«Elbasy áz-Naýryzdy astanalyqtarmen birge toılaıdy» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Reseı Úkimetiniń Tóraǵasy, Reseıdiń saılanǵan Prezıdenti Vladımır Pýtınmen kezdesti. Kezdesý kezinde Qazaqstan-Reseı strategııalyq áriptestigin odan ári damytý máselesi, sondaı-aq Eýrazııalyq ıntegratsııa keleshegi talqylandy», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Qazaqstan-Reseı: Strategııalyq áriptester» degen taqyryptaǵy maqalasynda. «Men sizdi Reseı prezıdentin saılaýdaǵy senimdi jeńisińizben shyn júrekten quttyqtaımyn! Bizdiń elderimiz arasyndaǵy ıntegratsııalyq úderister qarqyndy damıtynyna senemin. Birtutas ekonomıkalyq keńistik qurýdyń nátıjesinde Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy taýar aınalymy 40 paıyzǵa ósti, jańa birlesken kásiporyndar qurylýda. Jalpy, bizdiń elderimizdiń ekonomıkasy ózara tıimdi yntymaqtastyqtan tek jeńip otyr», - dedi kezdesý kezinde Nursultan Nazarbaev.
Keshe Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda birneshe másele qaraldy. Solardyń bastylarynyń biri Elbasynyń tapsyrmasymen qolǵa alynǵan monoqalalardy damytý jaıy boldy. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Monoqalalardy damytý - mańyzdy másele» degen taqyryppen basyldy. Atalǵan másele boıynsha baıandama jasaǵan Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstri Baqytjan Saǵyntaevtyń atap ótýinshe, elimizde 1,5 mıllıon halyq belgili bir saladaǵy jeke kásiporynnyń arqasynda ómir súretin shaǵyn qalalarda turady eken. Bul Qazaqstandaǵy qala halqynyń 16 paıyzyn quraıdy. Baǵdarlamaǵa 27 qala iriktelinip alynǵan. «Monoqalalardy damytý baǵdarlamasy negizinen osy qalalardaǵy shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa ekpin túsiretin bolady. Bul qalalardaǵy kásipkerlikti qoldaýǵa «Bıznestiń jol kartasy- 2020», «Jumyspen qamtý-2020» baǵdarlamalarynyń barlyq tetikteri paıdalanylmaq. Sonymen qatar, «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasynyń sheńberinde qalalardaǵy kásipkerlikti damytýdyń qosymsha sharalaryn ázirleý usynylmaq», - dep jazady basylym.
***
«Astanalyqtar úshin 22 naýryz kúni ótetin «Qazaq eli» monýmenti alańyndaǵy Naýryz meıramynyń jóni bólek. Al bul dýmanǵa búginderi qyzý daıyndyq júrip jatyr. Astana qalasynyń ákimdigi Ulystyń uly kúninde aıryqsha qoıylym usynbaqshy. Sebebi bul toıdy tamashalaýǵa Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev keledi», - dep jazady «Aıqyn» gazeti. Ústimizdegi jyly Astana qalasy 2012 jylǵy Túrki áleminiń mádenı astanasy dep jarııalandy. Soǵan oraı, «Qazaq eli» monýmenti alańynda ótetin Naýryz meıramynda túrki halyqtarynyń mádenıetin kórsetýge basymdyq berilip, eldi eleń etkizer qoıylymdar usynylmaq. Máselen, bul kúni túrli sporttyq sharalardyń qatarynda qoshqar kóterýden saıys ótedi. Shaldar men kempirlerdiń de kúresi uıymdastyrylmaq kórinedi. Budan bólek, buqa tartys, arqan tartý, asyq atý, qazaq kúresi, nysana atý, shahmat, toǵyzqumalaq, kir tasyn kóterý, armrestlıng jarystary da uıymdastyrylady. Qalanyń úzdik búrkitshileri qyran quspen qoıylym usynady. Kıokýshınkaı karate federatsııasy tárbıelenýshileri de tamasha qoıylymmen tánti etpekshi. Maqala «Elbasy áz-Naýryzdy astanalyqtarmen birge toılaıdy» degen taqyryppen berildi.
«Aıqyn» gazetiniń sársenbilik sanyndaǵy «Qyz Jibek» qartaımaıdy» degen taqyryptaǵy maqalasynda Almatydaǵy «Meloman Grand» dúkeninde Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ shyǵarǵan «Qyz Jibek» fılminiń DVD nusqasynyń tusaýkeseri ótkendigi jaıynda jazylǵan. 1970 jyly Sultan Qojyqov túsirgen «Qyz Jibek» fılminiń kontraptıpi, ıaǵnı túpnusqanyń kóshirmesi ǵana saqtalynyp qalypty. Onyń ózine uzaq jatqannan túrli daqtar paıda bolǵan. 2010 jyly 40 jyldyǵy tusynda «Qazaqfılm» qazaq kınosynyń injý-marjanyna jańa «ómir» syılaýdy qolǵa alyp, sandyq formatqa kóshirip, qaıta óńdeý jumystaryn bastaǵan bolatyn. ıAǵnı muraǵattyq materıaldardy túrli daqtan tazartyp, zamanǵa saı sońǵy úlgide óńdep, teletýyndynyń boıaýy men dybysyn qanyq etip, joǵary sapaly plenkaǵa kóshirgen. Fılmniń DVD nusqasy qazaq jáne orys tilderinde, on myń danamen shyǵyp otyr. Olardyń bári Qazaqstanda, sonymen qatar Ózbekstan men Qyrǵyzstan elderinde ornalasqan «Meloman» dúkender jelisi arqyly satylmaq.
***
«Alash aınasy» gazetiniń turaqty «Dat!» aıdarynda QR oqý-aǵartý isiniń úzdigi, naýryztanýshy-etnograf Moldabek Janbolatulymen aradaǵy suhbat «Naýryz merekesin ótkizýdiń kontseptsııasy aıqyndalsa...» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýaldaryna tuşymdy jaýap bergen ol: «Naýryz merekesi - tabıǵat qudiretin taný, tabıǵattyń buljymaıtyn, qubylmaıtyn zańdylyǵyna qurmet jáne tabıǵat-anaǵa degen qazaqy mahabbatty tanytý dep bilsek kerek. Endeshe ony toılaý da sol tarıhı tanymdyq mánin joǵaltpasa eken dep oılaımyn. Naýryz merekesin saıasattandyrýǵa tyryspaı tárbıelik, tálimdik taǵlymdyq, kórkemdik, ulttyq mán-maǵynasyna zer salynsa. Naýryzkóje, shúlen taratý, ózge de qaıyrymdylyq sharalary meılinshe shynaıy júzege assa berekeli kúnniń bet-beınesin qalyptastyrǵan bolar edik», - deıdi.
***
«Jaıyq mańynyń ońtústik aýdandarynyń birqatar eldi mekenderi sý basý qaýpinen qashyp qutyla alar emes», - dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti «V ojıdanıı «bolshoı vody» degen taqyryppen jarııalanǵan maqalasynda. Aǵymdaǵy qysta qalyń túsken qar erisse kól-kósir sý basý qaýpi bar. Sondyqtan da Qaztalov jáne Jańaqala aýdandary aýmaǵynda tótenshe jaǵdaı jarııalaý týraly sheshim qabyldandy. Oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti 10 jedel top quryp, kúni-túni kezekshilik uıymdastyrýda.
