Ekologııa mınıstrligi Jem jáne Oıyl ózenderi aǵysynyń ózgerýine taldaý jasady
Osylaısha, sharýashylyq qyzmetke klımattyq faktorlardyń ózgerýin engizý nátıjesinde shartty, tabıǵı kezeńmen salystyrǵanda Jem ózenindegi aǵynnyń ortasha jyldyq kólemi 201 mln.m3 (58% - ǵa), Oıyl ózeni boıynsha-233 mln. m3 (25% - ǵa) deıin tómendedi, dep habarlaıdy QazAqparat mınıstrliktiń baspasóz qyzmetiniń málimetterine silteme jasap.
Genezısi boıynsha Qazaqstannyń jazyq ózenderi qarmen qorektenetin ózenderge jatady, sondyqtan qysqy kezeńdegi jaýyn-shashyn mólsheriniń uzaq merzimdi dınamıkasy taldanyp, oǵan sáıkes sońǵy 20 jylda jaýyn-shashynnyń azaıýy baıqalǵany anyqtaldy. Bul rette ózenderdiń eki basseıninde de aýanyń ortasha jyldyq temperatýrasynyń joǵarylaýy baıqalady. Bul óz kezeginde sý tasqyny bastalǵan kúnderdiń neǵurlym erte merzimge yǵysýyna ákeledi, osylaısha sabalyq kezeńniń uzaqtyǵyn arttyrady.
Búgingi kúni shaǵyn ózender aǵynynyń azaıý sebepterin anyqtaýdy ary qaraı zertteý jáne olardyń ekojúıesin saqtaý úshin usynystar ázirleý mańyzdy mindetterdiń biri bolyp tabylady.
Ol úshin «Qazgıdromet» Jem jáne Oıyl ózenderi basseınderiniń qazirgi jaǵdaıyn zertteý men aǵynnyń ózgerý sebepterin anyqtaý boıynsha ekspedıtsııalyq is-sharalar ótkizýdi josparlap otyr.
Jem jáne Oıyl ózenderiniń basseınderinde gıdrometrııalyq baqylaýlar 1935 jyldan beri júrgizilip keledi. Ótken ǵasyrdyń 50-shi jyldarynyń ortasynda Jem ózeni aǵynynyń ortasha jyldyq kólemi 474 mln.m3, Oıyl ózeninde - 310 mln. m3 qurady. Jaıylma sýarý men shaǵyn gıdrotehnıkalyq qurylystar úshin bógetter júıeleriniń paıda bolýymen aǵynnyń ortasha jyldyq kólemi 18%-ǵa qysqardy jáne Jem ózeni boıynsha 388 mln.m3, Oıyl-253 mln. m3 qurady.
Osyndaı ózgerister elimizdiń basqa óńirlerinde de oryn alýda. Óz kezeginde iri sý obektileriniń salalaryn qorektendiretin shaǵyn ózenderdiń osyndaı máselelerin zerdeleý tek «Qazgıdromet» mamandary úshin emes, sonymen birge sý qaýipsizdigi salasyndaǵy búkil ǵylymı qoǵamdastyq úshin birinshi kezektegi mańyzdy mindet bolyp tabylady.
