Elimizde bir lıtr aıran qansha turady – baǵaǵa sholý

ASTANA. KAZINFORM – Aıran – kúndelikti tutynatyn aǵarǵannyń biri. Onyń ústine aqýyz, maı jáne mıkroelementterge toly paıdaly ónim. Kazinform tilshisi óńirlerdegi aıran baǵasyna sholý jasaǵan edi. 

Dúken aıranynyń (kefır) baǵasy 290 teńgeden bastalady. Ortasha baǵany anyqtaý úshin maılylyǵy 2,5% 1 lıtr aırandy negizge aldyq. Qaptalǵan aırannyń eń tómengi baǵasy Taldyqorǵanda lıtri 290 teńge, al Petropavlda lıtri 310-668 teńge turady. Oralda aırannyń lıtri 356-562 teńge, al Shymkentte 386 teńgeden bastalyp, 500 teńgege deıin satylyp jatyr. Salystyrmaly túrde arzan aırandy Pavlodardan satyp alýǵa bolady, bul óńirde 373-449 teńge aralyǵynda 1 lıtr aıran alasyz.

Elorda turǵyndary bir lıtr aırandy 430-605 teńge aralyǵynda satyp ala alady (sórelerde otandyq jáne sheteldik óndirýshilerdiń ónimderi usynylǵan).

Qaptalǵan aırandy (kefır) Qyzylordada lıtrin 450 – 500 teńge aralyǵynda satyp jatyr.

Qaraǵandyda jergilikti óndiris aıranynyń lıtri 450-480 teńgeden bastalady, al syrttan ákelingen bir lıtr aırannyń baǵasy 500 teńgeden bastalady. Jezqazǵanda jergilikti óndirilgen aırannyń lıtri 495 teńgeden jáne ákelingen aırannyń baǵasy 550 teńge (1 lıtri) turady.

Kókshetaýda qaptalǵan aırannyń lıtri 458-648 teńge aralyǵynda satylyp jatyr. Tarazda baǵa 465 teńgeden 585 teńgege deıin jetedi.

Qostanaılyq tutynýshylar jergilikti ónimdi qoldaıdy, sondyqtan dúken sórelerinde negizinen otandyq sút zaýyttarynyń taýarlary bar. Baǵasy lıtrine 469 teńgeden 529 teńgege deıin barady.

Túrkistanda bir lıtr aıran 500-650 teńgege turady. Aqtaýda aıran baǵasy salystyrmaly túrde qymbat – lıtri 508-764 teńge turady. Al Aqtóbede 515 teńgeden 629 teńge aralyǵynda satylyp jatyr.

Óskemen men Semeıde aırannyń (kefır) lıtri 600 teńge, Almaty men Qonaev qalasynda – 600-885 teńge, Atyraý aırannyń joǵary baǵasymen erekshelenedi, bul óńirde bir lıtri 608 teńge.

Túrik aırany qansha turady?

Túrik aırany men dúkendegi qaptalǵan aırandy óte uqsas dep sanasa da, dáminde aıyrmashylyq bar. Eki ónimniń dámi men daıyndyǵy ártúrli. Satylym jaǵynan alyp qarasaq, elimizdiń keıbir aımaqtarynda qoldyń aırany asa suranysqa ıe emes.

Dúken sórelerinde kóbine maılylyǵy 1% «túrik aırany» usynylǵan, onyń salmaǵy 300-330 gramm shynyaıaqtarda nemese bótelkeler men paketterde satylady. Onyń klassıkalyq túrleri de bar.

Kókshetaýda túrik aıranynyń 300 gramy 155 teńge, al lıtri 465 teńge turady. Baǵasy tómen taǵy bir qala -Taldyqorǵan. Munda 300 gramm aırandy 175 teńgege, al lıtrin 575 teńgege satyp alýǵa bolady.

Oralda aırannyń 300 gramyn 235-300 teńge, al lıtri 580 teńge bolady. Tarazda 300 gramm aırannyń quny 250-300 teńgeni quraıdy, al bir lıtr túrik aıranynyń quny 560 teńgeni quraıdy. Aqtaý qalasynda aıran 264-294 teńge, lıtri – 629 teńge.

Astanada, Almatyda jáne Qonaevta aırannyń 300 gramm aırandy 280-300 teńgege satyp alýǵa bolady. Elordada bir lıtr túrik aıranynyń quny 570 teńge.

Túrkistan men Qyzylordada túrik aırany lıtri úshin 330 teńgeden 400 teńgege deıin tóleısiz. Pavlodarlyqtar bir lıtr aırandy shamamen 374 teńgege satyp alyp jatyr.

Qaraǵandyda bir lıtr aırannyń quny 429 teńge, al Jezqazǵanda - 471 teńge turady.

472 teńgege bir lıtr túrik aıranyn Shymkentte, 495 teńgege Aqtóbede, 500 teńgege Óskemen men Semeıde satyp alýǵa bolady. Al Petropavlda bir lıtr aıran 497-708 teńge turady. Qostanaıda túrik aıranynyń lıtri 570 teńge turady. Aırannyń baǵasy Atyraýda neǵurlym qymbat bolyp shyqty. Atalǵan óńirde lıtri 638 teńgege satylady.