Elimiz byltyr 16 mln tonnadan astam aýyl sharýashylyǵy ónimderin eksporttady

ASTANA. KAZINFORM –  Premer-mınıstrdiń orynbasary — ulttyq ekonomıka mınıstri Serik Jumanǵarınniń tóraǵalyǵymen ótken keńeste aýyl sharýashylyǵy ónimderi eksportyn keńeıtý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar talqylandy.

Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Erbol Tasjúrekov sońǵy 5 jylda aýyl sharýashylyǵy ónimderi eksportynyń kólemi 51%-ǵa artyp, $5,1 mlrd-qa jetkenin habarlady. Eksport aýmaǵy 66 memleketti qamtyp, óńdelgen ónimderdiń úlesi 52%. Negizgi naryqtar qataryna Ortalyq Azııa elderi, EAEO, Iran, Túrkııa, Qytaı jáne EO elderi kiredi.

2024 jyly aýyl sharýashylyǵy ónimderi eksporty $5,1 mlrd. Tabıǵı kórsetkish boıynsha ósim 3,9%-ǵa, al kólemi 16,1 mln tonnaǵa jetti. Negizgi eksporttalatyn taýarlar qatarynda bıdaı, arpa, zyǵyr tuqymy, sıyr jáne qoı eti, muzdatylǵan balyq, bıdaı uny, kúnbaǵys maıy, gazdalǵan sý, maqta talshyǵy jáne basqa da ónimder bar.

Jıynda astyq eksporty máselelerine erekshe nazar aýdaryldy. 2024 jyly eksporttyń jalpy kólemi 8,1 mln tonnany qurady. 2024 jyldyń qyrkúıeginen 2025 jyldyń 18 naýryzyna deıin Ortalyq Azııa elderine (Ózbekstan, Tájikstan, Qyrǵyzstan), Qytaı, Aýǵanstan jáne Eýropa elderine 6,3 mln tonna jańa ónim eksporttaldy (ósim 53%). Onyń ishinde Iranǵa sáıkes kezeńde 741 myń tonna (17 ese ósti), Ázerbaıjanǵa — 408 myń tonna ónim jóneltildi. Aıta ketý kerek, bul qazaqstandyq astyqty Ázerbaıjanǵa jetkizýdiń sońǵy 5 jyldaǵy eń joǵary kólemi. 2023 jyldyń qyrkúıeginen 2024 jyldyń aqpanyna deıin astyq tasymaly nebári 4 myń tonna boldy.

Qaıta óńdelgen ónim eksportynyń kólemi 14,9%-ǵa artyp, $2,7 mlrd boldy, bul rette eksporttyń jalpy kólemindegi qaıta óńdelgen ónim úlesi 42%-dan 52%-ǵa deıin ósti. Eksporttalatyn ónimderge ósimdik maıy, unnan jasalǵan kondıterlik ónimder, shujyq ónimderi, sıyr jáne qoı eti kiredi. Elimizde kúnbaǵys maıy óndirisiniń qarqyndy ósý jyldamdyǵyn jáne maıly daqyldar alqaptarynyń ulǵaıýyn eskere otyryp, Serik Jumanǵarın Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine kúnbaǵys tuqymyn óndirýshilerdi qoldaý úshin múmkindikter qarastyrýdy tapsyrdy.

Ósimdik sharýashylyǵy ónimderin ilgeriletý maqsatynda Qazaqstan Ázerbaıjan, Túrkııa, Iran, Qytaı jáne TMD elderimen ósimdikter karantıni jáne olardy qorǵaý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisimder jasasty. Qytaıǵa eksporttaýshylar tiziliminde maqsary, burshaq, jasymyq jáne raps jetkizetin 2,4 myńnan astam qazaqstandyq kásiporyn tirkelgen. 2025 jyly Qytaı naryǵyna qyzylsha tsellıýlozasy, 2026 jyly kúrish, mash, maqta jáne baqsha daqyldaryn shyǵarý josparlanyp otyr. ShQO-da bıylǵy birinshi jartyjyldyqta qytaı tarapy salǵan, halyqaralyq standarttar boıynsha akkredıttelgen aýyl sharýashylyǵy ónimderi sapasyn tekserý zerthanasy iske qosylady dep josparlanyp otyr. Bul qazaqstandyq aýyl sharýashylyǵy ónimderin Qytaıǵa eksporttaýdy edáýir jeńildetedi.

Talqylaýdyń basty taqyryby — veterınarlyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý. Rosselhoznadzor jáne basqa eldermen ekijaqty ózara is-qımyl nátıjesinde, Qazaqstannyń birqatar óńirinen aýsyl jáne qus tumaýy boıynsha shekteýler alynyp tastaldy. Bul Armenııa, Qytaı, Reseı jáne Belarýske et jáne et ónimderin eksporttaýdy qaıta bastaýǵa, sondaı-aq Túrkııaǵa mal sharýashylyǵy ónimderin jetkizýge múmkindik berdi. Jıynda jylqy eti men taýyq eti óndirisiniń qarqyndy ósip kele jatqan kólemin eskere otyryp, et túrlerin eksporttaý múmkindikteri de talqylandy.

— Bizdiń elimizde jylqy etin óndirý búginde halyqtyń suranysyn tolyq qanaǵattandyryp otyr. Іri qus fabrıkalary salynyp, olar taıaý jyldary turǵyndarymyzdyń qus etine degen suranysyn qanaǵattandyrady jáne eksportqa qajettilik máselesi týyndaıdy. Biz qazirden bastap atalǵan ónim túrlerin eksporttaý úshin áleýetti baǵyttardy qarastyrýymyz kerek, — dedi Premer-mınıstrdiń orynbasary.

Mal sharýashylyǵy ónimderin eksporttaý aýqymyn keńeıtý sheńberinde eksporttaýshylardyń sheteldik tizilimderine engizilgen kásiporyndar sanyn ulǵaıtý boıynsha tıisti sharalar qabyldanyp keledi. Úshinshi elderdiń tiziliminde 324 kásiporyn, EAEO elderiniń tiziliminde 3,1 myńnan astam kásiporyn tirkelgen.

Keńes sońynda Serik Jumanǵarın birqatar aýyl sharýashylyǵy ónimderi boıynsha eksporttyq-ımporttyq operatsııalarǵa shekteýlerdi alyp tastaý jáne qazaqstandyq aýyl sharýashylyǵy ónimderin jetkizý úshin eksporttyń jańa baǵyttaryn pysyqtaý jumystaryn jedeldetý úshin qytaı tarapymen ózara is-qımyldy kúsheıtýdi tapsyrdy.

Aıta ketelik Aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeýdi damytýdyń keshendi jospary qabyldanǵan edi.