El ekonomıkasynyń damýy tolyq memlekettik baqylaýda

ASTANA. QazAqparat - Elbasynyń Jarlyǵyna sáıkes memlekettik qyzmet organdarynyń ashyqtyǵyn, halyq aldynda eseptigin qamtamasyz etý qajet. Bul rette kásibı memleket qurýda memlekettik qyzmetshiniń minsiz qyzmetimen qatar, jarııalylyǵy da qoǵam úshin mańyzdy sanalady.

 Osyǵan baılanysty mejeli ýaqytta buqara halyqqa esep bergen Ulttyq ekonomıka mınıstri Qýandyq Bıshimbaev kópshilikti mınıstrlik tarapynan atqarylǵan aýqymdy jumystarmen tanys etti. Esep berý aıasynda ótken jyl­ǵy ju­mys qorytyndylaryn jáne aldaǵy jumys josparlaryn baıan­da­ǵan mınıstr eldegi ekonomı­kalyq damýdyń mán-jaıyna keńi­rek toqtaldy.

Osy rette qalyptasyp otyrǵan syrtqy jáne ishki damý faktorlaryn eskere otyryp, 2016 jylǵy qańtar-mamyr aılarynyń qorytyndylary boıynsha eldiń jalpy ishki óniminiń tómendeýi bıylǵy jylǵy qańtar-sáýir qorytyndylarymen salystyrǵanda 0,4%-dan 0,2%-ǵa deıin báseńdedi. Al jyl sońynda ósý 0,5% deńgeıinde bolady dep kútilýde, dedi Q.Bıshimbaev.

Sonymen qatar, aýyl sharýa­shylyǵynda metallýrgııa jáne hımııa ónerkásibi, tamaq ónimderi men farmatsevtıka óndirisi sııaq­ty óńdeý ónerkásibi salasynda ósýdiń oń qarqyny saqtalyp otyrǵanyn atap aıtty. Onyń aıtýyna qaraǵanda, óńdeý ónerkásibiniń 0,5%-ǵa ósýi metallýrgııa óner­ká­sibindegi óndiristiń 8,0%-ǵa artýy esebinen qamtamasyz etildi. Son­daı-aq, rezeńke men plastmassa buıym­darynyń óndirisi 7,3%-ǵa, jıhaz 3,3%-ǵa, al tamaq ónimderi 3,1%-ǵa ósti.

Budan basqa, «Nurly Jol» mem­lekettik baǵdarlamasy sheńberinde ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq jáne túıindi ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý esebinen negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalardyń jo­ǵary ósýi 10,8% deńgeıinde baıqalady. Ústimizdegi jyldyń 1 maý­symyndaǵy jaǵdaı boıynsha eldiń halyqaralyq rezervteri 94,3 mlrd. AQSh dollaryn qurady já­ne jyl basynan beri 3,2%-ǵa ósti, onyń ishinde Ulttyq qordyń shetel­dik aktıvteri 65,5 mlrd. AQSh dollaryn qurap, 3,2%-ǵa ulǵaıdy, dedi ol ári qaraı.

Al ónerkásiptegi kredıtteý kó­lemderi 15,7%-ǵa ósken bolsa, aýyl sharýashylyǵynda - 39,3 %-ǵa, kó­lik salasynda nesıeleý bary­sy - 35,7 %-ǵa ulǵaıǵan. Baıla­nys pen saýda salasynda da kredıt­teý kó­lemi kóbeıip otyrǵany baıqa­lady. Kerisinshe, qurylys sektoryn kredıtteý 12,7 %-ǵa qysqarǵan.

Ulttyq ekonomıka mınıstri­niń sózine qaraǵanda, syrtqy kúı­zelisterge qaramastan áleý­met­tik saladaǵy jaǵdaı turaqty bolyp otyr. Jumyssyzdyq deńgeıi tó­men kórsetkishpen saqtalýda. Al ja­laqy mólsheri 133,8 myń teńgeni quraıdy. Bıyl 1 mamyrǵa deıingi esep boıynsha elimizdegi halyq sany 17753,2 myń adamdy qurady. Aıtar bolsaq, bul degenimiz ótken jylmen sa­lys­tyrǵanda 255,1 myń adamǵa nemese 1,46% óskendigin kórsetedi.

Sonymen qatar, halyqpen ke­zekti kezdesý barysynda vedomstvo basshysy Jekeshelendirýdiń 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan ke­shendi josparyn iske asyrý týraly baıandady. Keshendi jospardy jekeshelendirýge jatatyn jáne bá­sekeles ortaǵa beriletin 783 uıym­nan turatyn tizim aıqyndaldy. 2016 jyldyń qańtar-mamyry kezeńinde 3 mlrd. teńgeden astam somaǵa 23 nysan jekeshelendirildi, dedi mınıstr. Ári qaraı atalǵan jospar sheńberinde «Samuryq-Qazyna» qorynyń 7 kompanııasy 2020 jylǵa deıin IPO-ǵa shyǵarylatyndyǵyn jetkizdi. Olar «Qazaqstan te­mir jo­ly», «QazMunaıGaz», «QazAtom­Óner­kásip», «Samuryq-Energo», «Taý-Ken Samuryq», «Qazposhta» jáne «Eır Astana» kompanııalary. Osy­ǵan baılanysty búgingi tańda daıyndyq jumystary júrgizilýde, aktıvterdi satýǵa shyǵarýǵa odan ári daıyndaý úshin táýelsiz keńesshiler tartylýda.

Mınıstrdiń aıtýynsha, tu­raq­ty túrde Premer-Mınıstr tóra­ǵalyq etetin Ekonomıkany jań­ǵyrtý máseleleri jóninde mem­leket­tik komıssııanyń otyrys­taryn­da balanstyq quny 5 mlrd. teńge­den astam iri kompanııa­lardy, sondaı-aq, «Samuryq-Qa­zyna» qo­rynyń aktıvterin satý másele­leri qaralady. Qazirdiń ózinde «Samuryq-Qazyna» qory­nyń sha­rýashylyq qyzmetti jú­zege asyrmaıtyn nemese bıznesti odan ári damytý perspektıvasy joq 59 enshiles jáne táýeldi uıym­dardy jabý týraly usynys­tary maquldansa, taǵy 12-si trans­formatsııalaý baǵdarlamasy sheń­berinde qurylysyn ońtaılan­dyrý maqsatynda qaıta uıymdas­ty­rylatyn bolady.

Al jeke turǵyn úı salý­ǵa beril­gen ýchaskelerge ınfraqu­rylym ótkizýge bıyl 24 mıllıardqa jýyq teńge bólinbek. Elimizde turǵyn úı qurylysyn damytýǵa erekshe nazar aýdarylýda. Mınıstrliktiń derekteri boıynsha, aǵymdaǵy jyldyń bes aıynda 3,9 mln. sharshy metrden astam turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul ót­ken jyldyń uqsas kezeńimen salys­tyrǵanda 20,2%-ǵa artyq. Nátıje­sinde 33 myńnan astam otbasy tur­ǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartyp otyr.

«Nurly Jol» memlekettik baǵ­dar­lamasy sheńberinde Qazaqstan ıpotekalyq kompanııasynyń jelisi boıynsha bıyl jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyna 22,5 mlrd. teńge bólindi. Ústimizdegi jyldyń qorytyndysy boıynsha 371,9 myń sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Osy arqyly 6 521 otbasynyń turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa múmkindik bolady, dedi Q.Bıshimbaev.

Mınıstrdiń málimdeýinshe, qazirgi ýaqytta Shyǵys Qazaqstan, Qyzylorda jáne Qaraǵandy oblystarynda 410 páter paıdalanýǵa berildi. Aqtóbe, Batys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Ońtústik Qazaqstan, Pavlodar, Qostanaı jáne Qyzylorda oblystary, sondaı-aq, Astana men Almaty qalalarynda 345,1 myń sharshy metr nemese 6111 páterdiń qurylysy júrip jatyr.

Q.Bıshimbaev ekonomıkanyń ósýi úshin yntalandyrýlardyń biri - turǵyn úı qurylysyn ulǵaıtý, onyń ishinde jeke turǵyn úı qury­lysy ekendigin naqtylady. Bul rette qurylysqa bólingen alqap­tar turǵyn úıler salý aldynda ınfra­qu­rylymmen qamtamasyz etilýi tıis.

«Nurly Jol» memlekettik baǵ­dar­lamasy sheńberinde ınfraqu­ry­lymdyq jobalardy jáne eko­nomıkanyń basym salalaryndaǵy ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrýdy jedeldetý barysynda bir­qatar jumystar kózdelgenin aıta kele, mınıstr aǵymdaǵy jylǵy qyrkúıek aıynda 2016 jylǵa ar­nalǵan respýblıkalyq bıýdjet naq­ty­lanatynyn jetkizdi. Bul kiris­ter boıynsha boljamdy ul­ǵaıtý­dy jáne 2015 jyldyń paıda­la­nyl­maǵan qarajatyn tartýdy kóz­deıdi. 144,5 mlrd. teńge kólemin­degi qosymsha qarajat 2016-2017 jyldary ekonomıkanyń ósýine mýl­tıplıkatıvtik áseri bar «Nurly Jol» memlekettik baǵdar­lamasynyń sheńberinde ınfra­qurylymdyq jobalardy iske asyrýdy jedeldetýge, agro­ónerkásiptik keshen jáne óńdeý ónerkásibiniń jobalaryn qarjy­landyrýǵa baǵyttalatyn bolady.

Aıta keteıik, Qazaqstan azamattarynyń ál-aýqatyn kóterý, áleýmettik qamtylýy, zeınetaqy, járdemaqy, memlekettik qyzmetshiler men áskerı qyzmetkerlerdiń  jalaqysy, stýdentterdiń shákirtaqysy, turǵyn úımen, jumyspen qamtý, densaýlyq saqtaý, bilim berý máselelerine Elbasy erekshe nazar aýdaryp keledi. Nursultan Nazarbaev 2014 jyly Qazaqstan halqyna arnaǵan «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» atty Joldaýynda, 2015 jylǵy «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» atty Joldaýynda, 5 ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam - Ult josparynda memleket saıasatynyń osy baǵytyna basymdyq beriledi.

«Bizdiń eksporttyq shıkizat resýrstaryna baǵanyń quldyraýy bıýdjettiń kiris bóligine qarjy túsýin tómendetýge alyp kelýde. Biraq, soǵan qaramastan, Úkimet aldyna ońaı emes, alaıda, naqty mindet - barlyq áleýmettik mindettemelerdi tolyq kóleminde qamtamasyz etý mindeti qoıylyp otyr», - dep atap ótken bolatyn Memleket basshysy.

Serpindi ekonomıkalyq ósim kóptegen jyldar boıy bizge belsendi áleýmettik saıasat júrgizip, adamdardyń ómir sapasyn birneshe ese arttyrýǵa múmkindik berdi. Barlyq jahandyq daǵdarystardyń teris yqpalyna baılanysty ekonomıkamyz tap bolǵan búkil qıyndyqtarǵa qaramastan, biz árkez qazaqstandyqtardyń ál-aýqatyn arttyryp keldik. On jylda áleýmettik salaǵa memlekettik shyǵyndar naqty kórsetkish boıynsha 3 esege jýyq ósti. Áleýmettik sala men memlekettik basqarýda jumys isteıtinderdiń sany 1,2 mıllıon adamnan asady. Memleket járdemaqy men tólemderdiń úlken kólemin qamtamasyz etýde. Olardy 1,5 mıllıonnan astam azamat alady.

«Ekonomıkalyq táýekelderge, jalpy, eshteńege de qaramastan, biz halyqty áleýmettik qoldaý sharalaryn júzege asyrýdy jalǵastyramyz. Men 2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap densaýlyq saqtaý salasy qyzmetkerleriniń eńbekaqysy ortasha alǵanda - 28 paıyzǵa deıin, bilim berý salasy qyzmetkerleriniki - 29 paıyzǵa deıin, áleýmettik qorǵaýdaǵy qyzmetkerlerdiki 40 paıyzǵa deıin artatynyn jarııalaımyn. Munda bıýdjet qyzmetkerleriniń túrli kategorııalaryna qatysty saralanǵan tásil qoldanǵan utymdy. Aldaǵy jyly múgedektigi men asyraýshysynan aıyrylýǵa baılanysty áleýmettik járdemaqylardyń 25 paıyzdyq ósimi, sondaı-aq, stıpendııalar qamtamasyz etiletin bolady. 2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap biz ınflıatsııa  deńgeıiniń aldyn ala otyryp, yntymaqty zeınetaqyny 2 paıyzǵa ındeksteımiz. 2016 jyly «B» korpýsyndaǵy memlekettik qyzmetshilerdiń eńbekaqysy 30 paıyzǵa arttyrylatyn bolady. Bul maqsattarǵa qarjyny biz bıýdjettik shyǵyndardy ońtaılandyrǵannan keıin únemdeımiz. Osylaısha biz eńbekaqyny ósirý úshin qarjy taýyp, ózimizdiń halyq aldyndaǵy áleýmettik mindettemelerimizdi oryndaımyz!

Men barlyq áleýmettik jaǵynan álsiz qorǵalǵan jikterge sózimdi arnamaqpyn. Biz muqtajdarǵa qashanda kómek qolyn sozyp keldik. Sonymen qatar, áleýmettik ádilettilik burmalanbaýy tıis. Óıtkeni, árbir áleýmettik tólem - bul jaı bıýdjetke ǵana emes, árbir jumys isteıtin qazaqstandyqqa qosymsha salmaq. Áleýmettik ádilettilik ıdeıasy jumys isteıtin qazaqstandyqtarǵa qatysty áleýmettik ádiletsizdikke aınalmaýy tıistigin naqty túsiný kerek. Bul - solardyń aqshasy!

Búgin de tek Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamy  ǵana  syrtqy silkinisterge ornyqty, tıimdi ekonomıkanyń naqty negizi bolýǵa qabiletti. Azamattarǵa áleýmettik qoldaýdy keńeıtý maqsatynda Úkimetke 2016 jyldyń birinshi toqsanynyń sońyna deıin eńbekpen qamtýdyń jańa Jol kartasyn jasaýdy tapsyramyn. Baǵdarlamalardy qarjylandyrý kólemi 2009-2010 jyldary júzege asyrylǵan osyǵan uqsas Jol kartasymen salystyrǵanda ulǵaıtylatyn bolýy tıis. Bul jergilikti ınfraqurylymdardy damytý men eldi mekenderdi abattandyrý jobalary esebinen eńbek rynogynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etetin bolady. Kadrlardy keń aýqymdy qysqa merzimdi qaıta daıarlaý men biliktiligin arttyrý uıymdastyrylady. Kásipkerlikti damytý úshin mıkronesıeleý keńeıýde.

Búgin men jańa áleýmettik saıasat jasaý mindetin qoıamyn. Memlekettiń áleýmettik saladaǵy róli álsiz qorǵalǵan azamattardy qoldaýmen jáne adam kapıtalyna ınvestıtsııalardy qamtamasyz etýmen shekteletin bolýy tıis. Ataýly áleýmettik qoldaý tek muqtaj adamdarǵa, olardyń naqty tabystary men ómir súrý jaǵdaıyn baǵamdaý negizinde, kórsetiletin bolady. Basqalar aqshany ózderi, ózderiniń eńbekterimen tabýlary tıis. Azamattarymyzdyń jekelegen toptarynyń erekshe suranystaryn eskere otyryp, ómir súrýdiń eń tómengi deńgeıiniń qurylymdaryn qaıta qaraý jáne onyń túrli deńgeılerin belgileý qajet. Úkimetke úsh aı ishinde áleýmettik qamsyzdandyrý júıesin ońtaılandyrý boıynsha usynys engizýdi tapsyramyn.

Eńbek ete alatyndarǵa memlekettik qoldaý tek olardyń qaıta oqýǵa nemese eńbekpen qamtý baǵdarlamalaryna qatysýlary negizinde usynylatyn bolýy tıis. Úkimetke áleýmettik kómektiń mundaı túrlerin 2017 jyldan bastap engizýdi tapsyramyn. Áleýmettik saıasattaǵy memlekettiń basymdyǵy adam kapıtalyn damytýǵa keń aýqymdy ınvestıtsııalar bolýy tıis. Biz buǵan deıin qabyldanǵan baǵdarlamalarǵa sáıkes, bilim berý jáne densaýlyq saqtaý salalaryn jańǵyrtýdy jalǵastyrýymyz kerek. Men 2017 jyldan bastap jańa joba - «Barshaǵa arnalǵan tegin kásibı-tehnıkalyq bilim» baǵdarlamasy bastalatynyn jarııalaımyn. Úkimetke ony jasaýǵa kirisýdi tapsyramyn», dep atap ótti Elbasy.

«Men jastarymyzdy jumysshy mamandyǵyn belsendi meńgerýge shaqyramyn. Jumysshy mamandyqtaryn meńgerý kerek. Kezinde men de jumysshy kıimin kııýden bastadym, domna peshi ot-jalynynyń janynda turdym. Úlgi alyńdar! Jyldar ótedi, biraq, osy ómirlik tájirıbeleriń, sender qandaı ómir jolyn tańdap alsańdar da, mindetti túrde kádelerińe jaraıdy», degen bolatyn Memleket basshysy.

Tutastaı alǵanda, Joldaýda ilgeriletip otyrǵan sharalardyń barlyǵy naqty sıpatqa ıe jáne, ádettegisinshe, senimdi qarjylandyrýmen qamtamasyz etilgen. 2014-2015 jyldary shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa 1 trıllıon teńge bólinip úlgerilgen bolatyn. «Nurly Jol» baǵdarlamalary jobalaryna - 2,7 trıllıon teńge. 2,7 trıllıon teńge Qazaqstanǵa halyqaralyq qarjy uıymdary tarapynan bólindi. Qytaı Halyq Respýblıkasy 2,7 mıllıard dollar kóleminde nesıe berildi. Tutastaı alǵanda, osy Joldaý jobalaryn júzege asyrýǵa 7,5 trıllıon teńge tartylmaq. Osy qarjylardy tıimdi paıdalaný - Úkimettiń basty mindeti jáne jaýapkershiligi.

«Qıyndyqtardy eńserýde biz jalǵyz emespiz. Ózimizdiń salmaqty syrtqy saıası qyzmetimizben biz búkil álem boıynsha kóptegen dostar taptyq. Olar bizdi qoldap keledi. Sizder meniń saparlarymmen álemniń jetekshi elderiniń kóshbasshylarymen kelissózderimniń kýágerleri boldyńyzdar. QHR-men 23 mıllıard dollarǵa shıkizattyq emes sektordaǵy yntymaqtastyq týraly ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi. Bul - 40-tan astam jańa kásiporyn salynady degen sóz. London men Parıjge saparlarym da, ekonomıkalyq yntymaqtastyq turǵysynan alǵanda, tabysty boldy. Jasalǵan kelisimsharttardyń jalpy somasy 11,5 mıllıard dollardy quraıdy. Elimizge Reseı Prezıdentiniń sapary bizdiń dástúrli izgi kórshilestik qarym-qatynastarymyzdyń turaqtylyǵy men beriktigin  jáne ekonomıkalyq ıntegratsııanyń damyp kele jatqanyn kórsetti. Japonııa premer-mınıstriniń sapary ınvestıtsııalyq jáne tehnologııalyq yntymaqtastyqtyń kókjıegin keńeıtetin bolady. Bizge tuńǵysh ret «Toıota» kontserni kelip, Qazaqstanda avtomobılder shyǵarady», dedi Elbasy.

Dúnıejúzinde biz bastaǵan reformalar týraly, Júz qadam týraly jaqsy biledi jáne olardy qoldaıdy. Biz dostarymyzdyń kóńilin qaldyrmaýǵa tıispiz. Bul reformalar, men atalǵan Joldaýda alǵa qoıǵan olarmen ózara baılanysty mindetterdi oryndaý ońaı bolmaıdy, múmkin, tipti, aýyr soǵýy yqtımal. Biraq, olarǵa balama joq. Eger biz osynyń bárin jasamaıtyn bolsaq, onda álemdik damýdan úmitsiz keıindep qalamyz. Biraq biz, ádettegideı, belgilegenderimizdiń bárin jasaımyz.

 

Ekonomıkanyń qarqyndy damýy eńbek qatynastarynyń jańa túrin qalyptastyrý úderisine aıryqsha nazardy qajet etedi.

Osy maqsatpen Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa Eńbek kodeksi qabyldandy. Ol Halyqaralyq eńbek uıymy men EYDU-nyń eńbek standarttaryna negizdelgen. Eńbek sharty jaǵdaılaryn ózgertý resimderi zańnamalyq turǵyda ońaılatylǵan, eńbek ujymdarynda ózin ózi basqarý júıesin engizý boıynsha sharalar, jumysshylar men jumys berýshilerdiń ujymdyq kelissózderi tetigi qarastyrylǵan.

Bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne halyqty áleýmettik qorǵaý salalaryn reformalaý adam áleýetiniń sapasyn arttyrýǵa jaǵdaı jasaıdy. Bilim berý salasynda mektepke deıin jáne mektepte bilim berýdiń jańa úılestirilgen standarttaryn ázirleý jáne bekitý boıynsha jumystar júrgizilýde. 

Bilim berý úsh tilde - qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde júrgiziletin bolady.

Memlekettik ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy (MIIDB) jobalary úshin kadrlar daıarlaý deńgeıin arttyrý boıynsha sharalar qabyldandy.

Turǵyndardyń densaýlyǵyn saqtaý salasyndaǵy basty mindet - mindetti medıtsınalyq saqtandyrýdy engizý. Arqaýlyq medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemin kórsetýde jeke sektordyń úlesin ulǵaıtý esebinen básekelestik orta keńeıedi jáne densaýlyq saqtaý qyzmetiniń sapasy artady.

Medıtsınalyq qyzmettiń sapasy boıynsha birlesken komıssııa qurylatyn bolady.

Medıtsınalyq mekemelerde basqarýdyń korporatıvtik modelin engizý qarastyrylǵan.

Sol sııaqty muqtaj turǵyndarǵa onyń ataýly sıpatyn kúsheıtý arqyly áleýmettik kómek kórsetý júıesin ońtaılandyrý josparlanyp otyr.

Mundaı kómek tabystary otbasynyń ár múshesine shaqqanda eń tómengi kúnkóris deńgeıinen 50 paıyz tómen otbasylaryna kórsetiletin bolady. Sonymen birge kómek alýshylar jumyspen qamtýǵa yqpal etý jáne áleýmettik beıimdelý baǵdarlamalaryna mindetti túrde qatysatyny týraly áleýmettik kelisimshart bekitedi.

Áleýmettik kómek kórsetýdiń mundaı túrleri men qaǵıdattary 2018 jyldan bastap engiziledi.

Bútindeı alǵanda, jańa áleýmettik saıasattyń asa mańyzdy qyry adam áleýetin damytýǵa ınvestıtsııalardyń birtindep ósip otyrýyna baılanysty bolmaq.

Qarjylandyrý kólemin arttyra otyryp, Jumyspen qamtýdyń jol kartasy ózekti etile túsedi. Onyń baǵdarlamalaryna qatysý eńbekke qabiletti halyqqa qysqa merzimdi qaıta daıarlaý kýrstarynan ótýge, óziniń biliktiligin arttyrýǵa, shaǵyn nesıe alýǵa múmkindik beredi. Sonymen birge, Jahandyq daǵdarystyń aǵymdaǵy yqpalyna baılanysty obektıvti qıyndyqtardy eńserýge jaǵdaı jasaıdy.

2017 jyly «Barsha úshin tegin kásiptik-tehnıkalyq bilim» jańa jobasyn júzege asyrý bastalady. Oǵan qatysý, ásirese, jas qazaqstandyqtarǵa olardyń ómirlerinde kádege asatyn arqaýlyq eńbek daǵdylaryn alýǵa jaǵdaı jasaıdy.