búkil álemde qalyptasqan tájirıbe. Al bizde atalǵan sanattar ákimshilik kodekste boldy. Sondyqtan Memleket basshysynyń tapsyrmasynyń negizinde tıisti normalar qabyldandy», - dedi depýtat.
