Ekonomıkalyq ósim udaıy nazarda

ASTANA. QazAqparat - Elbasynyń Jarlyǵyna sáıkes memlekettik qyzmet organdarynyń ashyqtyǵyn, halyq aldynda eseptigin qamtamasyz etý qajet. Bul rette kásibı memleket qurýda memlekettik qyzmetshiniń minsiz qyzmetimen qatar, jarııalylyǵy da qoǵam úshin mańyzdy sanalady.

Osyǵan baılanysty mejeli ýaqytta buqara halyqqa esep bergen Ulttyq ekonomıka mınıstri Qýandyq Bıshimbaev kópshilikti mınıstrlik tarapynan atqarylǵan aýqymdy jumystarmen tanys etti. Esep berý aıasynda ótken jyl­ǵy ju­mys qorytyndylaryn jáne aldaǵy jumys josparlaryn baıan­da­ǵan mınıstr eldegi ekonomı­kalyq damýdyń mán-jaıyna keńi­rek toqtaldy.

Osy rette qalyptasyp otyrǵan syrtqy jáne ishki damý faktorlaryn eskere otyryp, 2016 jylǵy qańtar-mamyr aılarynyń qorytyndylary boıynsha eldiń jalpy ishki óniminiń tómendeýi bıylǵy jylǵy qańtar-sáýir qorytyndylarymen salystyrǵanda 0,4%-dan 0,2%-ǵa deıin báseńdedi. Al jyl sońynda ósý 0,5% deńgeıinde bolady dep kútilýde, dedi Q.Bıshimbaev.

Sonymen qatar, aýyl sharýa­shylyǵynda metallýrgııa jáne hımııa ónerkásibi, tamaq ónimderi men farmatsevtıka óndirisi sııaq­ty óńdeý ónerkásibi salasynda ósýdiń oń qarqyny saqtalyp otyrǵanyn atap aıtty. Onyń aıtýyna qaraǵanda, óńdeý ónerkásibiniń 0,5%-ǵa ósýi metallýrgııa óner­ká­sibindegi óndiristiń 8,0%-ǵa artýy esebinen qamtamasyz etildi. Son­daı-aq, rezeńke men plastmassa buıym­darynyń óndirisi 7,3%-ǵa, jıhaz 3,3%-ǵa, al tamaq ónimderi 3,1%-ǵa ósti.

Budan basqa, «Nurly Jol» mem­lekettik baǵdarlamasy sheńberinde ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq jáne túıindi ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý esebinen negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalardyń jo­ǵary ósýi 10,8% deńgeıinde baıqalady. Ústimizdegi jyldyń
1 maý­symyndaǵy jaǵdaı boıynsha eldiń halyqaralyq rezervteri 94,3 mlrd. AQSh dollaryn qurady já­ne jyl basynan beri 3,2%-ǵa ósti, onyń ishinde Ulttyq qordyń shetel­dik aktıvteri 65,5 mlrd. AQSh dollaryn qurap, 3,2%-ǵa ulǵaıdy, dedi ol ári qaraı.

Al ónerkásiptegi kredıtteý kó­lemderi 15,7%-ǵa ósken bolsa, aýyl sharýashylyǵynda - 39,3 %-ǵa, kó­lik salasynda nesıeleý bary­sy - 35,7 %-ǵa ulǵaıǵan. Baıla­nys pen saýda salasynda da kredıt­teý kó­lemi kóbeıip otyrǵany baıqa­lady. Kerisinshe, qurylys sektoryn kredıtteý 12,7 %-ǵa qysqarǵan.

Ulttyq ekonomıka mınıstri­niń sózine qaraǵanda, syrtqy kúı­zelisterge qaramastan áleý­met­tik saladaǵy jaǵdaı turaqty bolyp otyr. Jumyssyzdyq deńgeıi tó­men kórsetkishpen saqtalýda. Al ja­laqy mólsheri 133,8 myń teńgeni quraıdy. Bıyl 1 mamyrǵa deıingi esep boıynsha elimizdegi halyq sany 17753,2 myń adamdy qurady. Aıtar bolsaq, bul degenimiz ótken jylmen sa­lys­tyrǵanda 255,1 myń adamǵa nemese 1,46% óskendigin kórsetedi.

Sonymen qatar, halyqpen ke­zekti kezdesý barysynda vedomstvo basshysy Jekeshelendirýdiń 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan ke­shendi josparyn iske asyrý týraly baıandady. Keshendi jospardy jekeshelendirýge jatatyn jáne bá­sekeles ortaǵa beriletin 783 uıym­nan turatyn tizim aıqyndaldy. 2016 jyldyń qańtar-mamyry kezeńinde 3 mlrd. teńgeden astam somaǵa 23 nysan jekeshelendirildi, dedi mınıstr. Ári qaraı atalǵan jospar sheńberinde «Samuryq-Qazyna» qorynyń 7 kompanııasy 2020 jylǵa deıin IPO-ǵa shyǵarylatyndyǵyn jetkizdi. Olar «Qazaqstan te­mir jo­ly», «QazMunaıGaz», «QazAtom­Óner­kásip», «Samuryq-Energo», «Taý-Ken Samuryq», «Qazposhta» jáne «Eır Astana» kompanııalary. Osy­ǵan baılanysty búgingi tańda daıyndyq jumystary júrgizilýde, aktıvterdi satýǵa shyǵarýǵa odan ári daıyndaý úshin táýelsiz keńesshiler tartylýda.

Mınıstrdiń aıtýynsha, tu­raq­ty túrde Premer-Mınıstr tóra­ǵalyq etetin Ekonomıkany jań­ǵyrtý máseleleri jóninde mem­leket­tik komıssııanyń otyrys­taryn­da balanstyq quny 5 mlrd. teńge­den astam iri kompanııa­lardy, sondaı-aq, «Samuryq-Qa­zyna» qo­rynyń aktıvterin satý másele­leri qaralady. Qazirdiń ózinde «Samuryq-Qazyna» qory­nyń sha­rýashylyq qyzmetti jú­zege asyrmaıtyn nemese bıznesti odan ári damytý perspektıvasy joq 59 enshiles jáne táýeldi uıym­dardy jabý týraly usynys­tary maquldansa, taǵy 12-si trans­formatsııalaý baǵdarlamasy sheń­berinde qurylysyn ońtaılan­dyrý maqsatynda qaıta uıymdas­ty­rylatyn bolady.

Al jeke turǵyn úı salý­ǵa beril­gen ýchaskelerge ınfraqu­rylym ótkizýge bıyl 24 mıllıardqa jýyq teńge bólinbek. Elimizde turǵyn úı qurylysyn damytýǵa erekshe nazar aýdarylýda. Mınıstrliktiń derekteri boıynsha, aǵymdaǵy jyldyń bes aıynda 3,9 mln. sharshy metrden astam turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul ót­ken jyldyń uqsas kezeńimen salys­tyrǵanda 20,2%-ǵa artyq. Nátıje­sinde 33 myńnan astam otbasy tur­ǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartyp otyr.

«Nurly Jol» memlekettik baǵ­dar­lamasy sheńberinde Qazaqstan ıpotekalyq kompanııasynyń jelisi boıynsha bıyl jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyna 22,5 mlrd. teńge bólindi. Ústimizdegi jyldyń qorytyndysy boıynsha 371,9 myń sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Osy arqyly 6 521 otbasynyń turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa múmkindik bolady, dedi Q.Bıshimbaev.

Mınıstrdiń málimdeýinshe, qazirgi ýaqytta Shyǵys Qazaqstan, Qyzylorda jáne Qaraǵandy oblystarynda 410 páter paıdalanýǵa berildi. Aqtóbe, Batys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Ońtústik Qazaqstan, Pavlodar, Qostanaı jáne Qyzylorda oblystary, sondaı-aq, Astana men Almaty qalalarynda 345,1 myń sharshy metr nemese 6111 páterdiń qurylysy júrip jatyr.

Q.Bıshimbaev ekonomıkanyń ósýi úshin yntalandyrýlardyń biri - turǵyn úı qurylysyn ulǵaıtý, onyń ishinde jeke turǵyn úı qury­lysy ekendigin naqtylady. Bul rette qurylysqa bólingen alqap­tar turǵyn úıler salý aldynda ınfra­qu­rylymmen qamtamasyz etilýi tıis.

«Nurly Jol» memlekettik baǵ­dar­lamasy sheńberinde ınfraqu­ry­lymdyq jobalardy jáne eko­nomıkanyń basym salalaryndaǵy ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrýdy jedeldetý barysynda bir­qatar jumystar kózdelgenin aıta kele, mınıstr aǵymdaǵy jylǵy qyrkúıek aıynda 2016 jylǵa ar­nalǵan respýblıkalyq bıýdjet naq­ty­lanatynyn jetkizdi. Bul kiris­ter boıynsha boljamdy ul­ǵaıtý­dy jáne 2015 jyldyń paıda­la­nyl­maǵan qarajatyn tartýdy kóz­deıdi. 144,5 mlrd. teńge kólemin­degi qosymsha qarajat 2016-2017 jyldary ekonomıkanyń ósýine mýl­tıplıkatıvtik áseri bar «Nurly Jol» memlekettik baǵdar­lamasynyń sheńberinde ınfra­qurylymdyq jobalardy iske asyrýdy jedeldetýge, agro­ónerkásiptik keshen jáne óńdeý ónerkásibiniń jobalaryn qarjy­landyrýǵa baǵyttalatyn bolady. Sondaı-aq, ekonomıkanyń ósýi­ne jyldam áser etý úshin bıylǵy jyldyń ekinshi jartysynda ish­ki suranysty yntalandyrýǵa Úkimet­tiń arnaıy rezervi esebinen 91,5 mıllıard teńge kóleminde qarajat baǵyttalmaq.