El Táýelsiz bolmasa, erleri de elenbeıdi...
Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasy - Ult sanasynyń jańǵyrýyn maqsat etken eńbek - baǵdarlamalyq qujat. Bul irgeli maqalany halyq Máńgilik El muratyn júzege asyrýdyń túp negizderin kórsetip bergen tujyrymdamalyq baǵdarlama retinde qabyldaýda. Bul halqymyzǵa rýhanı jol kórsetetin naqty baǵdar ekenine kúmán joq. Naǵyz ulttyq jańǵyrý tek Qazaqstan táýelsizdikke qol jetkizgende ǵana, Elbasynyń uzaq merzimdi strategııasynyń negizinde bastaldy dep aıtýǵa bolady. Oǵan aıtylar mysaldar da jetkilikti. Keshegi on bes respýblıkanyń basyn biriktirgen Sovet Odaǵy kezinde rýhanııat salasynda erekshe keleńsizdikter boldy. Ásirese bizdiń mádenıet pen rýhanııat salasyndaǵy talantty da daryndy tulǵalarymyzdy baǵalaý báseń boldy. Sonyń kópke málim bir deregimen bólissek.
Іlııas pen Oljas nege baǵalanbady?
…«Ǵalymdar kún shyǵystan shyǵady deıdi. Olar qatelesedi. Grýzınder úshin kún soltústiktegi Moskvadan shapaǵatyn shashady. Osy joǵary minberden, álemdegi memleket basshylarynyń birde-biri Leonıd Ilıch Brejnevteı bedeldi bolǵan emes dep maqtanyshpen aıta alamyn». Grýzııa Kompartııasynyń basshysy Edýard Shevardnadzeniń 1980 jyly TsK Plenýmynda aıtqan osy sózi, grýzın jazýshysy Nodar Dýmbadzeniń «Zakon vechnostı» romanyna sotsıalıstik elderdegi eń joǵarǵy, Lenındik syılyqty alyp berdi.
SSSR mádenıet maıtalmandary bul syılyq Іlııas Esenberlınniń «Kóshpendiler» trılogııasyna berilýin kútken edi. Sol jyldary Mosfılmdegi áıgili rejısserler, «Kóshpendiler» kitabynyń Lenındik syılyqty alatynyna kúmánsiz senip, trılogııany talasa oqyp, stsenarıin syza bastaǵan. Kınoónerdiń atasy Sergeı Bondarchýktiń myńdaǵan massovkamen qoıylǵan «Voına ı mır», «Vaterloo» kınosyndaı epıkalyq máńgilik fılm túsirý ár rejısserdiń ǵumyrlyq asyl armany. Muny qaıdan bilip – estigenimdi baıandaıyn.
…Erterekte Moskvada jıi bolyp «Astana-Moskva reısi» ataýymen serıal túsirýge 1-shi Kanaldyń sol jyldardaǵy sýper-rejısseri Egor Konchalovskıımen ýaǵdalastyq jasaǵam. «Antıkıller-1,2» kınolarymen dańqy dúrildep turǵan. Armany kóshpendiler taqyrybynda epıkalyq kıno túsirý. Áli de Egor Konchalovskıı Qazaqstan bıýdjetine álemniń kınosúıer qaýymyn tańqaldyrar kıno túsirýdi armandap júr. Bul sol jyldary bolǵan áńgimelerden este qalǵan túıinder toptamasy. Sovet zamany kezinde Máskeýde turyp, alyp eldiń ıdeologııalyq jumystaryn júzege asyrǵan maıtalmandardyń aıtqandary desek te bolǵandaı.
…Sovet zamanynda Lenındik syılyq alǵan shyǵarmaǵa keń qoldaý jasalatyn. Sotsıalıstik el ádebıetshileri úshin bul syılyq Nobeldik syılyqpen para-par esepteletin. Kitap álemdegi barlyq derlik tilge aýdarylady. Kıno túsireldi. SSSR-diń teatrlarynda jappaı spektakl qoıylady, telenusqasy Ortalyq kanaldan birneshe ret qaıtalanady. Nodar Dýmbadzeniń «Zakon vechnostı» qoıylymyn 80-shi jyldary Tv-dan talaı tamashaladyq. Eger de «Kóshpendiler» Lenındik syılyqty alǵanda, «Mosfılm» myqtylary Odaqtyq bıýdjetten qajetinshe qarjy bólgizip, «Oskar» alatyndaı epıkalyq kıno jasary anyq edi. Bondarchýktiń «Vaterllosyndaı» kıno túsirý olardyń ǵumyrlyq asyl armandary bolǵanyn, sol máskeýlik uzaq keshterde aıtýly prodıýserlerden birneshe ret estigen edim. Ári kommýnıstik ıdeologııa da «azattyq syılanǵan az halyq» saıasatyna sáıkes kelip turǵan. Qazir «Spartak», «Troıa», «Gladıator» deńgeıindegi bizdiń «Kóshpendiler» kınosy dep maqtanyp júrer me edik?! (Keıingi túsirilgen Qazaqfılm týyndysy «Kóshpendilerge» ol myqtylar qatyspady)
Mysaly, SSSR Memlekettik syılyǵy jyl saıyn 3-4 ádebıetshige berilse, Lenındik syılyq eki jylda bir ret, bir jazýshyǵa ǵana buıyrady. Aqshalaı kólemi de SSSR Memsyılyǵynan birneshe ese kóp. Ári Memsyılyqqa Polıtbıýro tarapynan 2-3 aqyn-jazýshyny qosýǵa tapsyrma tússe, tizimdi qınalmaı uzarta alatyn. (Memsyılyq 1956 jylǵa deıin Stalındik syılyq atalǵan).
Lenındik syılyqty 1957 jyldan 1967 jylǵa deıin jyl saıyn 3-4 ádebıetshi alyp otyrdy. Muhtar Áýezov pen Shyńǵys Aıtmatov sol alǵashqy kezeńde Lenındik syılyq ıgegeri atandy. 1967 jyldan eki jylda bir ret 1-2 ádebıetshige ǵana taǵaıyndalatyn bolǵan. Mádenıet pen Óner, Arhıtektýra salasyn qosqanda 5-6 laýreat, ary ketkende 8 syılyq qana taǵaıyndalatyn. SSSR-degi úsh júz mıllıon turǵyndar arasynan dara shyqqan, naǵyz talanttardyń tarlanynyń mańdaıyna jazylatyn baq.
1980-shi jyly Іlııas Esenberlın men N. Dýmbadze shyǵarmalary fınaldyq tartysqa túskende, Grýzın Basshysy nelikten bar abyroıyn salyp, qońyraýlatty. Máseleniń mánisi, mádenıet salasyndaǵy grýzın ultynyń ókilderi 1970 jyldardan bergi kezeńderde Lenındik syılyqsyz qalyp kórmegen eken. Kommýnıstik lagerdegi eń joǵarǵy ataq alýmen grýzınder, júzdegen ult pen ulystyń basyn qosqan SSSR-degi eń tańdaýly ári zııaly halyq ekendigin qaıta-qaıta moıyndatýdy qajettilik qaǵıdasy dep eseptese kerek. Tipten, eń sońǵy Lenındik syılyqtyń Mádenıet salasyndaǵy laýreattary ataǵy bar bolǵany eki adamǵa berilse, sonyń biri «Grýzııa-fılm» kınostýdııasynda túsirilgen fılmderi úshin, rejısser Tengız Abýlazdege buıyrǵan.
Sol 70 - 80 jyldary grýzın mádenıet ókilderi Máskeýdi ónerimen jappaı jaýlap aldy. 2008 jyly Reseı áskeri Tblısıge 80 shaqyrym qalǵanda máskeýlik grýzınder, solardy qoldaǵan orystyń qoǵam jáne mádenıet qaıratkerleri Reseı bıligine «Toqta» dep shý ete tústi. Keıin, eki el arasyndaǵy túsinbeýshiliktiń de jymyn bildirmeı jiberdi. Mádenıettiń soǵysty jeńe alar beıbitshilik róli osy shyǵar.
Álbette, el arasynda Esenberlınniń baqtalastary Moskvaǵa Lenındik syılyqty bergizbeý úshin aryzdy burqyratty degen ańyz ben aqıqat bar. Shaǵym jazylǵanyn joqqa shyǵara almaımyz. Biraq, Lenındik syılyqqa túsken usynystardy saraptaýshy komıssııa, osy Almatydan keldi degen shaǵym-shatpaqqa nazar aýdardy deýge negiz az. Sotsıalıstik júıeniń toqyraýǵa tirelgen tusynda, komıssııadaǵy lıberaldyq kózqarasty áıgili ǵalymdar, kerisinshe, tunshyqqan halyqty selt etkizer jańalyqqa bastar edi. Sonymen solaı boldy. Sol jylǵy bir Lenındik Syılyq qyrǵyz baýyrymyz, sýretshi Turǵynbaı Sadyqovtyń Bishkekte turǵan, «Revolıýtsııa qyrandary» monýmentaldi eskertkishine buıyrdy. Komıssııa, qazaq almasa baýyry qyrǵyz azamaty alsyn dese kerek. Esepke júginsek, 40 jylda Lenındik syılyqqa qazaqtan tek Muhtar Áýezov laýreat bolypty. Qyrǵyzdan eki adam aldy. Otyz grýzın laýreat. Mádenıet degen «Rýhanı Jańǵyrý» salasyn aıtyp otyrmyz.
Al, elge kelsek, Esenberlın, Almatydan jazylǵan domalaq aryzdar kesirinen syılyqtan qaǵyldy degen qaýeset, qazaq ádebıetine sor bop tıdi. Bizben Máskeý sanasady, jazǵanymyzdy Kreml muqııat qadaǵalaýǵa alyp, qoldaıdy degen «oı», klassık jazýshylardyń baǵyn baılady. Talantty jazýshylarmyz jazýdy ekinshi kezekke ysyryp, jappaı qyzmetke umtyldy. Qazaq ádebıeti úlken toqyraýǵa ushyrady. Qazaqstan Kompartııasynyń úgit-nasıhat bólimi jazýshylardyń aq pen qarany ajyratyp berer qasıetti Mekke – Medınesine aınaldy. Sekseninshi jyldarǵa deıin jalpyazamattyq klassıkalyq týyndylar shyqsa, budan keıingi on jylda Kompartııany nasıhattaıyn bir sáttik haltýralardyń saltanatty sherýi sharyqtady.
Ekinshiden, Qazaqstan Respýblıkasynyń «Mádenı mura» Memlekettik baǵdarlamasy, «ádebıettaný, folklortaný jáne ónertaný» sektsııasy daıyndap shyǵarǵan: 10 tomdyq «qazaq ádebıetiniń tarıhy» serııasynda, biz saralap otyrǵan 80-90 jyldardaǵy ádebıetimiz tipten ataýsyz qalǵan. Qarańyz, «QAZAQ ÁDEBIETІNІŃ TARIHY»: (bir ǵasyrdy mysalǵa aldyq).
7 tom - HH ǵasyrdyń 20-30 jyldaryndaǵy qazaq ádebıetiniń tarıhy
8 tom - HH ǵasyrdyń 40-60 jyldaryndaǵy qazaq ádebıetiniń tarıhy
9 tom - HH ǵasyrdyń 60-80 jyldaryndaǵy qazaq ádebıetiniń tarıhy
10 tom - táýelsizdik kezeńindegi qazaq ádebıetiniń tarıhy.
1975 – 1985 jyldar Oljas Súleımenov týraly dańq pen daqpyrt dúrildep turdy. Mektepte Oljas sýretterin jınap, óleńderin jatqa aıtatynbyz... Aqyn 70 – ke tolǵan mereıtoıynda Astanada el senatorlarymen kezdesken. Sonda, keshegi komsomol men partııa lıderleriniń birinen soń biri Oljastyń óleńderin kezekpe – kezek jatqa oqyǵandaryn kórip qaıran qalǵam. Kommýnıstik toqyraý tusynda qazaqtyń rýhyn jańǵyrtqan ǵalamat Aqyn.
«AZııA» órtelip, kitapty shyǵarýshylarǵa eskertýler jasaldy. Avtor Qazaqstanda 2-shi bólimde jazǵanymyzdaı partııalyq óte joǵary laýazymdarǵa kóterildi. Tek, ortaq Otan astanasy Máskeýde, SSSR Bas ıdeology Mıhaıl Sýslov tiri turǵanda, basqany qoıyp kitabyn shyǵyrýǵa ruqsat berilmedi. Súleımenov óleń jazýyn qoıdy.
1982 jyldyń qańtarynda 80-ge kelgen Kremldiń «sur kardınaly» Sýslov qaıtys boldy. Sol jyly Oljastyń, Bas sekretar Leonıd Brejnevtiń «Tyń» kitabynyń jelisinde jazylmaq poemasynyń úzindisi «Juldyz» ben «Prostor» jýrnaldarynda jarııalanady. 1979 jyly Brejnev osy jazýshylyq eńbegi úshin kezekten tys Lenındik syılyqtyń laýreaty atandy. 25 myń rýbl gonorar aldy. Sol kezdegi tańdaýlylar minetin úsh «Volga» kóliginiń quny.
Sál sheginis... 1975 jyly iri epık aqyn Juban Moldaǵalıev «Sel» poemasyn jazdy. 1977 jyly orysshaǵa aýdarylyp, Máskeýde shyqty. Al, 1978 jyly SSSR Memlekettik syılyǵyn aldy. Poema 1973 jyly Almatyda bolǵan alapat Sel sergeldeńi sátindegi el Basshysynyń obrazyn: «arpalys sáttegi sheshimdi kúresker beınesinde kórsetip, onyń aqyly men parasattylyǵy týraly tolǵanys, oda bolyp shyqqan».
Aıtarlyqtaı adam shyǵyny men materıaldyq apat ákelgen Sel oqıǵasy kezinde SSSR Premeri A. Kosygın nemeresimen sol jerde demalǵan. Úlken meımandy Qonaev qazaqı qonaqkádege alyp ketkende, sol jerden Sel júrip ótken. Seldiń betin qaıtarýdaǵy Kosygın men Qonaev eńbegi jaýynger aqyn Moldaǵalıvtyń dastanynda keremet sýretteledi. Budan baıqaǵanymyz, bılik dáýirinde Dinmuhammed Qonaev respýblıkadaǵy zııaly qaýymdy tolyq baqylaýǵa alýymen qatar, jazylýy qajet ózekti taqyryptardy ózi usynǵan. Jáne marapattaýdy da umytpaǵan. Protokoldy «Sel», klassıkalyq «Qyran dalany» prıtsepke alyp, Úkimet basshysy Kosygınniń qoldaýymen Sovet Odaǵynyń joǵary marapatyna ıe boldy. Bul kemeldengen sotsıalızmniń «sen maǵan, men saǵan» zańdylyǵy edi.
Endi «Tyń» taqyrybyna tapsyryspen jyr arnaǵan Oljasqa oralsaq. Brejnev kitabynyń jelisinde «Mosfılm», «Vkýs hleba» 4 serıaly kórkem fılm túsirip, 1979 jyly kınoǵa qatysty 15 adam SSSR Memlekettik syılyǵymen marapattalady. Qazaq aqynyn Odaqqa shyǵarmaı jolyn japqan Sýslov ólgen soń, on aı óte sol jyldyń qarashasynda Brejnev te qaıtty. «Tyń» dastany kósemniń ketýimen kún tártibinen tústi. Odan keıingi KPSS Bas sekretari Andropov ta uzaq turmady. Ornyna shaý tartqan K. Chernenko keldi. Jańa basshynyń jas kezinde Almaty irgesindegi pogranotrıadta komıssar bolǵanyn bútkil qazaqstandyq BAQ jarysa áspettedi. Partııalyq «KazPravda» men «SotsQazaqstanda», respýblıkalyq partııa jetekshisiniń ótinishimen Súleımenovtyń «Shekarashylar» dastanynyń úzindileri jarııalandy. Buıyrmaǵan dúnıeni qýsań da jetpeısiń. Chernenko da alysqa ketpedi, jylǵa jetpeı qurmetpen jerlendi.
Bul kezde Oljas Súleımenov aqyndyqtan góri, qoǵam qaıratkeri bolyp qalyptasqan. Qonaevtyń aqyn Súleımenovty osylaı qoldaýynda ne syr jatyr? «AZııA»-dan keıin, partııadan qýylǵaly turǵan aqyndy, alty aı ótpeı, Qazaqstan Komparııasy Ortalyq Komıtetine múshe etip saılady. Kóp uzamaı Qazaq SSR Joǵary Sovetine depýtat, Prezıdıým múshesi. KPSS sezine delegat. Bedeldi qyzmetter: Qazaq SSR kınematografııa komıtetine Tóraǵa, odan keıin Jazýshylar Odaǵynyń Birinshi hatshysy. Oılap qarasaq, Súleımenov Qonaevqa paryzdar emes, qaıta Dımash Ahmetuly Oljasqa qaryzdar sekildi áser qaldyrady. Qaıta qurýyn aıǵaılatyp M. Gorbachev jetkende zaman qubylyp, Oljas Qonaevtyń qorǵanyna aınaldy.
...1960 jyly Muhtar Áýezovtyń «Lıteratýrnaıa gazetaǵa» jazǵan «Aq jol» tilegi men aq batasyn alyp Máskeýdi moıyndatqan Shyńǵys Aıtmatov týyndylary boıynsha kıno túsirip, spektakl qoıyp-aq, onshaqty qyrǵyz akter – rejısserleri SSSR Memlekettik syılyǵyn, sekseninshi jyldarǵa deıin alyp qoıǵan. Búginde qyrǵyz kınolary men akterleri nege myqty degenge jaýap osy.
Aıtmatovtyń týyndylarynyń aınalasynda kıno – cpektakl jasap 30 – daı adam SSSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty boldy…
Osynaý ótken kúnder elesinen keltirilgen mysaldar, el Táýelsiz bolmasa erleri elenbeıtindigin aıǵaqtaıdy. Al Táýelsizdik alǵan tusta, alǵa qoıylar memlekettik múdde salmaǵy da arta túsedi. Qazirgideı ǵalamdasý kezeńinde sanany rýhanı jańǵyrtýǵa básekege qabiletti, bilimdi eldiń ǵana shamasy jetetindigin baıqatty. Jas býyn ókilderi halyqtyń ıgi dástúrinen tálim alyp, eljandylyq, patrıottyq qasıetterdi boıyna sińirip ósý úshin naq osyndaı baǵyt - baǵdardyń mańyzdylyǵy zor. Eń bastysy-jas urpaq boıynda Otanǵa, týǵan eline degen súıispenshilik sezimin qalyptastyrý. Jastar tárbıesindegi basty ustanym- ózin-ózi basqarýǵa múmkindik berip, erkindikti, sóz bostandyǵyn, pikir bostandyǵyn sezdirtý, olardyń ustanymdarymen sanasý.Táýelsizdik jolynda elimiz az qıyndyq kórgen joq. Táýelsizdik ata-babamyzdyń ejelden kele jatqan armany edi.
Sol sebepten Elbasy N. Nazarbaev rýhanı jańǵyrýdaǵy ulttyq sananyń róline basa nazar aýdaryp, birneshe mindetterdi aıqyndap berdi. Elbasy atalǵan maqaladan jańasha bastaý alatyn «Týǵan elge» ulasatyn «Týǵan jer» baǵdarlamasyn qolǵa alýdy usynyp otyr. Árbir azamattyń óziniń týǵan jeriniń gúldenýi úshin naqty úles qosýǵa úndeıdi.
«Patrıotızm kindik qanyń tamǵan jerińe, ósken aýylyńa, qalań men óńirińe degen súıispenshilikten bastalady. Sol sebepti men «Týǵan jer» baǵdarlamasyn qolǵa alýdy usynamyn»,- degeni jastardy patrıottyq rýhta tárbıeleý isinde baǵa jetpes usynys. Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasy- qoǵam damýyna tyń serpin berip, barsha qazaqstandyqtardyń jappaı qoldaýyna ıe bolar tarıhı bastama. Bul ıgi bastamany el ishinde nasıhattap, laıyqty júzege asyrý- barshamyzdyń mindetimiz.
