Ekonomıkany ártaraptandyrý: Qazaqstannyń qandaı múmkindikteri bar
«Ókinishke oraı, elimiz shıkizattyq kiristi durys paıdalanyp otyrǵan joq. Ekonomıkanyń shıkizattyq emes sektorlaryn damytýǵa jáne bul baǵyttardaǵy eksporttyq áleýettiń ósimin qamtamasyz etýge mán berýdiń mańyzdylyǵy artyp keledi. Bul rette Jalpy ishki ónim qurylymynda 50 paıyzdy alyp otyrǵan qyzmet kórsetý sektory jaıynda ǵana sóz bolyp otyrǵan joq. Qazaqstanǵa ónerkásiptik sektordaǵy negizgi baǵyttardyń qurylymdyq salalaryn damytý óte mańyzdy», - dedi ol.
Sarapshynyń paıymynsha, máselen, mashına jasaý baǵytynda ınvestıtsııalyq mashına jasaý jáne avtomobıl qurastyrý úshin bildek ázirleý ári tehnologııalyq jabdyqtar óndirisin damytý asa mańyzdy sanalady. Ázirshe, Qazaqstan metall buıymdar men qurastyrylym óndirisimen ǵana shektelip otyr. Al barynsha kúrdeli ónimderdi shet elderden ımporttaýǵa májbúr. Jalpy, Qazaqstanda rezeńke tehnıkalyq buıymdar óndirisinde naqty quziret bar. Sondyqtan rezeńke óndirisi baǵytyn damytý jáne munaı óńdeýdiń tolyq tsıklinde sońǵy nátıjege qol jetkizýge umtylý qajet.
Spıkerdiń atap ótinshe, sonymen qatar agroónerkásip sektorynda jańa ádisterdi qoldaný da mańyzdy. Aıta keterligi, 1995 jyly onyń úlesi 12 paıyzdan astam bolsa, qazirgi ýaqytta ne bári shamamen 4-5 paıyzdy qurap otyr. Otandyq agrarıılerdiń ónimdilikti arttyrý úshn barynsha kapıtalqamtymdy tehnologııalardy qoldanýy tıis. Munan bólek, tamaq óndirisi baǵytyn da damytý mańyzdylyǵy artyp otyr.
«Atalǵan baǵyttardy damytý ekonomıkalyq saıasattaǵy ekpindi almastyrý retinde qarastyrǵan jón. Buǵan qosa, munyń bári de tájirıbelik ónerkásiptegi qubylys retinde ǵylym men ınnovatsııanyń yqpaldasýyn talap etedi. Memlekettik deńgeıde jeke bınespen birge aldyńǵy qatarly ázirlemeler ortalyqtarynyń tehnologııalardy damytý baǵdarlamalaryn qoldaý maqsatqa saı keledi. Qazaqstanǵa ýnıversıtettik bazalardyń negizinde tehnıkalyq mamandyqtar boıynsha bilim berý baǵdarlamalaryn júıeli túrde qoldaýmen qatar «ınjenerlik» oqytýshylardy jaldaýdyń jańa ádisterin engizý talap etiledi», - dep túsindiredi Bekjan Sadyqov.
Sonymen qatar ol bilim men kreatıvke negizdelgen ǵylymıqamtymdy ekonomıkany jáne jalpy ekonomıkany damytý kúrdeli ári uzaqqa sozylatyn protsess ekendigin basa aıtty. Bul memleket tarapynan barlyq protsesterdi oılastyrylǵan súıemeleýdi talap etedi. Kúrdeli ekonomıkany damytý jáne rentalyq jaǵdaıdan shyǵý úshin bastamalardy ınstıtýtsıonaldandyrý talap etilýi de múmkin. Bul rette eksporttyq naryqtaǵy básekelestikti jáne ishki naryq suranysyn qamtamasyz etýdegi qıyndyqtar jaıyn da qaperden shyǵarmaǵan jón.
Sarapshy el ekonomıkasyn ártaraptandyrýdaǵy negizgi problema retinde ekonomıkanyń shynaıy sektorynyń irgeli baǵyttarynda monopolııanyń bolýymen tejelip otyrǵan bıznestiń kúsh-jigerin kkonvertatsııalaý úshin yntalandyrýdyń álsizdigin atap ótti.
«Bul baǵytta Prezıdent ustanymdy aıqyndap berdi. Ekonomıkanyń dástúrli baǵyttarynda jumys isteıtin iri bıznestiń qajet ekendigi sózsiz. Degenmen, jańa býyn ókilderiniń ishinen orta bızneske ózek qalyptastyrý da mańyzdy. Dál solardyń aldyna shynaıy ındýstrııalandyrý túrinde ekonomıkalyq ilgerileýge qol jetkizý boıynsha mindetter qoıylatyn bolady», - dedi QSZI sarapshysy.
Bekjan Sadyqovtyń paıymynsha, Qazaqstanǵa tsıfrlandyrýdyń qarqyndy damýyn eskere otyryp, tsıfrlyq ekonomıkaǵa nazar aýdarý da mańyzdy sanalady. Bul salaaralyó ózara is-qımylda jańa ádisterdi talap etedi. Jaly, ekonomıka sektorlaryn túrlendirýden, ınternet arqyly qamtamasyz etilýi múmkin ónimder nemese qyzmetter suranysynan kiris alýǵa baǵyttalǵan bastamalardy ilgeriletý qajet etiledi. Osy oraıda ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystar, tikeleı shetel ınvestıtsıasyn tartý baǵdarlamalaryn yntalandyrý úshin tıisti ekojúıe qurý talap etilýi múmkin.
«Sonymen qatar Qazaqstan shet memleketterdi joǵary bilim alǵan talanttardy qoldanýdan da paıda taba alar edi. Basqasha aıtar bolsaq, biz ulttyq ekonomıka úshin talanttardy leverıdjdeý jaıynda aıtyp otyrmyz», - dep túıindegi sózin Prezıdent janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýty jahandyq ekonomıka jáne turaqty damý bóliminiń jetekshisi.
Esterińizge sala ketsek, taıaýda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev VIII saılanǵan Parlamenttiń birinshi sessııasynyń ashylýynda sóz sóılep, Qazaqstan ekonomıkasy áli kúnge deıin paıdaly qazbalarǵa táýeldi bolyp otyrǵanyn basa aıtqan bolatyn.
ıAǵnı, el ekonomıkasynyń qurylymy – qarapaıym. Shyn máninde, bizge qarqyndy damý úshin kúrdeli, ártarapty ekonomıkalyq qurylym qajet. Árıne, shıkizat naryǵyndaǵy álemdik básekede bizdiń óz artyqshylyǵymyz bar. Qazirgi jáne strategııalyq mindetterdi oryndaý úshin ony tıimdi paıdalaný qajet. Sondyqtan osy salany odan ári damyta berý kerek. Alaıda, sońǵy 10 jyldyqta jer qoınaýyn paıdalaný salasynda júıeli problemalar jınaqtalyp otyr. Taý-ken óndirý ónerkásibi múmkindikterin tolyqqandy júzege asyrýǵa geologııalyq barlaý jumystary kóleminiń jetkiliksizdigi kedergi keltirip otyr. Sonymen qatar mıneraldy-shıkizattyq bazan tolyqtyrý qarqyny da baıalap keledi. Jáne de bul ıgerilip jatqan jer qoınaýynyń sarqylýy aıasynda oryn alýda»,, - degen edi Memleket basshysy.
Prezıdent básekege qabiletti ekonomıka degenimiz – ártaraptandyrylǵan ekonomıka ekendigin de basa aıtqan bolatyn.
«Pandemııa jáne qazirgi geosaıası daǵdarys shıkizat naryǵynyń turaqsyz ekenin aıqyn kórsetti. Qazba baılyqqa ǵana arqa súıep, qamsyz otyratyn zaman kelmeske ketti. Jer qoınaýynan shyqqan qazynanyń qosymsha qunyn barynsha arttyrý kerek. Ony sapaly jáne suranysqa ıe taýarǵa aınaldyrý óte mańyzdy. Buǵan deıingi ındýstrııalandyrý jumysynyń barysynda shıkizattyq emes sala oıdaǵydaı damyǵan joq. Azyq-túlik pen kúndelikti tutynatyn taýardyń ózin áli kúnge deıin syrttan satyp alyp otyrmyz. Inflıatsııanyń ósýine basty sebeptiń biri – osy», - dep atap ótken edi Qasym-Jomart Toqaev.
Memleket basshysynyń atap ótýinshe, eldiń ishki suranysyn óteýge qatysty bir negizgi ustanym bolýǵa tıis.
«Eń aldymen, ishki naryqqa baǵyttalǵan óńdeý ónerkásibin damytýymyz qajet. Óńdeý ónerkásibin ınnovatsııa men joǵary tehnologııa ǵana jedel damytady. Bul – aıdan anyq nárse. Sol sebepti Qazaqstan ekonomıkasy ǵylymı jetistikterdi negizge alýy kerek. Zertteý júrgizip, patent alý jetkiliksiz. Ǵylymı jańalyqtardy óndiriste paıdalaný qajet. Ǵylymdy jan-jaqty damytý úshin jańa zań qabyldaý kerek. Depýtattar osy zań jobasyna men beredi dep oılaımyn», - degen bolatyn Prezıdent.
