«Eldi eleńdetken ekpe» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, sońǵy jyldary egý tóńiregindegi áńgime birde báseńsip, birde qaıta órship, sabasyna túser emes. Bul másele kimniń de bolsa, aldynan shyǵary anyq. Sondaı jaǵdaıda qandaı sheshim qabyldaǵan durys? Sanıtarlyq-epıdemıologııalyq qadaǵalaý qyzmetiniń mamandaryna qulaq túrsek, olar ınfektsııalyq aýrýlarǵa qarsy kúreste halyqty vaktsınatsııalaýdyń paıdasy zor degendi aıtady. Qazaqstanda vaktsınatsııa tıimdi bıýdjettik baǵdarlamalardyń biri bolyp tabylady. Jyl saıyn osy maqsatqa 12-18 mlrd. teńge qarajat bólinedi eken. Respýblıka boıynsha jyl saıyn ınfektsııalyq aýrýlarǵa qarsy shamamen 5 mln. adam egilse, onyń 1,3 mıllıony - balalar.
Dárigerler ekpe jetistikteriniń ozyq úlgisi retinde tabıǵı sheshektiń joıylǵanyn, 1977 jyldyń qazanynan bastap, álemde sheshekpen syrqattanýdyń eshbir jaǵdaıy tirkelmegenin alǵa tartady. Sol sııaqty, sońǵy jıyrma jylda qyzylsha 59 esege, qyzamyq 1300 eseden astam, epıdemııalyq parotıt 160 eseden astam, turǵyndar arasynda «V» vırýstyq gepatıti 23,7 esege, al osy ınfektsııaǵa qarsy egý júrgiziletin balalar arasynda 52 esege azaıǵan.
Alaıda, kóptegen ata-analar egý máselesi kóterilse, áli kúnge azar da bezer bolady. «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» Qazaqstan Respýblıkasy kodeksiniń 156-babynda ınfektsııalyq aýrýlarǵa qarsy vaktsına salǵyzý turǵyndar úshin mindetti ekeni taıǵa tańba basqandaı anyq jazylǵan. Soǵan qaramastan, egýden bas tartqandarǵa qysym jasalmaıdy. Biraq mundaı sheshim qabyldaýdyń zardaptary túsindirilýi tıis. Bul týraly «Eldi eleńdetken ekpe» degen maqaladan oqı alasyzdar.
«Shap-shaǵyn Aqtaý qalasynda oryn alǵan kez kelgen oqıǵa týraly áńgime el arasyna tez tarap, jaıylyp ketedi. Jýyrda qaladaǵy turǵyn úılerdiń birindegi páterden órt shyǵyp, úreılengendikten tereze aldyna shyǵyp turǵan eki balany jas jigit qutqaryp qalypty degen áńgime estilgen bolatyn», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy «Eki balany órtten qutqarǵan jigit» atty maqalada. Oqıǵanyń anyq-qanyǵyna jas jigitti anasymen birge oblys ákimi A.Aıdarbaev qabyldap, qurmet kórsetkende kóz jetkizdik. 25 jastaǵy Eldos Qýan - «Bozaşy Opereıtıng» munaı kompanııasynda jumys isteıdi eken. Qıyn kezde kimge de bolsa, qolushyn berýdi azamattyq paryz sanaıtyn Eldos sol almaǵaıyp sátti bylaı dep eske aldy.
«Úıde teledıdar qarap, demalyp jatqan edim. Syrttan úreıli aıqaı-shýdy estip júgirip shyqsam, órtten qashyp 4-qabattaǵy terezeden sekireıin dep turǵan ul men qyzdy kórdim. Dereý kómek kórsetý qajet dep sheshtim de, joldaryn oılastyra bastadym. Balkonnyń terezesinen kómek berýge bolady dep oılap, sol jaqqa kóterildim. Jan-dármen esikti buzyp jatqan kórshilerden aıaǵymnan ustap turýyn surap, balalarǵa qolymdy sozdym. Jylap tursa da kezekpen qolymdy ustap, óte sabyrlylyq tanytqan balaqaılarǵa rıza boldym. Shynymdy aıtsam, osy sátte boıymda úreı, qobaljý emes, kerisinshe ózime degen senim jáne balalardy qutqarý kerek degen oı ǵana boldy».
Oblys ákiminen kenetten bolǵan órt jaǵdaıynda adam ómirin qutqarý kezindegi batyldyǵy men eren erligi úshin alǵys hat alǵan Eldosqa ózi qyzmet etetin kompanııa men tótenshe jaǵdaılar departamenti de syı-sııapat kórsetpek. Kompanııa zardap shekken úı úshin de materıaldyq kómek kórsetýge kelisip otyr. Al keri sheginse ot qushaǵynda qalý, ilgeri bassa tórtinshi qabattaǵy terezeden qulaý qaýpinde qalǵan 5 jasar ul men 7 jasar qyzynyń ómirin saqtap qalǵan batyr jigitke órtengen úı ıeleriniń yqylasy tipten erekshe.
***
«Aıqyn» gazetinde «Jylan baǵý sánge aınaldy» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Ǵylymda jylannyń 2600 túri belgili. On santımetrden bastalyp, uzyndyǵy 6-7 metrge, salmaǵy 130 kelige jetetin alyp anakondaǵa deıin qanshama túri bar deseńshi. Jylandy tóbelerine kóterip, pir tutatyn elderdiń ishinde Úndistan birinshi orynda. Úndi elinde jylan qasıetti sanalǵandyqtan, óltirýge tyıym salynǵan. Jyl saıyn bul elde tórt mıllıon adamdy jylan shaǵyp, onyń 75 myńy múrdem qatsa da, jylandy óltirmeıdi. Kezdeısoq óltirip alsa, ózderine aýyr kúná sanaıdy. Keı óńirlerinde ólgen jylanǵa arnap qaıǵyly mantra ótkiziledi. Marqum bolǵan jylannyń ústine jibek mata jaýyp, duǵa oqyp, órtep jiberedi. Bul elde jylannyń kýlt bolǵanyna bes myń jyldan astam ýaqyt ótken. Jylannyń qurmetine nebir sáýletti hramdar da turǵyzylǵan. Kez kelgen jerinen jylan beınelengen belgilerdi kezdestirýge bolady. Jalpy, jylan kýltiniń tamyry arıı mádenıetine deıingi tarıhtyń tereńinde jatyr. Úndilikterdiń kóne ǵaryshtyq túsinikterine saı, on segiz myń ǵalamnyń tiregi álemdik muhıtta júzip júretin myńdaǵan adam basty Sheshe aıdahary delinedi. Budan basqa da adam basty uly jylandardy pir tutady. Sansyz ańyzdar men ertegileri jylandarǵa arnalǵan. Úndistanda túlegen jylannyń syrtqy qabyrshaǵyn taýyp alý óte sátti nyshan sanalady. Qazaqtyń «jylannyń aıaǵyn kórgen adamǵa baqyt uıalaıdy» dep yrym etkeni sııaqty, jylan qabyrshaǵyn dereý aqsha, baılyq ákeledi degen senimmen adamdar ámııanyna salyp alady. Sonymen qatar áıelderi syrtqy qabyrshyqtaryn sán úshin paıdalanady. Jylan qabyrshyqtaryn ertede qazaq áıelderi de sán úshin qoldanypty. Ondaı sándik buıymdar bala men anany túrli báleketterden qorǵaıdy degen senim bolǵan. Keıbir túrki halyqtary jylannyń basyn bále-jaladan saqtaıdy dep balalardyń syrt kıiminiń óńirine taǵyp qoıatyn bolǵan.
«Qazaq ertegilerin qaryq qyp oqyp nemese balalarǵa ony jan-jaqty tanystyryp, qııal-ǵajaıyp dúnıelerdi nasıhattap jatqanymyz shamaly. Osyǵan deıin ertegi keıipkerleri kompıýterlik oıynǵa aınalǵanyn telearna bir jańalyqtarynan estigenimiz bolmasa, sol taspalardyń qoldan-qolda júrgenin kórgen joqpyz. Kompıýterlik oıyndar jasaýmen aınalysatyn maman Maksım Ivanchenkonyń: «Dál osyndaı oıyndardyń balanyń damýyna paıdasy zor. Jańa zamanǵa saı balanyń ıntellektýaldy múmkindigin arttyrý jolynda vırtýaldy oıyndar - eń qajet dúnıe. Árıne, sapaly oıyndar jasap shyǵarý úshin eń aldymen qazaqstandyq kompıýterlik oıyndar bazasyn jetildirý kerek», - degeni de jadymyzda. Osyǵan deıin otandyq oıyndardan «Astana Racer», «Dınanyń hıkaıasy» atty dúnıeler aıtyldy da, artynan joq bolyp ketti. Muny «Meloman» kompanııasynyń ókilderi oıyndardyń sapasyz shyǵyp, suranys bolmaǵanymen túsindirgen edi. Al suranys qaı ertegige baryn zerttep jatqan quzyrly oryn da joq. Endi ne isteý kerek?» - dep jazady «Aıqyn». Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse, «Ertegiler el nazarynan tys qaldy» atty maqalany oqyńyz.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Qazaq mýltfılmi álemdik deńgeıge nege kóterile almaı júr?» degen maqala berilgen. «Ulttyq anımatsııalyq mýltfılmder sapaly da mazmundy daıyndalýy úshin, birinshiden, oǵan bólingen qarjy kıno týyndysyna bólinetin qarjydan kem bolmaý kerek. Ekinshiden, ulttyq mýltfılmderdiń ıdeologııalyq qural ekenin, ósip kele jatqan urpaq sanasy úshin olardyń áseri mol ekenin eskerip, sheteldik ónimderden boı tartyp, ózimizdiń ulttyq týyndylarymyzǵa jol ashý qajet», - dep jazady basylym.
