EQYU SAMMITІ QARSAŃYNDA: Astana Sammıti Qazaqstannyń ǵana emes, EQYU-nyń da damýyna erekshe qarqyn bere alady

azannyń 11-i. QazAqparat - Aldaǵy jeltoqsannyń 1-2-si kúnderi elordada EQYU-nyń sammıti ótedi. Sammıt qarsańynda «QazAqparat» ulttyq aqparat agenttigi qazaqstandyq jáne sheteldik buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan Qazaqstannyń EQYU-ǵa tóraǵalyǵyna jáne Astana Sammıtine arnalǵan barynsha qyzyqty ári ózekti materıaldarǵa sholýyn usynady.

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń qazannyń 5-indegi nómirinde «Taǵdyry talaıly Aýǵanstan álemdik qoǵamdastyq járdemine zárý» degen taqyryppen materıal jaryq kórdi. Materıalda Qazaqstan Eýropadaǵy bedeldi uıym - EQYU-nyń tizginin qolyna alǵannan beri álem jurtshylyǵynyń bizdiń elge degen nazary erekshe sıpatqa ıe bolǵandyǵy jazylady. Bul oraıda Qazaqstannyń Uıym tóraǵasy retinde "EQYU-nyń eýrazııalyq ólshemi" Ekinshi transazııa­lyq parlamenttik forýmyn ótkizýi Aýǵanstan Islam Respýblıkasyna álemniń nazaryn erekshe aýdartqandyǵy aıtylady. Buryn álemdik qoǵamdastyq bul eldi "lańkestik oshaǵy" dep qarastyryp kelse, endi basqa da qyrynan kóre bastady. Oǵan túrtki bolǵan joǵaryda atalǵan shara desek artyq aıtqandyq emes. ıAǵnı EQYU-nyń qazirgi tóraǵasy retinde elimiz ózgelerge úlgi bolarlyq ónege kórsetip otyr. Aýǵandyq jastardy elimizdiń joǵary oqý oryndarynda oqytý úshin 50 mıllıon dollar bóletini kórshiles jatqan eldegi jaǵdaıdy ońaltýǵa ıgi yqpalyn tıgizýi tıis. Eger mundaǵy jaǵdaı osylaısha shıelenise berse, onda ol aımaqtaǵy qaýipsizdikke óz salqynyn tıgizbeı qoımaıtyny anyq. Osyny eskergen Qazaqstan tarapy aýǵan shekarashylary men polıtsııa qyzmetkerlerin elimizdegi jattyǵý ortalyqtarynda daıarlyqtan ótkizýdi de usyndy. Eń bastysy - elimiz EQYU-nyń is basyndaǵy tóraǵasy retinde Uıymnyń úsh sebeti boıynsha da Aýǵanstanǵa kómek berý sharalaryn uıymdastyryp keledi. Sondaı-aq 2,5 mıllıon dollar bólip, ishki joldardy jón­deýge, mektepter men aýrýhanalardy sa­lýǵa qol sozdy.

***
«Aıqyn» gazetiniń juma, qazannyń 8-i kúngi nómirinde EQYU-nyń Іs basyndaǵy tóraǵasynyń arnaıy ókili Bolat Nurǵalıevtiń «Bitimgershilik jasaýdaǵy basty ról EQYU-ǵa da júktelgen» degen taqyrypta kólemdi maqalasy berilgen. Maqalada «Іs basyndaǵy tóraǵanyń arnaıy ókili nemen aınalysady, Kavkaz qaqtyǵysy qalaı sheshimin tabýda, kórshilerdiń keleshegi qandaı, Prıdnestrove kúrmeýi qalaı sheshiledi?», degen saýaldardyń jaýaby qamtylǵan. «Qazaqstan BUU, EQYU jáne basqa da halyqaralyq uıymdardyń múshesi retinde terrıtorııalyq tutastyq jáne memlekettik egemendik myzǵymastyǵy prıntsıpterin ustanady. Bul prıntsıpter kreatıvti ınterpretatsııalaýǵa jatpaıdy. Prıntsıpter ıerarhııasynda olar - ózin-ózi anyqtaý quqyǵynan da joǵary turady. Sonymen birge adamdardy bir elde turýǵa májbúr etý múmkin emes jaǵdaılar týyndaıtynyn túsingen jón», dep jazady avtor maqalasynda.

Osy basylymnyń qazannyń 9-yndaǵy «Astana sammıti EQYU-nyń damýyna erekshe qarqyn beredi» degen maqalada «Aspekt M» áleýmettik-gýmanıtarlyq zertteýler ortalyǵynyń prezıdenti Muhıt Asanbaevtyń, Irlandııanyń Syrtqy ister mınıstri Makl Martınniń, EQYU-nyń Astanadaǵy ortalyǵynyń basshysy Aleksandr Kelchevskııdiń Qazaqstanyń EQYU-ǵa tóraǵalyǵyna qatysty aıtqan pikirleri berilgen. Múıizi qaraǵaıdaı saıası sarapshylardyń aıtýyna qaraǵanda, Astana Sammıti Qazaqstanǵa ǵana emes, EQYU-nyń óziniń damýyna da erekshe qarqyn bere alady. Máselen, jýyrda Venada ótken EQYU-nyń Qaýipsizdik salasyndaǵy yntymaqtastyq jónindegi forýmynda sóz sóılegen Irlandııanyń Syrtqy ister mınıstri Makl Martın bylaı dep málimdedi: «EQYU-nyń Astanadaǵy Sammıti eń aldymen, qaýipsizdik salasyndaǵy halyqaralyq qyzmettiń tıimdiligin arttyrýǵa oń áser etedi, sondaı-aq, uıymǵa múshe-memleketterge aımaqtaǵy senim sharalaryn júzege asyrýdaǵy negizgi mindetterin aıqyndap alýǵa taptyrmas múmkindik beredi». Bul dıplomattyń pikirinshe, 10 jyldan astam ýaqyttaǵy úzilisten keıin bir ústeldiń basyna bas qosý EQYU-nyń odan ári damýyna jáne jetilýine de jańasha serpin beredi.

***

Al «Dala men qala» gazetiniń qazannyń 4-indegi nómirinde birqatar tanymal saıasatshylar men EQYU-nyń laýazymdy tulǵalarynan alynǵan blıts-suhbat jarııalandy. Máselen, Ýkraına prezıdenti Vıktor ıAnýkovıch óz suhbatynda Qazaqstannyń EQYU tóraǵasy bolýy postkeńestik aýmaqtaǵy barlyq memleketterge kórsetilgen senim ekendigine basa nazar aýdara kelip, «Qazaqstannyń tóraǵalyǵy kezinde EQYU bedeli men yqpaly artty degendi qazir batys saıasatkerleriniń ózderi aıta bastady. Qazaqstan tóraǵalyǵy kezinde EQYU BUU sanasatyn bedeldi jáne yqpaldy uıymǵa aınaldy. Bul sóz joq, Nursultan Ábishuly Nazarbaev sekildi halyqaralyq deńgeıde kemeńgerligimen tanylyp, moıyndalǵan tulǵa ustanǵan bilimdi de isker saıasattyq naqty jemisi», deıdi. Al, EQYU-nyń BAQ táýelsizdigi máseleleri jónindegi ókili Dýnıa Mııatovıch EQYU óz qyzmetinde BAQ-tardyń tolyqqandy táýelsizdigine, olar úshin aqparattyń qol jetimdi bolýyna, jýrnalıster ómiri men densaýlyǵynyń qorǵalýyna memleketterdiń jaýapkershiliginiń artýyna erekshe kóńil bólý kerektigin basa aıtqan. «Eger, Astana Sammıtinde osy másele tóńireginde naqty ilgerileýshilik bir tetik atalsa, meniń qýanyshym sheksiz bolar edi. Jalpy alǵanda, tóraǵalyqty isker jáne yqpaldy dárejege deıin kótergen Qazaqstan astanasynda ótetin Samıtten úmit kútýge bolady», deıdi sarapshy.

Lıtva Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstri Aýdronıýs Ajýbalıs Qazaq eliniń EQYU tóraǵalyǵyna saılanýy kóptarapty, ámbebap ári ózin barshaǵa birdeı qashyqtyqta ustaý saıasatynyń jemisi dep sanaıdy. «Nursultan Ábishuly kommýnıstik Qytaıdy da, kapıtalıstik dúnıeniń alyby AQSh memleketin de, keshe ǵana ózin bılep-tóstegen soltústiktegi kórshilerin de strategııalyq áriptes deńgeıine kóterdi. Osylaı jumys isteý el ómirinde jaqsy nátıje berdi. Tipti, Qyrǵyzstandaǵy qandy qyrǵynnyń zardabyn azaıtqan da Nursultan Nazarbaev. Endeshe aldaǵy jyly osy uıymǵa tóraǵa bolatyn bizdiń eldiń Qazaqstannan úırenetini, Astana sammıtinen kútetini kóp», deıdi ol óz suhbatynda.

Sondaı-aq «Qala men dala» basylymynyń qazannyń 9-y kúngi sanynda QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Jarasbaı Súleımenovtiń «Sóz ben istiń birligi» degen maqalasy basyldy. Depýtat maqalasynda Astana Sammıtiniń ǵalamdyq saıası mániniń zor ekendigine basa nazar aýdara kele: «Táýel­sizdi­gimizdiń alǵashqy jyldary Elbasy syrtqy saıasatty belsendi dıplomatııalyq is-áreketterge negizdegeni belgili. Búginde eýroat­lantı­kalyq jáne eýrazııalyq ke­ńistiktegi saıası turaqtylyq tek bizdiń elimiz úshin ǵana emes, búkil ǵalam úshin mańyzdy. Batys pen Shyǵys dep bólinbeı birigip sheshim qa­byldaıtyn kún týdy», deıdi.

***
«Vremıa novosteı» gazetiniń qazannyń 5-inde shyqqan sanynda «Helsınkıden Astanaǵa» degen taqyryppen jarııalanǵan maqalada taıaýda Máskeýde ótken dóńgelek ústelge qatysqan sarapshylardyń pikirleri berilgen. Máselen, TMD elderi ınstıtýty dırektorynyń orynbasary Vladımır Jarıhınniń pikirinshe, Astanada ótetin jeltoqsan sammıti EQYU ómiriniń jańa kezeńininiń bastamasy bolady. Al, Sammıtke qatysýshylardyń Helsınkı ustanymdaryn qoldaýdy jaı ǵana bekitýiniń uıymǵa bereri shamaly, sondyqtan Astana Sammıti EQYU «sebetin» qaıta qurý úrdisi úshin negiz qalaýy qajet.