EQYU keńesinde Qazaqstannyń halyqaralyq bastamalary sóz boldy
Forýmǵa EQYU-ǵa qatysýshy 57 eldiń delegatsııalary qatysty, onyń ishinde syrtqy saıası vedomstvolardyń basshylary deńgeıindegi 25 memleket bar.
EQYU Syrtqy ister mınıstrleriniń keńesi «Júrgizilgen jumystardan bolashaq aldyn alý sharalaryna: Eýropadaǵy jáne odan tys jerlerdegi turaqtylyqty nyǵaıtýdaǵy EQYU-dyń taýashasy» taqyrybynda ótti. Delegattardyń negizgi pikirtalastary uıym jumysynyń tıimdiligin arttyrý, EQYU jaýapkershilik aımaǵynda daýly jaǵdaılardy boldyrmaý jáne taǵy basqa máselelerine arnaldy.
«Qazaqstandyq delegatsııa basshysy qatysýshylardyń nazaryn aımaqtyq jáne jahandyq qaýipsizdiktiń dástúrli jáne jańa syn-qaterlerin sheshýdegi bizdiń elimizdiń tájirıbesine, sonyń ishinde Qazaqstannyń 2010 jyly EQYU-ǵa tabysty tóraǵalyq etýine jáne BUU Qaýipsizdik Keńesine 2017-2018 jyldary músheligine aýdardy. Bul turǵyda qazaqstandyq tarap 2019 jyldyń qazan aıynda Nur-Sultan qalasynda EQYU qoldaýymen Aýǵanstan boıynsha dóńgelek ústel ótkizýdi usyndy. Aýǵanstandy áskerı emes ádistermen qalpyna keltirýge járdemdesý - 2010 jyly EQYU-ǵa qazaqstandyq tóraǵalyq etý basymdyqtarynyń biri boldy jáne Qazaqstannyń syrtqy saıasatynyń mańyzdy basymdyqtarynyń biri» delingen habarlamada.
«Bizdiń uıymnyń keńistiginde ózara senimniń joǵalýy, shıelenistiń ýshyǵýy jáne eleýli kelispeýshilikterdiń ýshyǵýy bolyp jatqanyn bárimiz kórip otyrmyz. Sheshilmegen nemese uzaqqa sozylǵan qaqtyǵystardyń sany osy kezeńde qysqaryp qana qoımaı, odan da ósip ketti. Halyqaralyq yntymaqtastyq júıesi daǵdarysynyń osy qıyn jaǵdaıynda álemdegi strategııalyq teńgerimge qol jetkizý úshin jahandyq dıalog qajet», - dep málimdegen B. Atamqulov áriptesterine QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Úsh dıalogty» uıymdastyrý týraly bastamasynyń negizgi postýlattaryn usyndy.
EQYU keńistigindegi qaqtyǵystar ujymdyq jaýapkershilik qaǵıdaty negizinde dıplomatııalyq quraldarmen sheshilýi tıis ekendigi atap ótildi. EQYU sheńberindegi yntymaqtastyq mýltılateralızm, ujymdyq yntymaqtastyq pen ashyq dıalog qaǵıdattaryna negizdelýi tıis.
2010 jylǵy Astana deklaratsııasy rýhynda Qazaqstan EQYU-ǵa qatysýshy elderdi birlesken kún tártibin ilgeriletýge shaqyrdy. Qazaqstan tarapy taǵy da Nur-Sultan qalasynda turaqty ózara baılanys jónindegi EQYU Taqyryptyq ortalyǵyn qurý jáne 2019 jyldyń kúzinde EQYU janyndaǵy Turaqty Ókilderdiń Qazaqstanǵa saparyn uıymdastyrý týraly ıdeıanyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
«Qazaqstan janjaldardyń aldyn alý úshin ekinshi qorjyndy tolyq paıdalanýdy, turaqty ózara baılanys máselelerin zerdeleý, sondaı-aq taldaý jáne zertteý jumystaryn júrgizý, onyń ishinde tıisti basqarý, «jasyl» ekonomıka, jańa tehnologııalardy damytý, dúleı apattardyń aldyn alý, energetıkalyq qaýipsizdik, EQYU-nyń barlyq keńistiginde saýdany ilgeriletý máseleleri boıynsha jumystar júrgizý maqsatynda EQYU Taqyryptyq ortalyǵyn qurý týraly bastama usyndy», - dedi qazaqstandyq delegatsııanyń basshysy.
Qazaqstan - Eýrazııa ortalyǵynda bolǵandyqtan, ártúrli transkontınentaldyq jobalardyń negizgi býyny jáne turaqty ózara baılanys tujyrymdamasyn ilgeriletý úshin eń yńǵaıly oryn.
Qazaqstannyń syrtqy saıası vedomstvosy basshysynyń sóılegen sóziniń negizgi sátteriniń biri EQYU-ny qaıta júkteý, oǵan 2010 jyly Astana sammıti kezinde jalǵasqan «Helsınkı rýhyn» qaıtarý máselesi boldy. Sol kezde «Astana rýhy» kúrdeli jáne shıelenisken, biraq sózsiz qajetti dıalog atmosferasyn kórsetti. Bul rette álemniń qazirgi damý jaǵdaıynda osyndaı syndarly tásildiń ózektiligi arta túskeni atap ótildi. Osy kontekste bizdiń uıymnyń negizgi qaǵıdattaryna adaldyqty jańartý jáne onyń jarty ǵasyrlyq mereıtoıyn kózdegen damý perspektıvalaryn talqylaý úshin kelesi jyly Qazaqstanda EQYU-nyń 45-jyldyǵyna arnalǵan konferentsııa ótkizý usynyldy.
Forým aıasynda B. Atamqulov EQYU Bas hatshysy Tomas Gremıngermen kelissózder júrgizdi, onda Qazaqstannyń EQYU-nyń negizgi ınstıtýttary - Demokratııalyq ınstıtýttar men adam quqyqtary jónindegi bıýrosy, EQYU Parlamenttik Assambleıasy jáne taǵy basqa ózara is-qımylynyń ahýaldy máseleleri qaraldy.
Óz kezeginde qazaqstandyq delegatsııa EQYU Bas hatshysynyń nazaryn EQYU jelisi boıynsha dıalogtyq tetikti damytýdyń jáne Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńestiń (AÓSShK) mańyzdylyǵyna aýdardy. Óz tarapynan T. Gremınger Qazaqstan tarapyna 2019 jylǵy maýsymdaǵy QR Prezıdentiniń kezekten tys saılaýynda EQYU-nyń halyqaralyq baqylaýshylar tobynyń jumysyna kómekteskeni úshin alǵysyn bildirdi, sondaı-aq eldegi saılaý protsesin uıymdastyrýdyń joǵary deńgeıin jáne EQYU-nyń járdemdesýdi jalǵastyrýǵa daıyndyǵyn atap ótti.
Konferentsııanyń qorytyndysy boıynsha qol jetkizilgen nátıjeler men ýaǵdalastyqtar 2019 jyly Bratıslavada (Slovakııa) ótetin EQYU-nyń resmı Syrtqy ister mınıstrleri keńesiniń negizine kiretin bolady.
Keńeske qatysýshylar uıym qyzmetindegi naqty ózgeristerge baǵyttalǵan EQYU-nyń qazirgi tóraǵasy retindegi Slovakııanyń kúsh-jigeri jáne is-sharany sapaly uıymdastyrǵany úshin slovak tarapyna alǵystaryn bildirdi.
