Ekonomıkalyq ósim - turaqtylyqtyń negizi

ASTANA. QazAqparat - Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev 2015 jyly 6 mamyrda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda bes ınstıtýttyq reformany júzege asyrýdyń 100 naqty qadamyn belgilep berdi. Bul - ult bolashaǵyn tereńnen oılap, halyqtyń ál-aýqatyn barynsha jaqsartý men turmys dárejesin joǵary deńgeıge kóterýden týǵan jáne de jan-jaqty ári jetkilikti pysyqtaýdan ótken oı-tujyrymdardyń aıqyn jospary bolyp tabylady. Sondyqtan, ómirge kelgen el damýynyń 100 naqty qadamy árbir saladaǵy eńbek ujymdaryna alda atqarylar qyrýar sharalarǵa barynsha yqtııattylyqpen jáne jaýapapkershilikpen qaraýdy talap etedi.

Elbasy naqty qadamdardy jáı ǵana usynyp qoıǵan joq, táýelsiz elimizdiń budan bylaıǵy damýyna basqasha kózqaraspen qaraýdyń, ony jańa deńgeıge kóterý úshin tabandylyqtyń asa qajet ekendigin alǵa tartty. Osy baǵytta usynylǵan basty baǵyttardyń atqarylý joldaryn kórsetip, maqsatyn da dál aıqyndap berdi.

Bes ınstıtýttyq reformadan týyndaıtyn 100 naqty qadam - bul strategııalyq úlken jospar. VIII Astana ekonomıkalyq forýmynda aıryqsha kóterilgen aýqymdy sharalardyń sheteldik belgili saıasatkerlerdi, ekonomısterdi, ǵalymdar men kásipkerlerdi de tań qaldyrǵany belgili. Mysaly, Italııa ǵalymy, Joǵary geosaıası zertteýler jáne aralas ǵylymdar ınstıtýtynyń prezıdenti Tıberıo Gratsııanı: «Mundaı reformalar tek Qazaqstanǵa ǵana qajet emes, oǵan syn ústindegi júz jyldyqta álemniń búkil elderi muqtaj», dep aǵynan jarylǵan edi. Memleket basshysy usynǵan 100 naqty qadamnyń «Indýstrııalandyrý jáne ekonomıkalyq ósim» atty taraýy 35-ten 84-ke deıingi aralyǵy naqty qadamdardy qamtıdy. Bul el damýynyń basty tetigi - ekonomıkaǵa baılanysty eń ózekti máseleler tizbegin quraıdy. Atap aıtqanda, sol 35-inshi qadamda: «Aýylsharýashylyǵy jerlerin tıimdi paıdalaný maqsatymen olardy naryqtyq aınalymǵa engizý. Jer kodeksine jáne basqa da Zań aktilerine ózgerister engizý» máselesi kóterilgen. Jerimiz baı, ushy-qıyry joq keń degenimizben de, jerdiń suraýy bar ekendigin umytpaýǵa tıistimiz. Onyń ishinde halyqtyń dastarhanyna kól-kósir ónim ákeletin aýylsharýashylyǵy jerlerin tıimdi paıdalaný, olardy naryqtyq aınalymǵa engizý - búgingi kúnniń basty máselesi ekendigi daýsyz. Bul máselede áli de sheshilmegen túıinderdiń de bar ekendigi ras. Solardy boldyrmas úshin Jer kodeksine jáne basqa da Zań aktilerine ózgeristerdiń engizilýin halyqtyń quptaıtyndyǵy anyq. Osy taraýdyń 39-ynshy qadamynda: «Keden jáne salyq júıelerin ıntegratsııalaý. Taýar salyq salý maqsatynda Qazaqstan aýmaǵyna kirgen kezeńnen bastap ony satqanǵa deıin baqylaýǵa alynady» delingen. Bul da ekonomıkalyq ósimge ıgi áser etetin shara. Keden jáne salyq júıeleriniń jumysyna bul qadamnyń da oń ózgeris ákeleri sózsiz. Sondaı-aq, qurylys, elektr energetıkasy, jol-kólik ınfraqurylymy, óndiristik ınnovatsııalar engizý, olardy qarjylandyrý, bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý, eńbek qatynastaryn yryqtandyrý, jańa Eńbek kodeksin ázirleýge qatysty qadamdardyń da kóterip turǵan júkteri salmaqty. Bir sózben aıtqanda, álemniń eń damyǵan otyz eliniń qataryna qosylý úshin elimizde jańa ındýstrııalandyrý men ekonomıkalyq ósimniń qarqyny joǵary deńgeıde bolýy shart. Elbasy usynǵan naqty qadamdar bizdi osyǵan bastaıdy jáne de ol barshanyń kókiregine úmit otyn uıalatady.