Elden ketý oıyma kirip-shyqqan emes — Albert Raý Qazaqstanda qalý sheshimi jáne jetistik joly týraly

ASTANA. KAZINFORM — 16-17 qyrkúıek kúnderi Germanııa kantsleri Olaf Sholtstiń Qazaqstanǵa resmı sapary ótip jatyr. Osy oraıda Kazinform tilshisi Qazaqstan Parlamenti Májilisi tóraǵasynyń orynbasary, «Vozrojdenıe» qazaqstandyq nemister birlestigi» qoǵamdyq qorynyń teń quryltaıshysy Albert Raýmen suhbattasty. Spıker qazaqstan-german qarym-qatynasy, eki el baılanysyn nyǵaıtýdaǵy nemis qaýymdastyǵynyń róli jáne mádenı baılyq pen biregeılikti qoldaý úshin mádenı dástúrlerdi saqtaýdyń mańyzy týraly oı bólisti.

— Albert Pavlovıch, ómir jolyńyzda kóptegen mańyzdy laýazymdardy atqardyńyz. Bul qyzmetterdegi qandaı jetistikterdi ózińiz úshin jáne el úshin eń mańyzdy dep sanar edińiz?

— Meniń maman retinde qalyptasýym, kásibı jáne mansaptyq ósýim táýelsiz Qazaqstanda ótti. Oblys ákiminiń orynbasary jáne ákimi boldym, ulttyq kompanııa men ónerkásip mınıstrligin basqardym, qazir Parlament Májilisiniń depýtaty jáne tóraǵasynyń orynbasarymyn, ekonomıka ǵylymdarynyń doktorymyn. Biraq barlyq jetistikterimniń ishindegi eń bastysy — Qostanaı oblysyndaǵy týǵan qalam Lısakovskini 10 jyl basqarǵanym dep sanaımyn. Meniń komandam 90-shy jyldardaǵy daǵdarys kezinde qalany saqtap qana qoımaı, ony damyta aldy dep aýyz toltyryp aıta alamyn. Qazir de Lısakovsk óz damýyn jalǵastyrýda. Men qalany basqarǵan kezde «Ony Germanııadan da taza eteıik», — degen edim. Búginde qala Germanııadaǵy kóptegen qalalarǵa qaraǵanda taza, men ony erekshe maqtan tutamyn. Biz azamattarǵa bala kezinen boıyna sińgen tazalyq mádenıetin qalyptastyrdyq, árbir adam tazalyq tek syrtqy kelbet emes, mádenıet pen jaýapkershiliktiń bir bóligi ekenin túsingenin qaladyq.

Qala ákimi bolyp jumys istegen ekinshi jylymda Úkimet pen oblystan joǵary laýazymdar usynyldy. Biraq men týǵan qalam, dostarym jáne jaqyndarym úshin úlken jaýapkershilikti sezindim. Sol jyldary kóp adamdar: «Germanııaǵa qonys aýdarmaısyz ba?» dep suraıtyn. Etnıkalyq nemisterdiń jappaı kóship jatqan ýaqyty, tek meniń qalamnan 6 myńǵa jýyq adam ketti. «Maǵan osyndaı jaýapkershilik júktelse, qalaı bárin tastap ketemin?» dep jaýap beretinmin. 

Nemis áriptesterim de nege Germanııaǵa ketip qalmaǵanymdy jıi suraıdy. Oǵan árdaıym bylaı jaýap beremin: adam ómirindegi eń mańyzdy nárse — óz áleýetin júzege asyrý. Men eshqashan elden ketýge ótinish bergen emespin. Óıtkeni ketsem, óz potentsıalymdy tolyq júzege asyra almaıtynyma senimdi edim. Ókinishke qaraı, ketkenderdiń de kópshiligi túrli qıyndyqqa tap boldy. Munda olar kásiporyn basshylary bolsa, onda qarapaıym jumys oryndaryna ornalasty. Shetelde tabysqa jetkender biren-saran, árıne, dárigerler men kásipkerler arasynda jarqyn mysaldar bar, biraq óte az. Ásirese, qajetti mamandardyń ketkeni, tabylýy qıyn hırýrgtardyń ketkeni ókinishti boldy. 

Myńdaǵan adamnyń ómirin saqtap qalǵan dárigerlerdiń keıbiri jańa jerde dıplomdaryn rastaı almady jáne kásibin aýystyrýǵa májbúr boldy. Tipti bul týraly ázilim bar: mende Germanııanyń eń joǵary nagradasy — «Eńbegi úshin» úlken federaldy krest bar (Qazaqstan-Germanııa qatynastaryn damytqanym úshin berilgen). Germanııaǵa kóship ketsem, osyndaı joǵary marapatty alar ma edim? Qazaqstannyń ǵana emes, basqa elderdiń de kóptegen marapatyn aldym. Úkimette jumys istep, Qazaqstan men Germanııa arasyndaǵy qatynastardy jolǵa qoıýmen belsendi aınalystym jáne bul men úshin úlken mańyzǵa ıe.

— Bir kezderi Qazaqstan-Germanııa úkimetaralyq komıssııasyn basqardyńyz. Eki el arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń mańyzy qandaı?

— Qazaqstan men Germanııa kóptegen salalarda birin-biri tolyqtyrady jáne yntymaqtastyq úshin áleýet óte joǵary. Ekonomıka — basty negiz, biraq biz densaýlyq saqtaý, mádenıet jáne bilim berýde de yntymaqtasamyz. Men bul baǵyttardy elder men kásipkerler arasynda baılanys ornatýmen aınalysqanda belsendi damyttym. 

Qazaqstan Germanııadan strategııalyq áriptesti kóredi jáne Qasym-Jomart Toqaevtyń Eýropaǵa prezıdent retindegi alǵashqy sapary dál osy elde boldy. Biz baılanystarymyzdy damytýdy jalǵastyramyz jáne bolashaqta olardy tereńdetemiz dep úmittenemiz. Aıta ketý kerek, germandyq ınvestıtsııalardyń 90%-y mashına jasaý, hımııa, qurylys materıaldary sekildi óńdeý ónerkásibine jumsalady. Bul salalarda Germanııa kóshbasshy sanalady jáne osy salalardaǵy yntymaqtastyq bizdiń múddemizge sáıkes keledi. Germanııanyń joǵary basshylarynyń saparlary, mysaly, kantslerdiń kelýi árqashan mańyzdy, óıtkeni olar bizdiń qarym-qatynasymyzdyń damýyna yqpal etedi.

— Qazaqstan halqy Assambleıasy bastapqyda Prezıdent janyndaǵy konsýltatıvtik organ retinde quryldy, alaıda onyń fýnktsııalary aıtarlyqtaı keńeıdi. Nemis qaýymdastyǵynyń assambleıaǵa qatysýyn qalaı baǵalaısyz?

— Nemis qaýymdastyǵy Qazaqstan halqy Assambleıasy qurylǵaly onyń jumysyna belsendi qatysyp keledi. Men ózim memlekettik qyzmetke ketkenshe Lısakovskidegi nemis qoǵamyn basqardym. Elde etnomádenı birlestikter men qoǵamdar quryla bastaǵan kezde mende osy salada aıtarlyqtaı tájirıbe boldy. 2017 jyly Parlamentke kelgende maǵan «Vozrojdenıe» respýblıkalyq nemis qoǵamyn basqarý usynyldy. Bastapqyda tórt jylda bir merzim jumys isteýdi josparladym, óıtkeni mańyzdy reformalar qajet boldy. 

Osy ýaqyt ishinde biz kóp nárseni jasaı aldyq. Mańyzdy qadamdardyń biri Astanada alǵashqy Qazaqstan-Nemis ortalyǵyn ashý boldy. Bul bizdiń qoǵamdastyqty nyǵaıtyp qana qoımaı, elderimizdiń mádenıet, bilim jáne basqa da salalardaǵy yntymaqtastyǵyn tereńdetýge múmkindik bergen mańyzdy oqıǵa boldy. 

Osylaısha, qazaqstandyq nemister qaýymdastyǵy bizdiń elderimiz arasyndaǵy «kópir» rólin atqarady. Qazir uıym jetekshisi jáne Senat depýtaty Evgenıı Bolgert kóshbasshylyq estafetasyn qabyldady. Onyń «Astanada nemis tilin tereńdetip oqytatyn mektep salý» bastamasy iske asyryla bastaǵanyna qýanyshtymyn. Germanııa kantsleriniń sapary barysynda tıisti qujatqa qol qoıylady. 

Assambleıa qurylǵan sátten beri nemis qoǵamy árqashan belsendi qatysýshy boldy. Sonymen qatar, bizdiń qoǵam Qazaqstannyń barlyq oblystarynda ashylǵan. Respýblıkalyq jáne oblystyq deńgeılerde biz assambleıa ómirine belsendi qatysamyz, onyń ıdeıalary men qaǵıdattaryn basynan bastap qoldaımyz. QHA ıdeıasy nemis qaýymdastyǵyna jaqyn jáne túsinikti boldy jáne biz ony árqashan bólistik.

— Qazaqstandyq nemis qaýymdastyǵynda qandaı nemis dástúrleri saqtalǵan?

— Bizdiń etnomádenı birlestigimizde urpaqtar arasyndaǵy baılanysty tabysty túrde saqtap otyrmyz. Biz urpaqqa mádenıetti, sonyń ishinde dástúrli ánderdi, bılerdi jáne úılený toılaryn ótkizý sııaqty ádet-ǵuryptardy jetkizip otyrmyz. Rojdestvo jáne Pashanyń da tereń dinı mańyzy bar, olar ártúrli mádenı is-sharalarmen, jármeńkelermen jáne merekelermen birge júredi. 

Biz tarıhpen, mádenı muramen baılanystyratyn dástúrlerdi saqtaýǵa jáne damytýǵa tyrysamyz. Bul merekeler dinı aspektiden basqa, búkil qoǵamdastyq úshin mańyzdy oqıǵalarǵa aınalady, áleýmettik baılanystar men mádenı sáıkestikti nyǵaıtýǵa yqpal etedi. Dinı ádet-ǵuryptarmen qatar dástúrlerdi saqtaýǵa jáne olardy jańa urpaqqa berýge kómektesetin túrli mádenı is-sharalar uıymdastyratynymyz mańyzdy. 

— Germanııaǵa kóshi-qon Qazaqstandaǵy nemis qaýymdastyǵyna qalaı áser etti jáne mádenıette qandaı ózgerister boldy? 

— Qazaqstandyq nemister germanııalyq nemese Reseıden barǵan nemisterden erekshelenedi. Bul qazaq mádenıeti men basqa halyqtardyń mádenıetteriniń sımbıozynyń nátıjesi bolǵan jeke top. Bizdiń «Doıche Algemaıne Tsaıtýng» gazeti qaǵaz jáne elektrondy túrde shyǵarylady, ol Germanııada da belsendi oqylady. Biz óz aldymyzǵa Qazaqstanda jumys isteıtin, sportshylar, muǵalimder nemese kásipkerler bolsyn, tabysty nemisterdi kórsetý mindetin qoıyp otyrmyz. Biz óz salasynda eń jaqsy bolýǵa umtylý arqyly tabysqa jetýge jáne óz jetistikterimen maqtanýǵa bolatynyn kórsetkimiz keledi.

Shetelge barmaı-aq, Qazaqstanda tabysqa jetý úshin sabaqtastyqty qamtamasyz etýge jáne jastarǵa belsendiliktiń, qazaq jáne nemis tilderin ýaqytyly oqytýdyń mańyzdylyǵyn jetkizýge tyrysamyz. Sońǵy ýaqytta oralý úrdisi baıqaldy, biraq bul jappaı emes, degenmen biz onyń ártúrli sebepterin kórip otyrmyz. 

Qazaq mádenıeti óziniń qonaqjaılyǵymen jáne ashyqtyǵymen nemis qaýymdastyǵyna áser etti. Biz dástúrler men mádenı erekshelikterdiń úılesimin saqtaı otyryp, osy biregeılikti saqtaýǵa jáne ony joǵaltpaýǵa tyrysamyz. Biz barlyq qazaqstandyqtardyń basty qundylyǵyn — týǵan jerimizdegi birlikke, ózara túsinistikke jáne beıbitshilikke umtylýyn bólisemiz jáne qurmetteımiz.