Elbasy Nursultan Nazarbaev Úndeý joldady
QazAqparat oqyrmandar úshin Elbasy Úndeýiniń mátinin tolyq kúıinde taratady.
«Qurmetti otandastar!
Pandemııa saldarynan Qazaqstan búkil álem elderimen birge kútpegen qıyndyqtarǵa tap bolyp, jahandyq daǵdarystyń eń qıyn kezeńin bastan ótkerýde.
Áleýmettik-ekonomıkalyq ahýaldyń kúrt nasharlaýy nátıjesinde damyǵan memleketter de daǵdaryspen kúresýde.
Mundaı jaǵdaıda kez kelgen úkimettiń aldynda turǵan eń ózekti másele – ekonomıkanyń damýy jáne el azamattarynyń densaýlyǵy.
Bizge halyqtyń qaýipsizdigi men amandyǵy úshin bar kúsh-jigerimizdi salý mańyzdy.
Sondyqtan Prezıdentimiz, Úkimetimiz kóp sharalardy qolǵa alyp jatqanyn bilesizder.
Osy oraıda medıtsına qyzmetkerlerine erekshe alǵysymdy bildiremin.
Olar pandemııanyń alǵashqy kúnderinen bastap koronavırýsqa qarsy kúrestiń aldyńǵy shebinde júr.
Eriktilerge de alǵysym sheksiz.
«Biz Birgemiz!» aktsııasy aıasynda ǵana «Jas Otan» barlyq muqtaj jandarǵa qoldaý kórsetken bes myń eriktiniń basyn biriktirdi.
Árıne, kemshilikter de boldy.
Koronavırýs daǵdarysy memlekettik basqarýdyń keıbir salalarynda olqy tustar bar ekenin de kórsetti.
Jedel áreket etý jaǵy jetispeı jatty, máseleniń sheshilýi bıýrokratııalyq kedergilerge kep tireldi.
Memlekettik organdar men keıbir basshylar halyqtyń naqty problemalaryn jete sezinbeıdi degen syn aıtylyp júrgenin men jaqsy bilemin.
Bul barlyq deńgeıdegi depýtattardyń da jumysyna qatysty.
Ony kóbine oryndy syn dep esepteımin.
Depýtattar halyqtyń ortasynda bolyp, eldiń muń-muqtajyn jetkizýge tıis.
Depýtattardyń mindeti – árdaıym el múddesin qorǵaý. Osyny umytpaýymyz kerek.
Ývajaemye sootechestvennıkı!
Trı goda nazad byla provedena konstıtýtsıonnaıa reforma.
Zalojena osnova glýbokoı modernızatsıı partııno-polıtıcheskoı sıstemy.
Ýsıleny rol Parlamenta ı podotchetnost Pravıtelstva.
Realızovan perehod na proportsıonalnýıý sıstemý vyborov predstavıtelnyh organov.
V etom godý chıslennyı porog dlıa regıstratsıı polıtıcheskıh partıı snıjen v 2 raza.
Zakonodatelno vvedena kvota v 30% dlıa jenşın ı molodejı v partıınyh spıskah.
Imenno partıı doljny stat ıstochnıkom vydvıjenııa vo vlast novyh lıts – professıonalov svoego dela, avtorıtetnyh lıderov, lıýdeı, boleıýşıh za sýdbý strany, ýmeıýşıh prınımat reshenııa ı vnosıt konstrýktıvnye predlojenııa.
Ponımaıa svoıý ıstorıcheskýıý otvetstvennost, «Nur Otan» prınıal programmý «Doverıe. Dıalog. Ýverennost v býdýşem».
Rezýltatom «perezagrýzkı» pravıaşeı partıı stanet provedenıe masshtabnyh praımerız po vseı strane.
Eto – vnýtrıpartıınye vybory.
Eto realnyı sotsıalnyı lıft.
Konkýrentnyı otbor, poısk svejıh ıdeı ı proektov.
Mnogıe ızvestnye polıtologı ı grajdanskıe aktıvısty podderjalı dannýıý ıdeıý.
Eto lıýdı s proaktıvnoı grajdanskoı pozıtsıeı, kotorye obedınılıs v Lıgý storonnıkov «Nur Otan» ı gotovy prınıat ýchastıe v reformah.
Neobhodımye ýslovııa dlıa otkrytyh ı podotchetnyh vnýtrıpartıınyh vyborov namı sozdany.
Glavnoe – obespechıt prozrachnost ı chestnost, ravnye ýslovııa ı konkýrentnost dlıa vseh ýchastnıkov.
Ýveren, chto v atmosfere doverııa ı vzaımnogo ývajenııa býdýt podnıaty volnýıýşıe grajdan voprosy.
Ozvýchennye problemy partııa doljna vzıat «na karandash».
Vse reshenııa neobhodımo ývıazat s vozmojnostıamı bıýdjeta dlıa vklıýchenııa v predvybornye programmy kajdogo raıona, goroda, oblastı.
Pered stranoı stoıt vopros vosstanovlenııa ekonomıcheskogo rosta posle pandemıı, sozdanıe rabochıh mest, ojıvlenıe raboty malogo ı srednego bıznesa.
Takje predstoıt proanalızırovat problemý borby s pandemıeı ı podgotovıtsıa na slýchaı ee vtoroı volny.
Vse eto voıdet v predvybornýıý programmý partıı ı stanet rýkovodstvom k deıstvııam nýrotanovtsev na sledýıýşıe 5 let.
Prızyvaıý vseh partııtsev ı storonnıkov «Nur Otan» prınıat samoe aktıvnoe ýchastıe v etom vajnom dlıa nasheı strany polıtıcheskom sobytıı!
Qurmetti otandastar!
Biz Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy qarsańynda turmyz.
Ǵasyrǵa teń keletin jol júrip óttik.
Bizdiń býyn aýyrtpalyǵy mol daǵdarys kezeńinde egemenmemleket qurdy.
Ulttyq ekonomıka qalyptasty.
Shekaramyz shegendeldi.
Qazaqstan álemge beıbitsúıgish el retinde tanyldy.
Biz turaqtylyq pen kelisimdi saqtaı bildik. Birtutas ultqa aınaldyq.
Biraq aldymyzda áli de kóptegen qıyndyqtar bar ekeni anyq.
Men árdaıym aıtyp kelemin jáne qazir de qaıtalap aıtamyn: «Táýelsizdikke qol jetkizý bir bólek, ony kózdiń qarashyǵyndaı qorǵap, nyǵaıtyp, keler urpaqqa tapsyrýǵa tıispiz».
Sondyqtan jıǵan tájirıbemizge súıenip, ótken kúnnen sabaq alyp, alǵa umtylýymyz kerek.
Ortaq maqsat – eldiń erteńi, halyqtyń bolashaǵy jolynda birige alatyndar ǵana tabysqa qol jetkizetinin umytpaıyq»,-delingen Úndeýde.
