Ekologııa mınıstrligi Kaspıı teńizi deńgeıiniń tómendeýine qatysty vıdeoǵa túsinik berdi
«Áleýmettik jeli qoldanýshylary bir-birine Kaspıı teńizi jaǵalaýynyń tartylyp jatqany kórsetilgen vıdeorolık taratýda.
QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń Qoǵammen baılanys departamenti bul jaǵdaı týraly kelesideı aqparatty habarlaıdy.
Bul – Aqtaý qalasynyń mańyndaǵy Kendirli aýdany. Atalmysh aýmaq, ásirese teńizdiń soltústik-shyǵys bóligi irgeles jer túbiniń kishkentaı betkeıleri óte taıaz, batpaqty jerge aınalýda. Sonymen qatar, kóp jylǵy baqylaýlardyń qorytyndylary boıynsha qazirgi ýaqytta Kaspıı teńizi deńgeıiniń tómendeýi tirkeldi», - delingen taratylǵan habarlamada.
Málim etilgendeı, teńiz deńgeıi 2005 jyldan bastap tómendep keledi. 2005 jyl men 2020 jylǵa deıingi taldaý boıynsha tómendeý deńgeıi 133 sm bolǵan. 2021 jylǵa arnalǵan boljamǵa sáıkes qazirdiń ózinde teńiz deńgeıiniń tómendeýi 140 sm-den asqan.
«Eń aldymen, taıazdanýdyń sebebi Kaspıı teńiziniń de, onyń basseıniniń de sý balansynyń sıpattamalarynyń ózgerýimen baılanysty. Basseındegi klımattyń ózgerýi aǵynnyń azaıýyna ákeledi, al taǵy bir sebebi – antropogendik áser. Kaspııge quıatyn Edil, Jaıyq (Oral), Kavkaz ózenderiniń barlyǵy jol-jónekeı toqtaýsyz tutynylýda. Onyń aınalasynda kóptegen iri sý qoımalary salynǵan, qarqyndy sharýashylyq qyzmet te júrgizilýde.
Maýsymdyq sý alatyn sý qoımalarynyń saldary teńizge jer ústi aǵynynyń azaıýyna, teńizdiń taıazdanýyna ákelip soǵýda. Sonymen qatar klımattyń ózgerýine baılanysty býlaný kúsheıip, tıisinshe aǵynnyń tómendeýine áser etedi.
Qazaqstannyń Ekologııa mınıstrligi atalǵan másele boıynsha Reseı tarapymen úlken jumys júrgizdi. Birneshe ret ótkizilgen kezdesýlerdiń qorytyndysy boıynsha keshendi sharalar ázirlendi:
- biryńǵaı Jol kartasy bekitilip, iske asyrylýda, oǵan sáıkes Jaıyq ózeni basseıniniń qazaqstandyq bóligi boıynsha qajetti materıaldar jınaldy;
- 2021-2024 jyldarǵa arnalǵan Jaıyq transshekaralyq ózeni basseıniniń ekojúıesin saqtaý jáne qalpyna keltirý jónindegi Qazaqstan-Reseı yntymaqtastyǵynyń baǵdarlamasy qabyldanyp, iske asyrylýda.
Baǵdarlama sheńberinde ózen basseınin lastaý kózderin túgendeý jáne anyqtaý, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasy men Reseı Federatsııasy aýmaǵynda transshekaralyq Jaıyq ózeniniń basseınin jaqsartýǵa baǵyttalǵan is-sharalar iske aspaq.
Budan basqa, qazir Kaspıı teńiziniń gıdrometeorologııasy jáne lastaný monıtorıngi jónindegi úılestirý komıtetiniń (KASPKOM) jáne Kaspıı teńiziniń teńiz ortasyn qorǵaý jónindegi negizdemelik Konventsııanyń (Tegeran konventsııasy) ýaqytsha hatshylyǵynyń qoldaýymen uıymdastyrylǵan Kaspıı teńizi óńirindegi klımattyń ózgerýi jónindegi konferentsııa ótýde. Osyndaı iri Halyqaralyq deńgeılerde Kaspıı teńiziniń tartylýy kún tártibinde talqylanýda», - delingen vedomstvonyń resmı habarlamasynda.
