El ekonomıkasy ósip, ınflıatsııa baıaýlady, teńge nyǵaıdy – Úkimet otyrysynda qandaı máseleler kóterildi
Ekonomıka ósimi – 4,8 paıyz
Birinshi bolyp sóz alǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrovtyń dereginshe, 8 aıda el ekonomıkasy 4,8 paıyzǵa ósti. Onyń ishinde naqty sektor – 4,6, al qyzmet kórsetý salasy 4,7 paıyzǵa artty. Negizgi salalardyń barlyǵynda oń dınamıka baıqalýda, ásirese qurylys, saýda, sondaı-aq aqparat jáne baılanys eń joǵary ósimdi kórsetti. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalardyń ósim qarqyny 12,4 paıyzdy qurady. «Investıtsııalar aǵyny kólik jáne qoımalaýda – 57,7, bilim berýde – 24,3, saýdada – 22,6, aýyl sharýashylyǵynda – 21,3, sondaı-aq ónerkásipte – 9, onyń ishinde taý-ken óndirý ónerkásibinde 8,4 paıyzǵa ulǵaıdy.
«2023 jylǵy qańtar-maýsymda syrtqy saýda taýar aınalymy 4,3 paıyzǵa ósip, 67,2 mlrd dollar boldy. Eksport 38 mlrd dollardy qurady. Bul rette óńdelgen taýarlar eksporty 12,1 mlrd dollarǵa jetti. Taýarlar ımporty 29,3 mlrd dollardy qurady. Jalpy, oń saýda balansy 8,7 mlrd dollarǵa teń», - dedi ol.
Mınıstrdiń atap ótýinshe, oryndalǵan qurylys jumystarynyń kólemi 12,2 paıyzǵa ulǵaıdy. 17 óńirde ósim bar, ásirese qurylys-montajdaý jumystaryndaǵy joǵary kórsetkish Jetisý, Batys Qazaqstan, Qyzylorda jáne Abaı oblystarynda baıqaldy. 7 aıda 8,6 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 11,7 paıyzǵa joǵary. Turǵyn úıdi paıdalanýǵa berýdiń eń joǵary kórsetkishteri Ulytaý jáne Abaı oblystarynda, sondaı-aq Almaty jáne Astana qalalarynda tirkelip otyr.
«Aýyl sharýashylyǵynyń jalpy shyǵarylymy 2,6 paıyzǵa ulǵaıdy. 16 óńirde saladaǵy oń ózgeris anyqtaldy. Eń joǵary ósimdi Mańǵystaý, Shyǵys Qazaqstan, Aqmola jáne Pavlodar oblystary kórsetti. 7 ekonomıkalyq kórsetkish boıynsha óńirler arasyndaǵy jalpy jaǵdaı mynadaı: barlyq kórsetkish boıynsha ósim 6 óńirde – Abaı, Aqmola, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan oblystarynda, sondaı-aq Almaty qalasynda baıqaldy», - dedi Álibek Qýantyrov.
Sóz sońynda mınıstr ekonomıkalyq ósýdi qamtamasyz etý maqsatynda ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar ýaqytyly egin jınaýdy jáne qurylys jumystarynyń maýsymyn tıimdi júrgizýdi qamtamasyz etý, eksporttyń ósýin qalpyna keltirý úshin qosymsha sharalar qabyldaý jáne balamaly baǵyttardy tıimdi paıdalaný, belsendi túrde ınvestıtsııa tartý jáne bıýdjet qarajatyn tıimdi ıgerý, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary baǵalarynyń ósýin boldyrmaý boıynsha is-sharalar qabyldaý jáne turaqty monıtorıng júrgizý, turaqty jáne ýaqytsha jumyspen qamtý is-sharalaryn qoldaý arqyly eńbek naryǵyndaǵy turaqtylyqty qamtamasyz etý is-sharalaryna nazar aýdarýy tıistigin basa aıtty.
Teńge nyǵaıyp keledi
«Qazaqstandaǵy ınflıatsııa shilde aıynda jyldyq mánde 14,0 paıyzǵa tómendedi. Azyq-túlik ınflıatsııasy aqpan aıyndaǵy eń joǵarǵy 26,2 paıyzdan 13,5 paıyzǵa deıin jyldyq mánde eki esedeı baıaýlady. Azyq-túlikke jatpaıtyn ınflıatsııa men servıstik ınflıatsııa 15,0 paıyzǵa jáne 13,6 paıyzǵa báseńdedi. Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemesi – jyldyq 16,75 paıyz. Kezekti sheshim osy jyldyń 25 tamyzynda qabyldanady», - dedi Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Vıtalıı Týtýshkın.
Onyń atap ótýinshe, shilde aıynyń sońynda teńge baǵamy 1 dollar úshin 445,89 teńgege deıin nemese qańtar-shilde aılarynda 3,6 paıyzǵa nyǵaıdy. Shilde aıynda teńgeniń 1,4 paıyzǵa nyǵaıýyna munaı baǵasynyń ósýi, beırezıdentterdiń memlekettik baǵaly qaǵazdarǵa ınvestıtsııalaýy sebep boldy. Shilde aıynyń ózinde Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik boryshyna shamamen 100 mlrd teńge qarajat salyndy. Respýblıkalyq bıýdjetke transfertti qamtamasyz etý úshin Ulttyq qordan shilde aıynda 591 mln dollarǵa valıýta satý da teńgege qoldaý kórsetti. Valıýtany mindetti satý úlesi 1 shildeden bastap 50 paıyzdan 30 paıyzǵa deıin tómendetilgennen keıin kvazımemlekettik kompanııalardyń valıýta satý úlesi shilde aıynda 195 mln dollar boldy.
«Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń valıýta satyp alýy shilde aıynda 240 mln dollardy qurady. Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory óz aktıvteriniń valıýtalyq úlesin 15 paıyzǵa deıin birtindep kóterýdi josparlap otyrǵanyn atap óteıin. Ulttyq bank ıkemdi baǵam belgileý rejımin ustanady jáne valıýtalyq ınterventsııalar júrgizbeıdi», - dedi Vıtalıı Týtýshkın.
UB tóraǵasy orynbasarynyń aıtýynsha, halyqaralyq rezervter shilde aıynyń sońynda 94,4 mlrd dollar boldy. Ulttyq banktiń altyn-valıýta rezervteri shilde aıynda 34,2 mlrd dollarǵa deıin 0,8 paıyzǵa tómendedi. Ulttyq qordyń aktıvteri 60,2 mlrd dollarǵa deıin 0,7 paıyzǵa ulǵaıdy. Ulttyq qordan respýblıkalyq bıýdjetke 2,4 trln teńgege transfertter bólý úshin jyl basynan bastap Ulttyq qordyń 4,1 mlrd dollarǵa valıýtalyq aktıvteri satyldy. Qorǵa jyl basynan bastap túsken jıyntyq qarajat – 2,7 trln teńge.
Igerilmegen qarajattyń eń iri somasy 5 oblys pen 5 mınıstrlikke tıesili
«Osy jylǵy 7 aıdyń qorytyndysy boıynsha memlekettik qarjynyń atqarylý kórsetkishteri kelesideı qalyptasty. Memlekettik bıýdjetke 10,4 trln teńgeden asa kiris tústi nemese jospar 98,2 paıyz oryndaldy. Respýblıkalyq bıýdjetke 6,8 trln teńge tústi. Jospar 90,3 paıyz oryndaldy. Atqarylmaǵan bóligi – 732 mlrd teńge. Salyqtar boıynsha jospardyń oryndalmaýy negizinen korporatıvtik tabys salyǵy, shıki munaıǵa eksporttyq keden bajy, qosylǵan qun salyǵy jáne paıdaly qazbalardy óndirýge salynatyn salyq esebinen qalyptasty», - dedi mınıstr Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev.
Onyń atap ótýinshe, korporatıvtik tabys salyǵy boıynsha jospardyń oryndalmaýy 285 iri salyq tóleýshi boıynsha málimdelgen avanstyq tólemder somasynyń 24 paıyzǵa nemese 135 mlrd teńgege azaıýymen baılanysty bolǵan. Shıki munaıǵa eksporttyq keden bajy boıynsha jospardyń oryndalmaýy eksporttyq keden bajynyń naqty qalyptasqan mólsherlemesiniń boljamdy kórsetkishten 13 paıyz tómendeýimen baılanysty boldy.
«Qosylǵan qun salyǵy boıynsha jospardyń oryndalmaý sebepteri: taý-ken óndirý ónerkásibinde taýarlardy, jumystardy jáne kórsetiletin qyzmetterdi ótkizý boıynsha aınalymdardyń 15 paıyz nemese 2,5 trln teńge tómendeýi; Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq elderinen ımport kóleminiń 4,2 paıyz azaıýy. Paıdaly qazbalardy óndirýge salynatyn salyq boıynsha jospardyń oryndalmaýyna negizgi eksporttyq taýarlar baǵasynyń ortasha eseppen 15 paıyz tómendeýi áser etti», - dedi ol.
Mınıstrdiń dereginshe, respýblıkalyq bıýdjetten bólingen qarajattyń eń iri somasyn 5 mınıstrlik pen 5 oblys ıgere almaǵan. Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar, Mádenıet jáne sport, Tótenshe jaǵdaılar, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý jáne Oqý-aǵartý mınıstrlikteri ıgere almaǵan qarajat 78 mlrd teńgeni quraıdy. Al Astana qalasy, Atyraý, Jetisý, Qaraǵandy jáne Almaty oblystary ıgere almaǵan qarajat somasy – 23 mlrd teńge.
Premer-Mınıstr Úkimet músheleri tapsyrma berdi
Kóterilgen máselege qatysty túıin sóz aıtqan Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov álemdegi kúrdeli geosaıası ahýal ekonomıkaǵa keri áserin tıgizip otyrǵanyn aıta kele mınıstrler men oblys ákimderiniń nazaryn birqatar máselege aýdardy.
«Birinshi. Ekonomıkanyń ósýin yntalandyrý úshin júıeli túrde pármendi sharalar qabyldaý qajet. Ekonomıkany ártaraptandyrý, ózimizdiń otandyq óndiristi odan ári damytý, ınvestıtsııalardy arttyrý, jańa jumys oryndaryn qurý sharalaryn kúsheıtý kerek. Barlyq mınıstrler men ákimderden úılesimdi jumys júrgizý tıis», - dedi Úkimet basshysy.
Ekinshinden, ol baǵa ósimin ustap turý Úkimet úshin basym mindet bolyp qala beretindigin basa aıtty. Onyń atap ótýinshe, eldegi ınflıatsııa osy jyldyń aqpanynan bastap birtindep baıaýlap keledi. Qabyldanǵan is-sharalardyń arqasynda jyldyq mánde 14 paıyzǵa deıin baıaýlady. Degenmen osy jyldyń sońyna deıin ınflıatsııa deńgeıin ótken jylmen salystyrǵanda 2 esege tómendetý qajet. Bul rette ınflıatsııaǵa azyq-túlik taýlarlarynyń negizgi úles qosatynyn eskere otyryp, aldyn alý is-sharalaryn der ýaqytynda qabyldaýǵa aıryqsha nazar aýdarǵan jón.
«Ol úshin barlyq qajetti qural bar. Olar ınflıatsııa deńgeıin baqylaý jáne tómendetý jónindegi is-sharalar kesheninde kórinis tapqan. Óńir ákimderi men beıindi mınıstrlikter atalǵan qujatta josparlanǵan barlyq is-sharalardy sapaly oryndaýy tıis. Taýar baǵasyn qalyptastyrýdyń barlyq tizbegi boıynsha deldaldyq syzbany anyqtaý jónindegi óńirlik komıssııalardyń tıimdi jumysyn qamtamasyz etý mańyzdy. Bul másele ákimderdiń únemi baqylaýynda bolýy qajet. Óńir basshylary bul úshin derbes jaýapkershilik arqalaıdy», - dedi Álıhan Smaıylov.
Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha, úshinshiden, memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin tómendetý jumysyn kúsheıtý qajet. Jekeshelendirýdiń keshendi jospary aıasyndaǵy is-sharalardy tıisti jol kartalaryna sáıkes buljytpaı oryndaý kerek. Sondaı-aq jekeshelendirý protsesiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge erekshe nazar aýdarý qajet. Bıýdjettik baǵdarlama ákimshileri jyldyń sońyna deıin qarajattyń sapaly ári tolyq ıgerilýin qamtamasyz etýi tıis. Bul úshin barlyq mınıstrler men ákimder tikeleı jaýapty bolady.
«Tórtinshi. shilde aıynda aldaǵy 3 jylǵa arnalǵan Kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy is-qımyl jónindegi keshendi is-sharalar jospary jańartyldy. Zańsyz bıznestiń úlesin azaıtý – ol bıýdjetke túsetin qosymsha tabys kózi ekenin túsinýimiz kerek. Kóleńkeli ekonomıkany azaıtýdyń negizgi joly memlekettik organdardyń aqparattyq júıelerin jappaı tsıfrlandyrý jáne ıntegratsııalaý bolyp sanalady. Bul jumysty kúsheıtip, josparlanǵan barlyq is-sharalardyń ýaqytyly oryndalýyn qamtamasyz etý kerek. Tsıfrlyq damý mınıstrligi osy máseleni baqylaýda ustaýy tıis», - dedi Premer-Mınıstr.
Úkimet basshysy taǵy bir ózekti másele – bıýdjet esebinen qarjyldandyrýy qarastyrylǵan barlyq is-sharalardy ýaqytyly iske asyrý ekendigin aıtty.
«Sondyqtan, bıýdjettik baǵdarlama ákimshileri jyldyń sońyna deıin qarajattyń sapaly ári tolyq ıgerilýin qamtamasyz etýi qajet. Bul úshin barlyq mınıstrler men ákimder tikeleı jaýapty bolady», - dedi Álıhan Smaıylov.
