El ekonomıkasynda ósim bar

ASTANA. QazAqparat - Úkimettiń selektorlyq rejimdegi otyrysynda elimizdiń aǵymdaǵy jyldyń 9 aıyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylary qaraldy. Onda elimizdegi ınflıatsııalyq protsester báseńdep, valıýta naryǵyndaǵy ahýal turaqtanyp kele jatqandyǵy bıznestiń ınvestıtsııalyq belsendiligi men eldiń halyqaralyq rezervteriniń óskendigi sóz boldy. Buǵan ekonomıkany ártaraptandyrý jónindegi baǵdarlamalar men josparlardy iske asyrý, ınfraqurylymdy, kásipkerlikti jáne agroónerkásiptik keshendi damytý, sondaı-aq jumyspen qamtamasyz etý boıynsha sharalar óz septigin tıgizgeni sózsiz.

Otyrysta negizgi baıandama jasaǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Qýandyq Bıshimbaevtyń aıtýynsha, ekonomıka isimine qurylys, aýyl sharýashylyǵy, kólik salasy jáne óńdeý ónerkásibindegi oń serpin óz septigin tıgizip otyr. Degenmen, ken óndirý ónerkásibinde 4,4 paıyzǵa tómendeý baıqalady. Bul munaı  óndirý 4,4, kómir 6,4 jáne temir keniniń 14,7 paıyzǵa deıin qysqarýymen baılanysty oryn alǵan jaıt.

«Indýstrııalyq baǵdarlamanyń arqasynda búgingi kúni ken óndirý ónerkásibindegi tómendeý óńdeý salalaryndaǵy oń serpin esebinen tolyǵyp otyr. 2016 jylǵy qańtar-qyrkúıekte óńdeý ónerkásibiniń ósýi 0,6 paıyzdy qurady. Óńdeý bólinisinde metallýrgııa ónimderin óndirý 7,8, aǵash buıymdary - 8,7, tamaq ónimderi - 3,5, dári-dármek preparattary - 2,1, rezeńke jáne plastmassa - 1,8, sondaı-aq munaı óńdeý - 0,4 paıyzǵa ósti. Óńdeý ónerkásibindegi ósimge mashına jasaý salasyndaǵy 18,6 paıyzdyq tómendeý tejeýshi yqpalyn tıgizýde»,-  dedi ol.

Onyń sózine qaraǵanda, óńirlik bóliniste ónerkásip ónimderi shyǵarylymynyń ósimi 9 óńirde, al tómendeýi - 7 óńirde tirkelgen. Máselen, Qaraǵandy, Ońtústik Qazaqstan, Aqmola oblystarynda ónerkásip ónimderin shyǵarý kórsetkishi joǵary bolyp tur. Al ónerkásip ónimderin shyǵarý tómen óńirler qatarynda Qyzylorda, Mańǵystaý, Aqtóbe jáne Batys Qazaqstan oblystary bar.

Ósimdik sharýashylyǵy ónimderin óndirý 7 paıyzǵa ulǵaıǵan. Sonyń esebinen aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń ós imi 4,9 paıyzdy qurady. Mal sharýashylyǵy ónimderin shyǵarý 2,5 paıyzǵa ósti.

«Aǵymdaǵy jyly dándi daqyldardyń rekordty ónimi jınaldy. 24 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha gektarynan 15,4 tsentner ónimdilik kezinde 23,6 mln. tonna astyq bastyryldy, bul ótken jylǵy deńgeıden gektaryna 2,4 tsentnerge nemese 18,1 paıyzǵa joǵary», - dedi ol.

Qurylysta da oń serpin bar. Bul saladaǵy jumystardyń kólemi turǵyn úı qurylysy men «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasynyń aıasynda ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý esebinen 6,9 paıyzǵa ulǵaıǵan. 2016 jylǵy qańtar-qyrkúıekte turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý 13,6 paıyzǵa artyp, 7,2 mln. sharshy metrge deıin ósken. Kóp páterli turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý 26,0 paıyzǵa jáne jeke turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý 4,4 paıyzǵa artqan. Aǵymdaǵy jylǵy 9 aıynda memleket qarajaty esebinen 617,2 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilgen. Jalpy qurylys kóleminiń ósýi respýblıkanyń 8 óńirinde baıqalady. Qurylystyń eń joǵary qarqyny Atyraý oblysynda jáne Astana qalasynda tirkelgen.

«Aǵymdaǵy jylǵy 9 aıda ınvestıtsııalardyń kólemi 4,1 paıyzǵa ósip, 5,1 trln. teńgege deıin artty.  Ósý «Nurly jol» jáne «IIDMB» baǵdarlamalarynyń aıasynda ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq jáne ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrýǵa negizdelgen. Ótken jyldyń osy kezeńinde ınvestıtsııalardyń ósýi 3,5 paıyzdy quraǵan bolatyn», - dedi mınıstr.

Bıshimbaev damýshy naryqtarǵa kapıtal aǵynynyń jalpy tómendeýine qaramastan jartyjyldyqtyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstan ekonomıkasyna tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardyń oń serpinin de atap ótti. Onyń sózine Sheteldik ınvestıtsııalardyń taza aǵyny esepti kezeńde 5,7 mlrd. AQSh dollaryn quraǵan. Bul ótken jylǵy naqtylanǵan deńgeıden 4,4 esege joǵary). Tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardyń qomaqty úlesi jańa ınvestıtsııalyq jobalardy qarjylandyrýǵa baǵyttaldy. Bul rette sheteldik ınvestıtsııalardyń úshten birge jýyǵy, ıaǵnı 2,9 mlrd. dollary geologııalyq barlaý júrgizýge, 2,2 mlrd. dollary munaı men tabıǵı gaz óndirýge, 1,2 mlrd dollary metallýrgııa ónerkásibine jumsalǵan.

Mınıstr kásipkerlikti qoldaý úshin shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerine jeńildetilgen kredıt berýge edáýir memlekettik qarajat bólinip jatqandyǵyn da atap ótti. Qabyldanyp jatqan sharalar ShOB sýbektilerin kredıtteýdi jyl basynan beri 2,8 trln. teńgege deıin ulǵaıtýǵa múmkindik bergen.

Inflıatsııalyq kútilimderdiń tómendeýiniń aıasynda Ulttyq bank aǵymdaǵy jylǵy bazalyq mólsherlemeni aǵymdaǵy jyldyń aqpanyndaǵy 17 paıyzdan qazanda 12,5 paıyzǵa deıin birte-birte tómendetti. Bul ekonomıkaǵa barlyq jańa berilgen kredıtter boıynsha ortasha syıaqy mólsherlemesin 2016 jylǵy qańtardaǵy 20,7 paıyzdan tamyzdaǵy 15,7 paıyzǵa deıin tómendetýge septigin tıgizdi. Bankterdi qorlandyrý bazasy ulǵaıýda - jyl basynan beri depozıtter kólemi 8,1 paıyzǵa artyp, 17,3 trln. teńgege deıin ósti. Ulttyq valıýtadaǵy depozıtterdiń úlesi 31 paıyzdan 41 paıyzǵa deıin artty.

«Eldiń syrtqy saýda aınalymy aǵymdaǵy jylǵy segiz aıda 28 paıyzǵa, 38,4 mrld. AQSh dollaryna deıin qysqardy. Eksport 23 mlrd. AQSh dollaryn jáne ımport 15,4 mlrd. AQSh dollaryn qurady»,-  dedi Bıshimbaev.

Ulttyq ekonomıka mınıstri valıýta naryǵyndaǵy jaǵdaıdyń turaqtanýy aıasynda Ulttyq banktiń altyn-valıýta rezervi de ósip jatqanyn basa aıtty. Onyń derekterine sáıkes, jyl basynan beri altyn-valıýta rezervi 12,7 paıyzǵa, ıaǵnı 21,4 mlrd. AQSh dollaryna deıin ósti. Bul 2012 jylǵy shildeden bastap sońǵy 4 jyldaǵy eń joǵarǵy mán bolyp otyr. Eldiń halyqaralyq rezervteri 95,8 mlrd. AQSh dollaryn qurap, jyl basynan beri 4,8 paıyzǵa artty. Onyń ishinde Ulttyq qordyń shetel valıýtasyndaǵy aktıvteri 1,4 paıyzǵa ósip, 64,4 mlrd. AQSh dollaryn qurady.

Bıshimbaev ınflıatsııalyq protsesterdiń báseńdeýi baıqalyp otyrǵandyǵyn, qyrkúıekte ınflıatsııa 0,2 paıyzǵa deıin báseńdegendigin atap ótti. Jalpy, 2016 jyldyń basynan bastap ınflıatsııa  5,6 paıyzdy quraǵan. Azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy 4,9, aqyly qyzmetter 5,3, onyń ishinde retteletin qyzmetter 7,6 paıyzǵa ósti. Óńirlik bóliniste 7 óńirde ınflıatsııanyń ortasha respýblıkalyq deńgeıden asyp ketýi baıqalady. Eń joǵary ınflıatsııa Mańǵystaý oblysynda 7,2 paıyz deńgeıinde, Astana qalasynda 6,6 jáne Ońtústik Qazaqstan oblysynda 6,4 paıyz deńgeıinde tirkelgen. 2016 jylǵy qyrkúıek aıyndaǵy jumyssyzdyq deńgeıi 5,0 paıyzdy quraǵan. Jalpy, 2016 jylǵy 9 aıdyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndylary áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdyń jaqsarǵanyn kórsetip otyr. Bul negizinen «Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytýdyń memlekettik baǵdarlamasyn», «Nurly jol», «Bıznestiń jol kartasy - 2020», «Jumyspen qamtý - 2020» jol kartasyn, «Agrobıznes - 2020» baǵdarlamalarynyń tıimdi iske asyrylýy, sondaı-aq Úkimet pen Ulttyq banktiń daǵdarysqa qarsy sharalarynyń esebinen qamtamasyz etilgen.

«2016 jyly ekonomıkanyń oń ósýin kem degende 0,5 paıyzdyq deńgeıinde qamtamasyz etý úshin QR Úkimeti aǵymdaǵy jylǵy aqpan jáne maýsymda somasy 972,8 mlrd. teńge bolatyn qosymsha daǵdarysqa qarsy sharalardyń 2 toptamasyn qabyldady. Daǵdarysqa qarsy qarajat ekonomıkanyń bazalyq salalaryn, kásipkerlikti qoldaýǵa, ınfraqurylymdy damytýǵa jáne ulttyq jobalardy iske asyrýǵa damytýǵa baǵyttaldy», - dep túıindedi sózine Bıshimbaev.

Óz kezeginde Premer-Mınıstr Baqytjan Saǵyntaev el ekonomıkasy ósiminde oń serpin baıqalatyndyǵyn atap ótti.

«Kórip otyrǵanymyzdaı, 9 aıdyń qorytyndysynda ekonomıkalyq ósimniń oń tendentsııasy bar. Biz jyl sońyna deıin Memleket basshysynyń ósimdi 0,5 paıyz deńgeıinde qamtamasyz etý jónindegi tapsyrmasyn oryndaýǵa barlyq múmkinshilik bar. Bul rette bizdiń bul jospardy oryndaıtyndyǵymyzǵa esh kúmán joq. Bul rette ınflıatsııa dálizin 6-8 paıyzdyq mejede ustap turýǵa, saqtaýǵa jáne onymen jumys isteýge tıispiz. Birqatar túzetýler bolýy múmkin. Biraq, qalaı degende de tapsyrma júkteldi jáne ol oryndalýy tıis. Memleket basshysynyń ortalyq organdarmen jáne ákimdiktermen birlese otyryp rezervtermen jumys isteýimiz qajettigi týraly tapsyrmasy bar. Biz olardy bilemiz. Sonymen qatar árbir kásiporynmen jeke jumys isteý kerek», - dedi Saǵyntaev.