Elimizdiń ónerkásiptik saıasaty qalaı ózgeredi
Qasym-Jomart Kemeluly bıylǵy Joldaýynda da ázirlenip jatqan atalǵan zańnyń elimizdiń óńdeý ónerkásibi aldynda turǵan saýaldarǵa jaýap berýi tıistigin basa aıtqan edi. Kúni keshe Senattyń jalpy otyrysynda buǵan deıin Májiliste jan-jaqty talqylanyp maquldanǵan «Ónerkásiptik saıasat týraly» jáne oǵan ilespe zań jobalary qabyldandy. Endi bul qujat Prezıdent qol qoıǵannan keıin kúshine edi.
Shıkizatpen qamtý, óndiris protsesin úılestirý
Sonymen basty maqsaty básekege qabiletti joǵary tehnologııalyq ári eksportqa baǵdarlanǵan ónim óndirisin ulǵaıtýdy, damýdyń shıkizattyq modelinen bas tartyp, óńdeýshi ónerkásiptiń turaqty órkendeýin qamtamasyz etýdi kózdeıtin qujat kúshine engennen keıin qandaı ózgeris oryn almaq? Otandyq óndiris shıkizatpen qalaı qamtylmaq? Bul saýaldardyń jaýaby zańda naqty qamtylǵan. Eń aldymen shıkizat óndirýshi, qaıta óńdeýshi jáne salalyq memlekettik organ arasynda ónerkásipti otandyq shıkizatpen qamtamasyz etý jónindegi úshjaqty kelisimderge qol qoıylady. Kelisim shıkizatty jetkizý kólemin, tolyq qaıta óńdeý boıynsha mindettemelerdi jáne eń bastysy erekshe básekeli baǵa belgileýdi kózdeıdi.
Óndiris protsesin yntalandyrýdyń jańa quraly - ónerkásiptik grant engiziledi. Grant birge qarjylandyrý negizinde óndiristi tehnologııalyq jańǵyrtýǵa beriledi. Memlekettik yntalandyrýdyń barlyq is-sharasy orta jáne joǵary bólinistegi ónim óndirýshilerge usynylady. Ádisteme negizinde ónimniń tıisti tizbesi bekitiledi. Osylaısha, qaıta óńdeýdi tereńdetýge nazar aýdarylady. Sonymen qatar kórsetiletin is-sharalardyń tıimdiligin arttyrý úshin qarsy mindettemeler engiziledi. Olar bıznestiń alyp otyrǵan is-sharalarynyń túri men kólemin eskere otyryp aıqyndalady. Kásiporyn mindettemelerdi oryndamaǵan jaǵdaıda olardy oryndaý deńgeıine qaraı bıýdjet qarajatyn qaıtarýy tıis bolady. Munan bólek básekege qabilettilikti arttyrý týraly kelisim engiziledi. Ol yntalandyrý is-sharalarynyń aralas toptamasyz alýǵa jol ashady. Ónerkásipti damytý qorynyń úsh paıyzdyq jeńildetilgen qarjy usynady. Júıequraýshy kásiporyndardy tsıfrlyq transformatsııalaýǵa da basa nazar aýdarylady. Kásiporyndarǵa tsıfrlyq transformatsııa júrgizý úshin qyzmetkerleriniń biliktiligin arttyrý jáne sheteldik mamandardy tartý, basqarýdyń jańa ádisterin engizý tetikteri kózdelgen. Óndiris protsesine qatysty taǵy bir jańalyq - jyldan jylǵa usynylatyn memlekettik yntalandyrý is-sharalarynyń tizbesin keńeıtý. Al bul óz kezeginde bıznes úshin qolaıly jaǵdaılar jasaýdy talap etedi. Sondyqtan barlyq yntalandyrý is-sharalary «Elektrondyq úkimet» veb-portaly arqyly «bir tereze» qaǵıdaty arqyly júzege asyrylady.
Naryqtarda ónimdi ótkizýge yqpal etý
Zańda otandyq ónerkásip ónimderin naryqtarda ilgeriletýge yqpal etý tetikteri de qarastyrylǵan. Birinshiden, ofteık-shart jáne ofsettik mámileler jasaý kózdeledi. ıAǵnı, kásiporyndarǵa 3 jáne odan da kóp jylǵa uzaqmerzimdi sharttar jasasý múmkindigi beriledi. Tapsyrys berýshiler – memlekettik, kvazımemlekettik sektor sýbektileri jáne jer qoınaýyn paıdalanýshylar. Ofteık-sharttar ekinshi deńgeıdegi bankter men Qazaqstannyń Damý bankinde kredıt berý úshin kepil nysanasy bolýy múmkin. Al ofsettik mámilelerdi iske asyrý birlesken kásiporyndar qurý jáne tehnologııalar transferti, onyń ishinde ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystarǵa ınvestıtsııalar tartý, tehnologııalyq qujattama berý jáne ınfraqurylymdy damytý arqyly ishki óndiristi damytýǵa múmkindik beredi. Uzaq merzimdi sharttar jasasý múmkindigi kásiporyndar úshin óndiristik qyzmetti uzaq merzimge josparlaýǵa, óndiriske ınvestıtsııalaýǵa jol ashady. jáne taǵy basqa múmkindikter beredi. Ekinshiden, Qazaqstannyń Dúnıejúzilik saýda uıymyna kirýi jónindegi ótpeli kezeńniń aıaqtalýyna baılanysty jergilikti qamtý jónindegi talaptar joıylady. Osyǵan oraı «Elishilik qundylyq» termıni engiziledi. Bul termın jergilikti qamtýdy damytýǵa monıtorıng jasaýǵa jáne yntalandyrýdyń jańa is-sharalaryn ázirleýge múmkindik beredi. Úshinshiden, ónimdi ilgeriletý boıynsha yntalandyrýdyń jańa quraly – eksporttyq kredıtter boıynsha syıaqy mólsherlemesin sýbsıdııalaý kózdelgen. Ol otandyq joǵary tehnologııalyq ónimniń satyp alý qabiletin yntalandyrady.
Munan bólek zańda júıelik sıpattaǵy birqatar jańalyq bar. Atap aıtar bolsaq, búgingi tańda ónerkásiptik saıasatty ártúrli memlekettik organdar iske asyrady. Onyń tıimdi júrgizilýi úılestirilgen is-qımyldarǵa baılanysty. Osyǵan oraı Premer-Mınıstrdiń orynbasary tóraǵalyq etetin Vedomstvoaralyq komıssııa qurylady. Sonymen qatar bıznes problemalaryna ýaqytyly den qoıý úshin Úkimetke yntalandyrýdyń jańa is-sharalaryn bekitý jáne qoldanystaǵy is-sharalardy qaıta qaraý quzyreti beriledi. Memleket basshysynyń atyna engiziletin Qazaqstan Respýblıkasy ónerkásibiniń jaı-kúıi týraly ulttyq baıandamany Úkimet qalyptastyrady. Ol ónerkásiptik saıasatty josparlaý men qalyptastyrýdyń basty quraly bolady.
