Elimizde dándi daqyl jınaýdan rekord ornap, qarjylandyrý kólemi 580 mlrd teńgege artty
ASTANA. KAZINFORM – Primeminister.kz saıtynyń redaktsııasy Memleket basshysynyń Joldaýynda belgilengen qazaqstandyqtardyń turmys sapasyn jaqsartýǵa, elimizdiń uzaqmerzimdi áleýmettik-ekonomıkalyq maqsattaryna qol jetkizýge baǵyttalǵan negizgi basymdyqtar men sharalar boıynsha jyl qorytyndysyna arnalǵan sholýlar toptamasyn usyndy.
Aýyl sharýashylyǵy – ekonomıkanyń mańyzdy salalarynyń biri. Búginde halyqtyń 37%-dan astamy aýyldyq jerlerde turady, al aýyl sharýashylyǵy óndirisiniń damý deńgeıi qazaqstandyqtardyń kópshiliginiń ál-aýqatyna tikeleı áser etedi. Elimiz keń baıtaq aýmaǵy men qomaqty resýrstarynyń bolýy arqasynda úlken áleýetke ıe. Memleket jeńildetilgen qarjylandyrý men sýbsıdııalar berý arqyly atalǵan sektordy belsendi túrde qoldaıdy, sondaı-aq aýylsharýashylyq tehnıkasynyń óndirisi men lızıngi kóleminiń ósýin yntalandyrady. Atalǵan sharanyń barlyǵy óz nátıjesin berýde: bıyl elimizdiń dıhandary dándi daqyldar jınaýdan rekordtyq kórsetkishke qol jetkizdi.
Egin jınaý naýqany
Bıyl kóktemgi egis jáne kúzgi jıyn-terim jumystaryn tabysty júrgizýge qajetti barlyq jaǵdaı jasaldy. Prezıdent tapsyrmalaryn oryndaý aıasynda agroónerkásip keshenin (AÓK) qarjylandyrýdyń qoljetimdiligi qamtamasyz etildi. Salany jeńildikti qarjylandyrý kólemi alǵash ret rekordtyq 580 mlrd teńgeni qurap, bul qarajat eginshilerge tikeleı nesıe berý, paıyzdyq mólsherlemeni tómendedip, forvardtyq satyp alýǵa baǵyttaldy. 2025 jyly qarjylandyrý kólemin 700 mlrd teńgege deıin jetkizý josparlanyp otyr. Qolaıly kúzgi aýa raıy egin jınaý kezindegi jaýyn-shashynǵa qaramastan, naýqandy aıtarlyqtaı shyǵynsyz ótkizýge múmkindik berdi.
Nátıjesinde, respýblıka eginshileri dándi daqyldar boıynsha rekordtyq kólemde ónim jınady: ortasha ónimdilik gektaryna 16,1 tsentner, 26,7 mln tonna astyq bastyryldy. 2023 jyly ortasha ónimdilik 10 ts/ga quraǵan bolatyn. Sonymen qatar 3,2 mln tonna maıly daqyl (ónimdilik 10,9 ts/ga), 2,9 mln tonna kartop, 3,9 mln tonna kókónis jáne 2,6 mln tonna baqsha daqyldary jınaldy.
Agrotehnologııalardy durys qoldaný, sapaly tuqymdar, mıneraldy tyńaıtqyshtar jáne ósimdikterdi tıimdi qorǵaýdyń arqasynda joǵary ónimdilikke qol jetkizildi.
Aldaǵy ýaqytta aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn ártaraptandyrý jumystary jalǵasyn tabady. Prezıdent tapsyrmalary boıynsha ázirlengen Jol kartasy aıasynda 2024–2028 jyldar aralyǵynda aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemin eki esege arttyrý mindeti qoıyldy. Jalpy, Qazaqstan Respýblıkasynyń agroónerkásip keshenin damytýdyń 2021–2030 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy sheńberinde 2030 jylǵa qaraı bıdaı ónimdiligin gektaryna 20 tsentnerge deıin arttyrý josparlanyp otyr. Aıta ketý kerek, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 2025 jylǵa arnalǵan kóktemgi egis jáne kúzgi jıyn-terim jumystaryn qarjylandyrý bıyldyń ózinde bastalyp ketti.
Astyq qabyldaý
Oblys ákimdikteriniń derekteri boıynsha, respýblıkadaǵy astyq saqtaý qoımalarynyń jalpy syıymdylyǵy 30 mln tonnany quraıdy. Atap aıtqanda, qoldanystaǵy lıtsenzııalanǵan astyq qabyldaý kásiporyndarynda – 12,7 mln tonna, al aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerde – 17,4 mln tonna astyq saqtalady. Kórsetilgen qýattylyq kólemi ótken jyldardan qalǵan qorlardy eskere otyryp, jınalǵan ónimdi saqtaýǵa jetkilikti.
Astyq qabyldaý kásiporyndaryna shamamen 7,9 mln tonna astyq tapsyryldy, onyń 5,7 mln tonnasy – bıdaı. Qalǵan astyq eginshiler qoımalarynda saqtalýda. Qazirgi ýaqytta lıtsenzııalanǵan elevatorlar júktemesi 44%-dy quraıdy. Jańa ónimdi qabyldaý úshin elevatorlardy bosatý maqsatynda astyqty tasymaldaý jáne ótkizý jumystary jalǵasýda. Tamyz aıynan qarashaǵa deıin 3,5 mln tonna astyq tasymaldandy.
Egis alqaptaryn ártaraptandyrý
Qazaqstan aýyl sharýashylyǵynyń úlken áleýetine ıe, bul elimizdiń ártaraptandyrylǵan jáne ınklıýzıvti ekonomıkalyq ósýine yqpal ete alady. Negizgi artyqshylyqtarynyń biri – keń baıtaq aýmaq, halyq tyǵyzdyǵynyń tómendigi jáne úlken aýyl sharýashylyǵy jerleriniń bolýy. Respýblıkada óndiristi suranysqa saı bolýyn qamtamasyz etý, sondaı-aq ósiriletin daqyldardyń bıologııalyq qajettilikterin jergilikti agroklımattyq jáne tabıǵı jaǵdaılarǵa neǵurlym kóbirek sáıkestendirýge baǵyttalǵan aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn ártaraptandyrý boıynsha sharalar qabyldanyp jatyr.
2024 jyly jalpy egis kólemi 23,3 mln gektardy qurady, onyń 21,1 mln gektary – jazdyq egis. Ótken jylmen salystyrǵanda bıdaı alqaby 560,9 myń gektarǵa qysqaryp, 13,1 mln gektardy qurady. Maıly daqyldar kólemi 135,5 myń gektarǵa ulǵaıyp, 2,9 mln gektarǵa jetti.
Sonymen qatar qant qyzylshasy alqaptaryn (5,5 myń gektarǵa arttyryp, nátıjesinde 25,2 myń gektarǵa deıin) ulǵaıtý jáne ylǵalsúıgish daqyldar: maqta (10 myń ga) jáne kúrish (2,2 myń ga) alqaptaryn qysqartý boıynsha jumystar júrgizildi.
Nátıjesinde, qysqartylǵan alqaptarda áleýmettik mańyzy bar jáne joǵary rentabeldi daqyldardyń egis alqaptary artady. Sondaı-aq óńirlerde berik jem-shóp bazasyn qurý maqsatynda jemdik daqyldardyń egis alqaptaryn ulǵaıtý jumystary júrgizildi. Aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn ártaraptandyrý jumystary aldaǵy ýaqytta da jalǵasady.
Ónimderdi ótkizý
Qazaqstan jyl saıyn 8-9 mln tonna astyq eksporttaıdy, onyń ishinde 6,5-7,5 mln tonnasy – bıdaı. Eksport geografııasy 40-tan astam eldi qamtıdy. Dástúrli naryqtar – Ortalyq Azııa elderi, Aýǵanstan, Qytaı, Túrkııa, Iran, Italııa, Týnıs. Bıylǵy qarasha aıynyń sońyna deıin 6,3 mln tonna astyq eksporttaldy. Jańa ónimdi eksporttaý kólemi 2,37 mln tonna, bul – 2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 52%-ǵa artyq.
Ózbekstanǵa jetkizilimder kólemi 42%-ǵa ósip, 944 myń tonnany qurady, ótken jyly bul kórsetkish 665 myń tonna bolǵan edi. Tájikstanǵa jetkizilim 2023 jylǵy 254 myń tonnadan 49%-ǵa artyp, bıyl 377 myń tonnaǵa deıin jetti. Qytaıǵa eksport kólemi 17%-ǵa artyp, 355 myń tonnaǵa jetti (ótken jyly 304 myń tonna), Aýǵanstanǵa jetkizilimder kólemi 71%-ǵa ulǵaıyp, 115 myń tonnany qurady (ótken jyly 67 myń tonna bolǵan). Iranǵa eksport kólemi 30 esege deıin – 10 myń tonnadan 299 myń tonnaǵa artty.
Bıyl eksporttyq áleýet 12 mln tonnaǵa jetedi dep boljanýda. Negizgi naryqtar – Ortalyq Azııa elderi, Qytaı, Aýǵanstan, Italııa jáne basqa elder. Sondaı-aq Ázerbaıjan, Aýǵanstan (Túrkmenstan arqyly tranzıtpen), Iran, Irak, Soltústik Afrıka elderi men Eýropalyq Odaqqa Qara jáne Baltyq teńizderi arqyly jetkiziletin astyqty 2 mln tonnaǵa deıingi kólemde tasymaldaýdy uıymdastyrý máselesi pysyqtalýda.
Jumystyń tıimdiligin arttyrý úshin Qazaqstanda astyqty tasymaldaýdy josparlaý úshin jedel astyq shtabyn qurý jumystary bastaldy. Eksport geografııasyn keńeıtý maqsatynda halyqaralyq dálizder qurý jónindegi jobalar iske asyrylyp jatyr.
Sonymen qatar naryqqa retteýshi yqpal tıgizý maqsatynda «Azyq-túlik korporatsııasy» UK» AQ eginshilerden astyq satyp alý sharalaryn qabyldaıdy. Memleket basshysynyń aýyl sharýashylyǵy qyzmetkerleriniń birinshi forýmynda bergen tapsyrmalaryn oryndaý aıasynda jańa ónimdi tikeleı satyp alý júzege asyrylady. Birinshi kezeńde Úkimet rezervinen 10 mlrd teńge kóleminde qarjy bólý arqyly 150 myń tonna ónimdi naryqtyq baǵamen satyp alý usynylyp otyr. Astyqtyń alǵashqy satyp alýy shaǵyn sharýa qojalyqtarynan júzege asyrylady, bul ónimniń ádil baǵamen satylýyn qamtamasyz etedi. Sondaı-aq artyq astyqty satyp alý tetigin engizý arqyly ishki naryqtaǵy baǵa jaǵdaıyna deldaldar yqpalyn barynsha azaıtý kózdelip otyr. «Azyq-túlik korporatsııasy» belgilengen standarttar men sapa talaptaryn saqtaı otyryp, astyqty aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerden konkýrstyq sharttarmen satyp alady.
Tyńaıtqyshtardy sýbsıdııalaý
Tyńaıtqyshtar naryǵynda eń kóp taralǵan ammıak selıtrasy, ammofos, karbamıd(nesepnár), ammonıı sýlfaty, sýlfoammofos jáne NPK (azot,fosfor,kalıı). Sonymen qatar ammonıı nıtraty men ammofos jalpy tutynýdyń 60%-dan astamyn quraıdy.
Qazaqstanda tyńaıtqyshtardyń úsh túri boıynsha tolyq óndiristik tsıkl qurylǵan: ammıak selıtrasy «QazAzot» AQ-da, ammofos – «Qazfosfat» JShS-da, ammonıı sýlfaty – «QazAzot» AQ-da jáne «Qarmet» JShS-da óndiriledi. Tyńaıtqyshtarǵa ǵylymı qajettilik fızıkalyq salmaqta 3,2 mln tonnany quraıdy, al otandyq óndirýshiler qýaty osy qajettiliktiń 56%-yn, shamamen 1,8 mln tonnany quraıdy (onyń ishinde «QazAzot» AQ 420 myń tonnany, al «Qazfosfat» JShS 1 mln tonnany óndiredi).
Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda sýbsıdııalardy 60%-ǵa deıin ulǵaıta otyryp, avanstyq ótinimderdi qaraýǵa basymdyqpen, otandyq tyńaıtqyshtardy avanstyq sýbsıdııalaý tetigi engizildi. Sondaı-aq 1 gektar egistik alqabyna tyńaıtqysh engizý normasy da ulǵaıtyldy, bul topyraqty negizgi qorektik zattarmen tolyqtyrady. Oblys ákimdikteri kepildigimen otandyq óndirýshiler tyńaıtqyshtar tólemi úshin sharýlarǵa bólip tóleýmen qamtamasyz etedi.
Bıylǵy 1 jeltoqsanyndaǵy jaǵdaıǵa sáıkes, sharýalar 1,3 mln tonna tyńaıtqysh engizdi, bul 2023 jylmen salystyrǵanda eki ese kóp. Sharýalardyń sýbsıdııalarǵa degen qajettilikterin tolyq qanaǵattandyrý maqsatynda tyńaıtqyshtardy sýbsıdııalaýǵa qosymsha qarajat bólý josparlanyp otyr.
Sondaı-aq ónim túrlerin keńeıte otyryp, mıneraldy tyńaıtqyshtar óndirisi kólemin ulǵaıtý josparlanýda. Tyńaıtqysh óndirýshilerdi jyljymaly qurammen ýaqtyly qamtamasyz etýge nazar aýdarylady.
Nesıe qarajattarynyń qoljetimdiligin arttyrýdyń mańyzdy quraly – syıaqy mólsherlemelerin sýbsıdııalaý. Bul aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdiń tólem qabilettiligin arttyrýǵa, nesıeniń qaıtarylmaý qaýpin azaıtýǵa jáne agrobıznestiń nesıelik júktemesin jeńildetýge yqpal etedi.
Bıyl saladaǵy nesıe qunyn tómendetý tásilderi qaıta qaraldy. Alǵash ret alty taratý arnasyn paıdalana otyryp, dala jumystaryn qarjylandyrý úshin básekelestik jaǵdaı jasaldy, al Agrarlyq nesıe korporatsııasynyń tarapynan qarjylandyrý kólemi 82,3 mlrd teńgeni qurady
Kepilmen qamtamasyz etýdiń jetkiliksizdigi máselesin sheshý úshin «Damý» kásipkerlikti damytý qory nesıe somasynyń 85%-yn jabatyn qaryzdarǵa kepildik berý tetigin engizdi. Sondaı-aq aınalym qarajatyn áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalar arqyly tolyqtyrý maqsatynda óńdeý kásiporyndaryn jeńildikpen qarjylandyrý baǵdarlamasy da ázirlendi, ol egin men shıkizatty ótkizýdi qamtamasyz etýge, sondaı-aq otandyq qaıta óńdeý zaýyttarynyń júktemesin ulǵaıtýǵa baǵyttalǵan.
Mal sharýashylyǵyn damytý
Bıylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda elimizdiń aýyl sharýashylyǵynda mal basy men qus sany artty. Іri qara mal (ІQM) – 8,2 mln bas (120,6%), onyń ishinde sıyr – 4,4 mln bas (123,3%), jylqy – 4,1 mln bas (104,9%), túıe – 2,8 mln bas (104,7%). Sút óndirisi 3 mln tonnaǵa (104,2%) jetti, onyń 1 mln tonnasy (107,5%) aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynda óndirildi.
Taýyq jumyrtqasyn óndirý 3,7 mlrd danaǵa deıin (100,9%) jetti, onyń ishinde aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynda 3,1 mlrd danaǵa deıin (101,5%) ulǵaıdy.
Jergilikti atqarýshy organdar derekterine sáıkes, respýblıka boıynsha 2024-2025 jyldardaǵy qystaý kezeńinde 35,2 mln tonna shóp nemese jospardyń 143,9%-y, 2 mln tonna pishen ne jospardyń 117,9%-y, 5,1 mln tonna saban nemese jospardyń 111,9%-y, 2,3 mln tonna súrlem nemese jospardyń 117,9%-y, sondaı-aq 5,8 mln tonna jem ne jospardyń 104,4%-y daıyndaldy.
Daıyndalǵan mal azyǵynyń kórsetilgen kólemi ónim men tól alýdyń josparly kólemin, jalpy mal basynyń saqtalýyn, tolyqqandy azyqtandyrýdy qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn jańartý
2024 jyly 7 jyl merzimge jyldyq 5%-dyq mólsherlememen 120 mıllıard teńgege aýqymdy jeńildikti lızıng baǵdarlamasy iske qosyldy. 2024 jyldyń 1 jeltoqsanyndaǵy jaǵdaı boıynsha sharýalar 212,9 mlrd teńgege 9 887 tehnıkany lızıngke aldy, bul 2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 50%-ǵa artyq.
Kelesi jyly jeńildetilgen lızıng baǵdarlamasyna 200 mlrd teńgege deıin, al Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, baǵdarlama bıýdjetin 450 mlrd teńgege deıin jetkizý josparlanyp otyr. Bul aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy parkin jańartýda oń ósý dınamıkasyn qamtamasyz etedi.
Búgingi tańda Qazaqstanda 149,9 myń traktor, 38,7 myń kombaın, 5 myń egis kesheni, 76,4 myń tuqym sepkish jáne 219 myńǵa jýyq topyraq óńdeıtin jáne mamandandyrylǵan tehnıka bar. Sońǵy 8 jylda aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn jańartý deńgeıi oń dınamıka kórsetti: 2017 jylǵy 1,9%-dan 2023 jyly 4,5%-ǵa deıin (eki ese), tehnologııalyq jańartý normasy 8-10%.
Bıyl aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn sýbsıdııalaýdyń jańa tetigi engizildi:
· Qazaqstanda óndirisi jolǵa qoıylǵan tehnıkanyń ımporttyq analogtaryn sýbsıdııalaý múmkindigi alynyp tastaldy;
· Otandyq óndiristegi aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy úshin joǵary normatıv sýbsıdııalanady – 30%;
· Aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn satyp alýǵa nesıeler/lızıng boıynsha syıaqy mólsherlemelerin sýbsıdııalaýdyń saralanǵan tetigi qoldanyldy: otandyq óndiris tehnıkasy úshin syıaqy mólsherlemesi 6%-ǵa deıin, ımporttyq tehnıka úshin 15%-ǵa deıin sýbsıdııalanady.
· Qazaqstanda óndirisi jolǵa qoıylmaǵan mamandandyrylǵan tehnıka úshin (mysaly, maqta, kartop jınaý úshin) sýbsıdııa normatıvi 25%–ǵa., al qant qyzylshasyn jınaý tehnıkasy úshin 50%-ǵa deıin quraıdy.
Jańa tásilder qosymsha bıýdjet qarajatyn tartpaı-aq otandyq aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn sýbsıdııalaý kólemin eki esege arttyrýǵa múmkindik beredi.