Eldos Toqtarbaı: Kúnshyǵys pen Kúnbatys Alashorda degen – qoldan jasalǵan qate uǵym

Qazirgi tańda Alashtanýdyń ózekti máseleleri qandaı? Alash qaıratkerleriniń Azattyq jolyndaǵy kúresi men el tarıhyndaǵy orny jete zertteldi me? Kazinform tilshisi alashtanýshy-ǵalym, Á. Bókeıhan atyndaǵy Alash ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń bólim basshysy Eldos Toqtarbaı suhbattasqan edi.

- Eldos, kóp jyldan beri Alash qaıratkerleriniń ómiri men qyzmetin zertteýmen aınalysyp kelesiz, osy baǵytta qandaı negizgi máselelerge kóńil bólesiz?

- Meniń negizgi zertteý nysanym – qarsylyq ádebıeti men túrme ádebıeti, ıaǵnı qýǵyn-súrginde nemese túrmede jazylǵan ádebı shyǵarmalardy taný, zertteý. HH ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıetiniń eń keleli tarmaǵy – qarsylyq ádebıet úlgileri. Alash jazýshylary ultty súıýdiń, ultqa aqysyz-pulsyz qyzmet qylýdyń ozyq órnegin kórsetti. Aıdaýda júrse de, tar jer túrmege qamalsa da, ulty úshin kúresti. Jurty úshin basyn aýyrtyp, baltyryn syzdatty. Alashtyń qarsylyq ádebıeti qazaq ultshyldyǵynyń eń ozyq úlgi órnegin týdyrdy. Alashtyń qarsylyq ádebıetinde ult uǵymy aıryqsha sıpattaldy. Qazir doktorlyq dıssertatsııamnyń negizinde osy qarsylyq ádebıetiniń antologııasyn, hronologııalyq tizbesi men sózdigin, tanymdyq kartasyn daıarlap jatyrmyn. Bul jumys tek qazaq ádebıeti negizinde ǵana emes, túrkitildes aǵaıyn halyqtardyń HH ǵasyr basyndaǵy kórinisi aıasynda salystyrylyp zertteldi.

Al qalamger esebinde hám perzenttik paryz retinde urpaqsyz qalǵan, eleýsiz ketken erlerdi, belgisiz oqıǵalardy jańǵyrtýdy mindetim dep bilemin. Osy maqsatta áıgili «Mamanııa» mektebin, Maman Turysbek áýletin, qazaq metsenattaryn, jekelegen tulǵalardan Barlybek Syrttanuly, Ǵubaıdolla Berdiuly, Mustaqym Maldybaıuly, Seıdázim Qadyrbaı, Bilál Maldybaıuly, Bilál Súleıuly, Ǵabdolǵazız Musaǵalıuly, Eleýsiz Buırauly syndy kóptegen azamattardyń sóngen shyraǵyn qaıta jaǵyp, ár jerde qalǵan sózin, murasyn, arhıvin jıyp, óz aldyna derbes jınaq retinde shyǵaryp, nasıhattap kelemiz.

Alash – meniń ǵumyrlyq taqyrybym. Alashtyń aqsúıekterin, saıası elıtalaryn, urpaqtarynyń taǵdyryn zertteý, zerdeleý – meniń negizgi baǵytym. Áli aıtar, jazar oqıǵa da, esim de mol. Alla ǵumyr berse, sońǵy demimiz qalǵansha Alash amanatyna adaldyq tanytyp, kóptegen ıgi istiń basy-qasynda júrermiz... Bári de ýaqyttyń enshisinde.

- Qazaqstanda Alash qaıratkerleriniń tolyq tizimi jasaqtalyp bola qoıǵan joq, bul úshin qandaı is sharalardy qolǵa alý kerek?

- Ókinishke qaraı, biz áli Alash zııalylaryn tolyq tanyp bitpedik. Tizim jasaý máselesi áli de bolsa kenjelep tur. Bul – kóptiń jumysy. Ahmet ustazymyz aıtqan: «Ultqa jumys qylýǵa nıet bolsa, jumys tabylady» dep. 1987 jyldan beri ǵylymı aınalymǵa nebári 26 tulǵanyń esimi túsken, ıaǵnı osy 26 tulǵanyń ǵana kitaby shyqty, esimi anyqtaldy degen sóz. Alash ıdeıasyn týdyrǵan «Qarqaraly quzyrhaty» qujatyna qol qoıyp, mórin basqan 12 747 qazaqtyń balasyn tanı almaı turyp, atylǵan, sottalǵan, qýǵyndalǵan 25 myń qazaq azamatyn taný múmkin be?! Árıne, joq! Endeshe, biz eń aldymen osy «Qarqaraly quzyrhaty» qujatynan bastaýymyz kerek.
Alash ult-azattyq qozǵalysynyń kóshbasshylaryn qoldaǵan, ıdeıany dáriptegen nıettesteri men senimdi serikterin, mıllet qamy dep qolyndaǵy maly men múlkin, qarjysyn el bolashaǵyna baǵyshtaǵan qazaq metsenat-baılaryn anyqtaý, esimderin adaqtaý, ónegelerin nasıhattaý – tek alashtanýshy, tarıhshy, ádebıetshi ǵalymdardyń emes, qolyna qalam ustaǵan jýrnalıst, ólketanýshylardyń, jalpylaı aıtsam, barshamyzdyń sharýamyz. Jaza bilgen adamnyń moınynda eli úshin shahıt ketip, urpaqsyz qalǵan jannyń haqysy baryn umytpaǵan abzal. Bizdiń jastar men jasóspirimder alash urandy babalaryn tanyǵan saıyn, qazaq ultshyldyǵy qalyptasady, ulttyq bolmysy men rýhy qaıta jandanady.

- Alash qaıratkerleri patsha ókimeti qulaǵan kezde tyńnan jol taýyp, derbes avtonomııa qurýǵa tyrysty. Olardy Kúnshyǵys jáne Kúnbatys Alashorda dep bólip jazyp júrgender bar. Azattyq jolyndaǵy eńbegin qalaı baǵalaýǵa bolady?

- Kúnshyǵys, Kúnbatys Alashorda degen uǵym – sońǵy jyldary qoldan jasalǵan óte qate uǵym. Alash zamanynda tek qana Alash ulttyq-terrıtorııalyq avtonomııasy (respýblıkasy) quryldy. Al Alash Orda degen – Ult keńesi edi, ıaǵnı Úkimet, mınıstrler kabıneti. Alash memleketiniń respýblıka statýsyna saı barlyq atrıbýttary bolǵan. Máselen, mór men mórtaban (shtamp). Alash týy týraly derek bar. Al Orda gerbi týrasynda máseleler talqylanǵan-dy. Kúnbatys Alashorda degen keıbir memýarlyq estelikterde qate jazylyp ketken. Anyǵynda, «Alash Ordanyń Batys bólimshesi» dep atalǵan. Ulanǵaıyr qazirgi Qazaqstandy ne ınternet, ne kólik logıstıkasy damymaǵan HH ǵasyrdyń eleń-alań jyldarynda saqtaý, jeriniń tutastyǵyn, jer asty, jer ústi baılyǵyn qorǵaý Alash azamattarynyń moınyna júktelgen aýyr mindet edi. Ult kósemderi «Qazaqtyń jer máselesi ıa óli, ıa tiri bolý máselesi» degendi sol jyldary aıryqsha nazarǵa aldy. Qazaq dalasynyń bir ýys topyraǵy úshin bastaryn báıgege tigip, ult-azattyq kúresinde aıanyp qalmady.

Aqıqatynda, Alash memleketin qurǵan ardaqtylarymyz qazirgi egemen Qazaqstan respýblıkasynyń de-fakto, de-ıýro qazyǵyn qaǵyp, negizin qalady. Biz 1991 jyly tek qana Táýelsizdigimizdi qalpyna keltirdik. Sovettik Qazaqstan sol Alash memleketi negizinde qurylǵanyn umytpaǵan jón. Mysaly, Ázerbaıjan respýblıkasy 1918 jyly Alash memleketi sııaqty qurylǵan. Olar tek 1991 jyly táýelsizdigimizdi qalpyna keltirdik dep Prezıdent aktisimen zańdastyryp, BUU Jarǵysyna saı bekittirip alǵany bar. Túptiń túbinde biz de osyndaı iri qadamǵa baratyn bolamyz.

Alash memleketi ulttyq memleket modelin jasaýǵa tyrysty. Baǵdarlamasyn jasap, demokratııalyq damý jolyn tańdap, Eýropa, Japonııa syndy óndiristi, jańa tehnologııaly memleketke aınalýdy kózdedi. Biraq ta qasıetti ıdeıanyń oryndalýyna tarıh ta, ýaqyt ta, sol kezdegi saıası qarsylastardyń ustanǵan ustanymy men ıdeologııasy múmkindik bermedi.

Qazirgi Jańa Qazaqstan sol Alashtyń ulttyq memleket jobasyn sátti paıdalansa, eń utymdy joldy tańdar edi.

- Alashordanyń el tarıhyndaǵy ornyn jetkinshek urpaqqa túsindirý úshin ne isteý kerek dep oılaısyz?

- 2017 jyldan beri tek qana jas ǵalymdardan bas quraǵan Qyr Balasy qoǵamdyq qoryn qurdyq. Bul – Alash baǵytyndaǵy bilim, ǵylym qory. Alǵashqyda Zańǵar Kárimhan, Erkin Rahmetýllın, Ushqyn Sáıdirahman syndy úsh-tórt jigit qana bolsaq, qazir qor quramynda bes júzge jýyq jas bar. Eń úlkeni 38-de, eń jasy 6-da. Qazir qor janynan Álıhan Bókeıhan Alash ǵylymı-zertteý ınstıtýty, Qyr Balasy baspasy, Qyr Balasy orkestri jasaqtaldy. Árqaısysy óziniń jemisti de nátıjeli jumysyn jalǵastyryp keledi. 7-9 jeltoqsan kúnderi Almaty qalasynda Qyr Balasy 5 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan «Bostandyq bergen Er úshin!» respýblıkalyq jas alashtanýshylar forýmyn (Alash Fest) uıymdastyrdyq. Alash urandy jas ǵalymdardyń merekesi. Úsh kún ishinde sheberlik saǵattary, tarıhı-tanymdyq dáris, mýzeıler men qasıetti oryndarǵa zııarat jasaldy.

Qyr Balasy qoǵamdyq qorynyń 3 qala, 17 oblysta, tipti keıbir aýdan, aýyldarda óz ókildigi bar. Ókildiktegi jas dostarymyz ózderiniń týǵan jerinen shyqqan Alash ardaqtylaryn tanyp, izdep, nasıhattap júr.

Osy bes jyl ishinde qor ujymy kóptegen belgisiz Alash qaıratkeriniń kitabyn shyǵarǵan eken. «Alash kitaphanasy», «Ultty oıatqan uly sóz», «Ultymnyń ór tulǵalarynan ónege», «Qulynshaq», «Seniń tarıhyń...» serııalary aıasynda 88 kitap shyqty. Endi jyl saıyn Alash Fest, Bala Fest merekeleri turaqty túrde uıymdastyrylady. Jas ǵalymdarǵa arnalǵan «Alash úmiti» syılyǵy (júlde qory 1 mıllıon teńge), stıpendııasy ( 250 myń teńge) beriledi. Al alash taqyrybynda jazatyn balalar jazýshylaryna arnalǵan Saıyn Muratbekov atyndaǵy ádebı syılyq taǵaıyndaldy. Onyń da júldesi 1 mıllıon teńge. Bıyl «Alash úmiti» syılyǵyn Ǵazymbek Birimjan týraly eńbegi úshin jas ǵalym Danııar Ihsan, «Alash úmiti» stıpendııasyn 10-synyp oqýshysy Qaraqat Saǵynyshqyzy ıelense, al Saıyn Muratbekov atyndaǵy ádebı syılyq birinshi laýreat Arasanbaı Estenniń enshisine buıyrdy. Tanymal balalar jazýshysy Arasanbaı Estenniń «Alashtan qalǵan amanat» atty tarıhı tilashar eńbegi syılyqqa laıyqty shyǵarma retinde tanyldy. «Qarlyǵashtyń qanatymen sý tasyǵandaı» bolsaq ta, óz shama-sharqymyzǵa saı qareket qylyp júrmiz.

- Jalpyqazaq sezderinde qozǵalǵan ózekti máseleler sheshildi dep esepteısiz be?

- Keskekti kezeńdegi qazaq oqyǵandary úshin eń aldymen týǵan halqyn otarlyq pen bodandyq ezgisinen qutqarý kerek boldy. Ótken ǵasyrdyń basyndaǵy qazaqtyń sory bes eli edi. Jer máselesi, til máselesi, din máselesi, áıel máselesi, mektep máselesi... shashetekten keletin olqylyqtyń ornyn toltyrý, qazaqtyń áleýmettik turmysyn jaqsartý, nadandyq qursaýyndaǵy jurtty oıatý úrkerdeı oqyǵandar tobynyń moınyndaǵy aýyr júk bolatyn. І, ІІ jalpyqazaq quryltaıynda memleket isinen bastap, áıel quqy máselesine deıingi bar sharýa jan-jaqty talqylandy. Tipti, biraz bóligi Qazaqstanǵa Sovetter júıesi ornyqqansha júzege asty. Bastapqy jyldary Sovetter úkimeti Ahmet Baıtursyn bastaǵan birqatar qazaq zııalylaryna raqymshylyq jarııalap, qyzyl bılikke qyzmet qylýlaryna múmkindik berdi. Múmkindik berdi degennen góri olardyń áleýetin, kúsh-qýatyn, bilimin paıdalandy. Sosyn ne istegeni, oqyǵandardyń ómirleriniń sońy qalaı aıaqtalǵanyn bilemiz. Tragedııalyq jaǵdaı...

Qoryta aıtqanda, biz, qazirgi urpaq Alash qaıratkerleriniń bastap, bitire almaı ketken isterin jalǵastyrýǵa tıispiz.

-Áńgimeńizge rahmet. Osy jolda tabys tileımiz.