Ekologııalyq apat aldyndaǵy aımaqqa aınalǵan Ulytaýdy gúldendiretin sát týyp tur - ardager jýrnalıst
Ardager jýrnalıst Amandyq Rahulyn tyńdasańyz, keıingi 30 jylda Jezqazǵan adam tanymastaı ózgergen. Ókinishtisi sol, ózgeristiń jaǵymsyz jaqtary jaǵymdy jaǵynan kóbirek.
«1997 jyly mamyr aıynda Jezqazǵan oblysy taratylyp, Qaraǵandy oblysyna qosyldyq. Sol kezde men oblystyq ákimdiktiń uıymdastyrý bóliminde bas ınspektor bolyp jumys istep júrgenmin. Bizge birden eskertip, tórt aılyq jalaqymyzdy qolymyzǵa ustatyp, qoıa berdi. Ómir boıy redaktsııada istep, gazetten memlekettik qyzmetke kelgenime bir-aq jyl bolǵan. Oblys jabylyp, eldiń bári ári-sári kúıge tústi, qysqasy», - dep bastady áńgimesin 70-tegi ardager áriptesimiz.
Aıtýynsha, oblys taratylǵan soń jurttyń kóbi «endi ne boldyq» dep daǵdara bastaǵan.
«Biraz adam qyzmet qýyp, jańadan ashylyp jatqan astanaǵa, Qaraǵandyǵa qaraı kete bastady. Mamandyǵyń jýrnalıst qoı dep Taratý komıssııasy meni qaıta gazetke jiberdi. Jezqazǵannyń oblystyq gazeti qalalyq gazetke aınalyp, ujymnyń teń jartysy qysqaryp jatqan. Men solardyń jumysyna ortaqtastym. 1-2 aıdyń ishinde qalalyq gazet bolyp qurylymdalǵan ujymda redaktordyń orynbasary boldym. Sondaǵy esimde qalǵany oblystyń taratylýy kóp adamǵa aýyrtpalyq, qıynshylyq bolyp tıdi. Birte-birte Qaraǵandy oblysyna úırenip kettik», - deıdi ardager jýrnalıst.
Amandyq Rahuly Jezqazǵannyń jaǵdaıy Qaraǵandydaǵy oblystyń ákimine tikeleı baılanysty ekenin birneshe ret anyq sezingen eken.
«Mysaly, Serik Ahmetovtiń ýaǵynda, Kamaltın Muhamedjanovtyń ýaǵynda jaqsy boldy. Nurlan Nyǵmatýlınniń kezinde jaman bolǵan joq. Keıingi ýaqytta ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlama qolǵa alynǵanda kóp joba Qaraǵandy oblysynda júzege asyp jatty da, Jezqazǵan eleýsiz qala berdi. Makaron shyǵaratyn shaǵyn oshaq, kondıterlik tseh sııaqty nysandar salyndy da, sony áldeqandaı joba retinde jarnamalap júrdi. Úlken jobanyń bári Qaraǵandynyń mańynda, Temirtaý, Saran, Shahtınsk sııaqty qalalarda boı kóterip jatty. Sol kezde halyq kishkene renish bildire bastady. Áıteýir óńirlerdi damytýdyń keshendi jospary shyǵyp, sonyń ishinde Jezqazǵan-Beıneý temirjoly salynyp, 1-2 jyl halyq jaqsy bolyp qaldy. Osydan keıin ózimiz qaıtadan oblys bolsaq degen bastamalar kóterile bastady. Keıingi 10 jyldyń ishinde «Jezqazǵan azyp-tozyp barady. Óz aldyna oblys bolýy kerek» degen áńgimeler aıtylyp júrdi», - dep eske aldy kónekóz maman.
«Tabıǵat birde shól, birde kól»
Onyń sózinshe, bul jerdiń basty problemasy – aýzysý.
«Jezqazǵan qalasynda aýyzsý sapasy óte tómen. 60-70 protsentke deıin Keńgir deıtin ashyq sý qoımasynan alamyz. Sýdyń aınalasy jaqsy qorǵalmaǵan. Tazalyq az. Oǵan ıt te túsedi, el máshınesin de jýady. Sý tazartatyn gıdrotseh arqyly tazartyp beredi. Degenmen, sýdyń sapasy tabıǵatqa táýeldi. Ulytaý jaqtan Qarakeńgir degen ózen jaqsy tasyǵan jyldary quıady. Mysaly bıyl jóndi sý kelmedi. Toqtaý sý bolǵan soń taıazdap ketse ıistenetini bar. Aýyzsý sapasy nashar dep otyrǵanym sol. Ondaı kezderde halyq sýdy únemdeýge kóship, qınalyp qalady. «Tabıǵat birde kól, birde shól» deıdi ǵoı, sondaı áńgime», - dedi Aqparat salasynyń úzdigi.
Byltyr Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev kelgende osy jaǵdaıdy bilip, «Qazaqmys» korporatsııasyna, Úkimet basshylaryna birlesip, ári ketkendke 1,5 jyldyń ishinde sheshý týraly tapsyrma bergen eken.
«Jezqazǵannan 60 shaqyrymdaǵy Úıtasy-aıdos degen jerde jerasty sý kózi bar. Keńgir qoımasynyń sýyna 30-40 protsent sýdy sol Úıtasy-aıdostan alyp, aralastyrady. Odan kóp alýǵa uńǵymalardyń múmkindigi kelmeıdi. 60-70 jyldan beri istep kele jatqandyqtan qubyrlary tozǵan, qatty qysym berse, jarylyp ketedi.
Prezıdenttiń tapsyrmasy osy kúnge deıin tyńǵylyqty oryndalmaı keldi. Sozbaqtalyp, tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesi kóktemnen beri áli jasalyp bolǵan joq. Uńǵymalar jańartylsa, qazirgi 30-40 protsenttiń ornyna 50-60 protsent jerasty sýyn berýge múmkindik týar edi. Onda sýdyń sapasy qazirgiden jaqsaratyn edi», - dep armandaıdy qala turǵyny.
Merdiger 90 mlrd teńgeni azsynypty
Onyń paıymynsha, Jezqazǵandaǵy ekinshi úlken problema – 420 shaqyrymdyq Jezqazǵan-Qyzylorda joly.
«Bıyl Qyzylorda jaǵynyń 200 shaqyrymy bastalyp, jasalyp jatyr dep estımiz. Ekinshi bóligindegi 208 shaqyrymdyq ýchaskeniń sapasy óte tómen. Jaýyndy kúnderi keıbir tusynda kólikter batpaqta turyp qalady. Sol azaptan qutylatyn kúndi kútedi halyq. Osy joba bastalmaı tur. Áneýkúni jobany qarjylandyratyn «Azııa damý bankiniń» ókilderi kelip, «Biz 90 mlrd teńge nesıe bermekshi edik, sony merdigerler azsynyp jatyr. Baǵanyń kóterilgenin alǵa tartyp otyr» degen ýáj aıtyp, qoǵamdyq tyńdaý ótkizdi. Sol tyńdaýda joba kelesi jylǵa qalatyn boldy degen halyqtyń kóńilin qaldyratyn jańalyq aıtyp ketti. Halyq kelesi jyly da baǵa ósetinin, búıte berse jyl saıyn baǵanyń toqtaǵanyn kútip qala berýimiz múmkin ekenin aıtyp júr. Jańadan kelip jatqan ákim Berik Ábdiǵalıuly osy máselelerdi Prezıdentke jetkizem, bıyl bastaý kerektigin aıtam dep otyr. Endigi bir úmit sonda», - deıdi Amandyq Rahuly.
Zeınet jasynda bolsa da týǵan ólkeniń taǵdyryn talmaı jazyp júrgen kásibı maman óńirdegi ekologııalyq problemanyń eki úlken ózegin atady.
«Halyqtyń osy óńirden ketýine oblystyń jabylýynan bólek ekologııa faktory da qatty áser etti. Densaýlyǵyn oılaǵan adamdardyń kóbi ekologııa men aýzsý máselesinen qutylý úshin kóshti. Shamasy kelgenderdiń bári urpaǵynyń keleshegin oılap, úlken qalalarǵa ketti. Bul óńirde onkologııalyq aýrýlar men júrek-qantamyr aýrýlary kóp. Ony halyq Baıqońyrdan ushqan zymyrandardyń bólshegimen birge qulaıtyn protonnan kóredi. Oǵan qosa bizde mys zaýyty bar», - deıdi jýrnalıst.
Zaýyt jaqtan jel soqsa...
Aıtýynsha, jel zaýyt jaqtan soqsa, búkil qalany gaz basyp qalady.
«Mamandar ol jerden aýaǵa taraıtyn zııandy zattardy azaıtý úshin kúkirt qyshqyly tsehyn jańartý kerek ekenin aıtady. Kúkirt qyshqylyn kezinde alatyn tutynýshy kásiporyndar bolǵan eken. Qazir alatyn adam joq. Sodan tútinmen qosyp aýaǵa taratyp jiberedi. Bul sýǵa jerge, topyraqqa, adamǵa zııandy aýyr metaldar tarap jatyr degen sóz. Aıtyp otyrǵan tseh «Qazaqmystyń «enshiles kásipornyna tıesili. Basshylary jyl saıyn kúkirt qyshqyly tsehyn jańartýǵa ýáde beredi. 60 jyldan beri eski tehnologııamen jumys istep turǵan tseh qoı. Osy jańarmaı kele jatyr», - deıdi osy taqyryptaǵy birneshe saraptamalyq maqalanyń avtory.
Ulytaý halqy úshin Jetiqońyrdyń jaǵdaıy da ózekti másele kórinedi.
«Baıqońyrdan ushatyn zymyrandardyń ekinshi bólinetin satysy Jezqazǵannan 60-70 shaqyrymdaǵy Jetiqońyr dalasyna qulap keldi. Osyny eskerip, qoǵam belsendileri Ulytaý óńirin ekologııalyq apat aldyndaǵy aımaqqa jatqyzsaq degen másele kóterip júr. Onda halyqqa ústemeaqy tólenedi degen úmit te bar. Bıyl Úkimet osyǵan baılanysty vedomstvaralyq komıssııa qurdy. Ekologııa, geologııa, jána tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń bastaýymen maýsym aıynda jumysqa kirisýi kerek bolǵan. Halyq sol komısıısıanyń qandaı qorytyndy shyǵaratynyna alańdaýly. Qarjy tapshylyǵyn, saıası máselelerdi alǵa ozdyryp, másele kesheýildep qala ma degen kúdik te joq emes», - deıdi keııdi áriptesimiz.
«Qazaqmysqa degen talap kúsheıse...
Osyndaı kúızelisten es jııýǵa mursaty bolmaı júrgen jezqazǵandyqtar úshin Ulytaý oblysynyń qurylýy erekshe jańalyq bolǵan kórinedi.
«Osyndaı qıynshylyqtardy bastan ótkerip otyrǵan halyq oblystyń ashylýyn úlken qýanyshpen qabyldap jatyr. Osy kókeıtesti, kúrdeli problemalar sheshimin tabatyn shyǵar dep úmit artyp otyr. Onyń ishinde aýzysý, Qyzylorda joly, birte-birte «Qazaqmysqa» degen talap ta kúsheıer dep kútip otyr.
Alǵashynda tym bolmasa osy máseleler sheshimin tapsa, halyqtyń kóńili ornyna túse bastar dep oılaımyz. Qazir el túgel «Qazaqmystyń» kásiporyndaryna qarap otyr. Kóbi shahtalarda, kenishterde, zaýyt-fabrıkalarda jumys isteıdi. Olar da máńgilik emes. Mundaǵy kenniń qory 30-40 jylǵa jetedi degen boljamdar bar. Sonyń bárine daıyn bolý úshin, halyqtyń jóndi ómir súrýi úshin ekonomıkany ártaraptandyrýǵa kóńil bólinse dep oılaımyn», - degen Amandyq Rahuly el aýzynda júrgen birneshe naqty usynysty da atady.
«Bizde negizinen mys shıratpasyn shyǵaryp, eksporttaıdy. Bylaısha aıtqanda, ol taza shıkizat. Sol mystan kábil sııaqty daıyn ónim shyǵaratyn tsehtar nege ashpasqa?
Keıingi 30 jyldyń ishinde Jezqazǵannyń alǵa basqanynan keri ketkeni kóbirek boldy. Óıtkeni 100 myńnyń ústindegi halyqtyń 90 myńǵa jetpeıtini ǵana qalyp otyr. Jas mamandar azaıyp ketti. Oqyǵan-toqyǵandardyń bári astana, Almaty, odan qaldy Qaraǵandy ketti. Bizde dárigerler jetispedi. Qazir muǵalim tapshylyǵy da bar», - deıdi jýrnalıst.
Jezdi men Jezqazǵannyń muń-zary bir
Jezqazǵannyń áleýeti ortaıǵanyn analıtık áriptesimiz qurylystyń toqyrap qalýymen-aq baılanystyryp otyr.
«Jezqazǵan oblys ortalyǵy bolýdan qaǵan 20 jylda birde-bir kóppáterli turǵyn úı salynbady. Tek óńirlerdi damytýdyń keshendi jospary aıasynda ǵana 30-50 páterlik shaǵyn úıler ǵana salyndy. Qurylysqa jan bitkeni keıingi eki jyl ǵana deýge bolady. Sonaý elýinshi salynǵan úılerde áli turyp jatqandar bar. Aǵashtan qaýsyryp salǵan qosqabatty úıler Abaı kóshesiniń boıynda áli bar. Onyń naryqtaǵy baǵasy 3 mln teńge. Satyp qutylaıyn dese, baspanasyz qalǵaly tur. Osylaısha apattyq jaǵdaıda turyp jatqandar bar. Sondyqtan qurylysqa kóńil bólinse degen oıymyz bar.
Ulytaýdyń tarıhı rólin, Joshy áýletiniń júrgen-turǵan izin týrızm kózine aınaldyrý jobalary quptarlyq Biraq onymen búkil halyqtyń asyraý qıyn sııaqty. Bul jerde ertede Jezqazǵan trıkotaj fabrıkasy degen bolǵan. Onyń ǵımaraty qazir qańyrap, ıesiz qaldy. Jabdyqtarynyń bári quryp ketken. Áıtpese áıel adamdarǵa jumys berip turǵan taptyrmaıtyn nysan edi. Sovet odaǵy ydyraǵanda búkil ekonomıkalyq baılanystar úzildi de, tapsyryssyz qaldy. Keıin jolǵa qoımaq bolǵan ıvestordyń isi de óne qoımady. Sol áleýetti qaıta tiriltýge bolady.
Jezqazǵan jartylaı shóleıt aýmaqta jatyr. Jezdi sý qoımasyna şahtadan ár túrli zııandy sý qosylyp, taǵy basqa zııandy suıyqtar qosylyp, jaramsyz bolyp qalǵan. Sol júıeni qalpyna keltirý kerek. Sonda Jezdi sý qoımasy arqyly aýyl sharýashylyǵy óndirisin jolǵa qoıyp, burynǵydaı Jezqazǵan men Sátpaev qalasyn azyq-túlikpen qamtamasyz etýge bolady», - dep túıindedi ardager jýrnalıst.
