Elbasy Joldaýyn túsindirýdegi «Máńgili El» poıyzynyń róli
Bul qujatta, budan burynǵy qol jetkizilgen nátıjeler saralanyp, endi osydan soń tyń mindetterge baǵyt berilip, sony júzege asyrýǵa bar kúsh-jiger jumyldyrylmaq. Ulttyq qordan 2015, 2016, 2017 jyldarǵa, ár jyl saıyn úsh mıllıard dollardan qarjy quıylýy sonyń berik kepildigi ispettes. Sondyqtan da bul joldaý qazirgi kezeńniń ózinde de ózektiligin joımaǵan, mańyzy aıyryqsha, el ómirine tyń serpilis ákeledi dep senim artqan qujat.
Bul joldaýynda túrli mańyzdy máseleler jan-jaqty kórinis tapqan. Ult kóshbasshysy halyqqa arnaǵan Joldaýynda 7 baǵytqa aıryqsha nazar aýdarǵan. Birinshi. Kóliktik-logıstıkalyq ınfra¬qurylymdardy damytý. Ekinshi. Indýstrııalyq ınfra¬qury¬¬¬lymdardy damytý. Úshinshi. Energetıkalyq ınfra¬qury¬lymdardy damytý. Tórtinshi. Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq pen sý- jáne jylýmen qamtamasyz etý jelileri ınfraqu¬rylymdaryn jańǵyrtý. Besinshi. Turǵyn úı ınfraqurylymdaryn nyǵaıtý. Altynshy. Áleýmettik ınfraqurylym¬dardy damytý. Jetinshi. Shaǵyn jáne orta bıznes pen iskerlik belsendilikti qoldaý boıynsha jumysty jalǵastyrý.
Sonymen birge, Elbasy Joldaýda densaýlyq, bilim máselesiniń de kún tártibinen túspeıtinin aıtty.
El ekonomıkasyna úlken serpilis beretin «Nurly Jol -bolashaqqa bastar jol» Joldaýynda aıtylǵan basty baǵyttardy júzege asyrý barysyndaǵy atqarylǵan jumystar «QazAqparat» Halyqaralyq aqparattyq agenttiginiń nazarynan tys qalǵan emes. Biz búgin agentigimizdiń naýryz aıyna arnalǵan «Elbasy joldaýy» aıdary boıynsha jarııalanǵan materıaldardyń sholý taspasyn usynamyz.
Elbasy Joldaýyn túsindirýde «Máńgili El» poıyzynyń róli zor.
«Máńgilik El» ıdeıasyn alǵash ret memleket basshysy N.Nazarbaev óziniń «Qazaqstan-2050» Strategııasy» joldaýynda atap ótti. Osy Máńgilik El ıdeıasyn, Elbasynyń ár jyldary halyqqa joldaǵan Joldaýyn nasıhattaý maqsatynda «Máńgilik El» arnaıy poıyzy el-jerlerdi aralady. Atalǵan aktsııanyń basty maqsaty - Qazaqstan halqynyń birligin nyǵaıtý, el birligin jastar qaýymyna nasıhattaý.
«Máńgilik El» jalpyulttyq patrıottyq ıdeıasy tuǵyrnamasy - Elbasynyń salıqaly saıasatyn tý etip alǵa qaraı nyq aıaq basý.
Qazaqstan Táýelsizdigi 25 jyldyǵynyń qurmetine el aımaqtarynda «Máńgilik El» arnaıy poıyzy júrip jatyr.
Jambyl oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetinen habarlaǵandaı, 15 naýryzda poıyzdyń birinshi legi Sarysý aýdanynyń Jańatas qalasyna kelip jetti.
Delegatsııanyń quramynda 56 adam bar, olardyń arasynda Qazaqstan halqy Assambleıasy, QR Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi, QR Qarjy mınıstrliginiń ókilderi, sondaı-aq medıtsınalyq qyzmetkerler bar. Olar aýdandyq Mádenıet úıinde, «Nur Otan» partııasynyń fılıalynda, Balalar-jasóspirimder ortalyǵy, aýdandyq emhana, murajaı, «Qazfosfat» JShS-niń kásiporyndarynda boldy.
Aýdan turǵyndarymen kezdesý sharalarynyń baǵdarlamasyna Memleket basshysynyń Qazaqstan halqyna Joldaýyndaǵy negizgi baǵyttardy, «Máńgilik El» ulttyq ıdeıasyn túsindirý kirdi. Sondaı-aq mádenı-kópshilik sharalar, áleýmettik sala, densaýlyq saqtaý, ádilet jáne bank qyzmetkerleriniń keńesteri ótkizilýde.
«Máńgilik El» arnaıy poıyzynyń kelýine baılanysty Sarysý aýdanynda shtab quryldy. «Jańatas» temirjol stansasyna órt sóndirý toby jiberilip, bul sharaǵa qatystyrylǵan uıymdardyń nysandarynda evakýtsııalyq joldardyń jaǵdaıyna, órt sóndirýge arnalǵan bastapqy quraldardyń bolýyna erekshe kóńil bólinip, jumyldyrylǵan nysandardyń aýmaǵynda ınjenerlik-ınspektorlyq quramnyń kezekshiligi uıymdastyrylǵan», - dep baıandady Sarysý aýdandyń TJB-niń ókili, azamattyq qorǵanys kapıtany Almas Daýylbaev.
Elordadan shyǵyp, Qara¬ǵandy, Shyǵys Qazaqstan, Pav¬lodar, Soltústik Qazaqstan, Aqmola oblystaryn aralap kele jatqan «Máńgilik El» áleý¬mettik poıyzy Qostanaıǵa 14 kúnde jetti. Qostanaılyqtar qýa¬nyshyn pash etkendeı, áleý¬mettik poıyzdy temirjol vok¬zalynda syrnaılatyp-ker¬neıletip qarsy aldy, dep jazdy «Egemen Qazaqstan» aıtýly másele týrasynda.
Qazaqtyń barlyq jeri kıeli. Halqymyzǵa Shaqshaq Jánibekten bastaǵan danalar men batyrlardy, Ybyraıdaı, Shoqandaı ulylardy, Ahmet pen Mirjaqyp, Eldos, Muhametjan, taǵy basqa da Alash arystaryn, iri ǵalymdardy, Tátiqaradan beri úzilmeı kele jatqan aqyndar legin bergen Qostanaı óńiriniń topyraǵy asa qunarly. Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń syndarly saıasatyn, Qazaqstandy álemdegi moıny ozyq 30 eldiń qataryna qosýǵa baǵyttap damytýdyń bes ınstıtýttyq reformasyn, Ult Josparyn júzege asyrýdyń «100 naqty qadamyn» halyqqa túsindirý, nasıhattaý maqsatynda Qostanaıǵa taban tiregen «Máńgilik El» áleýmettik poıyzy men qostanaılyqtardy elge, jerge degen patrıottyq sezim qaýyshtyrǵandaı boldy.
Qystyń shynydaı shytynaǵan, biraq qahary qaıtyp qalǵan zilsiz aıazyn qonaqtar da, qostanaılyqtar da eleıtin emes. Qostanaı qalasynyń ákimi Bazyl Jaqypov «Máńgilik El» áleýmettik poıyzy quramyn Tobyl óńirine kelýimen quttyqtady.
- Bıyl elimiz Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyn asa zor merekemen qarsy alady. Merekeli jyly quramynda ekonomıkany, halyqtyń áleýmettik tur¬mysyn jaqsartý máseleleri boıynsha keńes beretin túrli mamandar bar «Máńgilik El» áleýmettik poıyzynyń kelýine qos¬tanaılyqtar asa qýanyshty. Bul elimizdegi jumylǵan judy-ryqtaı birlikti bildiredi, - dedi Qostanaı qalasynyń ákimi Bazyl Jaqypov. Munan keıin sóz alǵan Uly Otan soǵysynyń ardageri Mıhaıl Podolıakov elimiz Táýelsizdiginiń 25 jyldyq mereıtoıy aıasyndaǵy «Máńgilik El» poıyzynyń osylaı ıgilikti ispen kelgenine rızashylyǵyn bildirdi.
- Men búgingi urpaqqa Tá¬ýelsizdik atalaryńnyń, aǵa ur¬paqtyń aýyr taǵdyry arqyly kelgen qundylyq ekenin aıtqym keledi. Búgin keremet ister qolǵa alynyp jatyr, soǵan atsa¬ly¬syńdar, - dedi 90 jastaǵy maıdanger Mıhaıl Ivanovıch.
«Máńgilik El» áleýmettik poıyzy Qostanaıǵa kelgenge deıin aıaldaǵan eldi mekenderde 18700 adamdy qabyldap, tyńdady, olar¬ǵa túrli salada keńester berdi. Onyń 9 myńnan astamy tek dárigerlerden keńester alǵan, qaralǵan adamdar edi. Qostanaıda ózderin kútip alǵan soń, arada bir saǵat ótpeı-aq mamandar iske kirisip ketti. №1 qalalyq emhanada poıyzben kelgen 25 dáriger naýqastardy qabyldady.
- «Máńgilik El» poıyzy keledi, bizge ondaǵy dárigerlerden keńes alýǵa bolady degende qýanyshymda shek bolǵan joq. Óıtkeni, balam¬nyń aýyrǵanyna bir aıdan as-ty. Osyndaǵy dárigerler de alańdaýly edi. Al bizge Astanaǵa, taǵy basqa iri ortalyqtarǵa balany aparýǵa qansha ýaqyt, qarajat kerek qoı. Endi, mine, ózim armandaıtyndaı múmkindikke ıe boldym. Qazir dárigerge kiremiz, - dep aǵynan jaryldy balasyn gematolog dárigerge kórsetýge ákelip otyrǵan Nına Zeınalova.
Poıyzdyń shtab jetekshisi Ámirjan Álpeıisov munda joǵary sanatty dárigerler, Al¬maty, Astana qalalaryndaǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynyń qyzmetkerleri kelgenin habardar etti. Shalǵaı aýyldardaǵy, aýdandardaǵy adam¬dar¬dyń mundaı múmkindikke qoly jete bermeıdi. Sonymen qa¬tar, mı¬nıstrlikterdiń, túrli ve-domstvolardyń mamandary oblys ortalyǵynda áleýmettik, memlekettik qyzmet usyný máse¬leleri boıynsha keńester berdi. Kásipkerlermen «Dóńgelek ús¬tel» májilisin qurdy, olardy tyńdady. Qostanaı polı¬teh¬nıkalyq kolledjinde stýdenttermen ındýstrııalyq-ın¬novatsııalyq ekonomıka baǵytynda bilikti kadrlar damytý turǵysynda áńgi¬melesti. Eldiń tynyshtyǵy, ultaralyq tatýlyq-bizdiń eldiń basty artyqshylyǵy jáne basty baǵyty. Sondyqtan poıyzdyń saparynda da «Etnosaralyq toleranttylyq jáne qoǵamdyq kelisimniń qazaqstandyq úlgisi» taqyrybynda dáris oqyldy. Bilim salasyndaǵy ozyq muǵalimdermen kezdesýler ótti.
Keshke jergilikti ónerpazdar kúshimen Táýelsizdikke arnalǵan kontsert berildi. Al keshe «Máń¬gilik El» poıyzy Tobyl stansasyna toqtady. Onda da Tobyl stansasynyń, onymen irgeles jatqan Taran aýdany men Lısakov qalasy turǵyndary kóńildegi kóp saýaldarǵa áleýmettik poıyzben kelgen mamandardan keńester aldy. Onda da poıyz Táýelsizdik rýhyn asqaqtata túskendeı boldy.
760-tan astam qazaqstandyq eńbek jáne zeınetaqy zańnamalary boıynsha QR DSÁDM mamandarynyń keńesin aldy, dep habarlaıdy QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrligi.
«QR Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna arnalǵan «Máńgilik El» poıyzy» respýblıkalyq aktsııasynyń aıasynda QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrliginiń mamandary 761 azamatqa keńes berdi, onyń ishinde 452 adamǵa áleýmettik qamsyzdandyrý máseleleri (zeınetaqyny esepteý, jumyspen qamtý, múgedektik tobyn anyqtaý, qosymsha áleýmettik kómek kórsetý, «Jumyspen qamtý 2020 jol kartasy» baǵdarlamasy boıynsha nesıeleý, «Órleý» baǵdarlamasyna qatysý, múgedekterdi ońaltý jáne t.b.) boıynsha túsindirý sharalary júrgizildi», - delingen habarlamada.
309 azamat eńbek zańnamasy (jeke eńbek kelisimshartyn, ujymdyq kelisimshartty jasaý jáne ony toqtatý, sonymen birge, azamattyq qyzmetshiler eńbekaqysynyń ósýi, eńbekaqyny tólemeý jáne t.b.) týraly keńes aldy.
QR Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna arnalǵan «Máńgilik El» poıyzy» jalpy respýblıkalyq aktsııasy 15 aqpanda bastalyp, aǵymdaǵy jyldyń 18 naýryzynda Almaty qalasynda aıaqtalady. Aktsııa maqsattarynyń biri - halyqqa quqyqtyq jáne áleýmettik kómek kórsetý.
Qoryta aıtqanda, Elbasy Joldaýda densaýlyq, bilim máselesiniń de kún tártibinen túspeıtinin aıtty. «Damýy¬myz jedel, keleshegimiz kemel bolýy úshin sizderdi aldaǵy ýaqytta Joldaýdan týyndaıtyn mindetterdi oryndaý jolynda birlikpen, abyroımen qyzmet atqarýǵa shaqyramyn»- degen bolatyn Elbasy.
Elbasy joldaýyn nasıhattaýdaǵy «Máńgilik el» poıyzynyń róli zor ekenin aıtyp óttik. Poıyzdyń maqsaty Ult Josparyn júzege asyrýdyń «100 naqty qadamynda» aıtylǵan máseleler boıynsha naqty keńes¬ter berý, túsindirý. Salalar boıynsha da naqty jumystar júrgizildi. Táýelsizdik tuǵyryn nyqtaý úshin «100 naqty qadamda» aıtylǵan máseleler boıynsha naqty jumystar júrgizýge bolatyny dáleldengendeı. «Damýy¬myz jedel, keleshegimiz kemel bolýy úshin sizderdi aldaǵy ýaqytta Joldaýdan týyndaıtyn mindetterdi oryndaý jolynda birlikpen, abyroımen qyzmet atqarýǵa shaqyramyn»- degen bolatyn Elbasy.
