Ekologııa mınıstrimen suhbat: Ekokodeks, Bozjyra jáne ekotýrızm
- Maǵzum Maratuly, jańa ekologııalyq kodekstiń mańyzdy sátterin atap berińizshi. Tutastaı alǵanda, kodeks búgingi talaptarǵa saı jasaldy ǵoı?
- Jańa ekologııalyq kodeks birneshe jyl boıy ázirlendi jáne talqylandy. Bárin oılastyrýǵa ýaqyt qajet boldy. Ekologııalyq jáne ekonomıkalyq múddeler arasyndaǵy tepe-teńdikti qamtamasyz etý mańyzdy boldy. Kodekstiń EYDU men EO elderiniń tájirıbesi negizinde ázirlengenin atap ótkim keledi. Árıne, qysqa merzimde barlyq ekologııalyq máseleni sheshý múmkin emes. Alaıda, tıimdi tetikterdi ázirleý jáne birtindep ekologııalandyrý jaǵyna aýysýǵa ábden bolady.
Jańa Ekokodekstiń negizgi tarmaqtaryna toqtalsaq, buryn qoldanysta bolǵan «Tóle de, lastaı ber» qaǵıdaty endi «Lastaýysh tóleıdi» qaǵıdatyna aýysady. 2019 jyly atmosferaǵa zııandy zattar shyǵaryndylarynyń kólemi 2 mln tonnadan asqanyn eskersek, bul óte ózekti shara. Endi tabıǵatty paıdalanýshy qorshaǵan ortany bastapqy qalpyna keltirýge mindetteledi, ol úshin qatań baqylaý júrgiziledi. Sondaı-aq, aýanyń, sýdyń, topyraqtyń lastaný problemasyn sheshý úshin ónerkásipte eń ozyq qoljetimdi tehnologııalardy engizý kózdelgen. Eýropada osyndaı sharalar arqasynda shyǵaryndylar 15 jylda 94%-ǵa tómendedi. Bizde bul kezeń-kezeńmen júzege asyrylady. Aldymen ozyq qoljetimdi tehnologııalardy (OQT) lastanýdyń 80%-yn quraıtyn ónerkásiptiń 50 iri kásipornyna engizý josparlanýda.
EQT engizbeıtinderge emıssııa úshin tólem birneshe esege artady. Osylaısha, kásiporyndar óz óndirisin jańǵyrtýǵa jáne jańa ekologııalyq tehnologııalarǵa kóshýge yntaly bolady.
Sondaı-aq Kodeks aıasynda strategııalyq ekologııalyq baǵalaý (SEB) júrgiziledi. Bul jańa óte tıimdi qural. Mysaly, sýarmaly jerlerdiń kólemin keńeıtý kezinde SEB júrgizilgende, Aral apaty bolmas edi. SEB qandaı da bir jobany iske asyrýdyń qorshaǵan orta men adamdardyń densaýlyǵy úshin qandaı saldar ákelýi múmkin ekenin anyqtaıdy.
Kodekstiń basqa da mańyzdy normalary arasynda qorshaǵan ortaǵa áserdi baǵalaýdan (QOÁB) ótý tásilderin jeńildetý bar. Munda basty nazar shynymen ekologııalyq qaýipti nysandarǵa aýdarylatyn bolady. Sondaı-aq óndiristik ekologııalyq monıtorıngti mindetti avtomattandyrýdy engizý arqyly derekter barlyǵyna onlaın qoljetimdi bolady, qoqysty shyǵarý boıynsha kólikte GPS-datchıkterdi ornatý mindetti bolady. Sonymen birge, jańa talaptar boıynsha qorshaǵan ortaǵa emıssııalar normatıvterin arttyrǵany úshin ákimshilik aıyppul 10 esege artty.
- Qazaqstannyń iri qalalarynyń ekologııasyn jaqsartý úshin qandaı sharalar jasalyp jatyr? 10 qalanyń las qalalar tizimine turǵany habarlanǵan edi.
- Iá, 2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha 10 qalada aýa lastanýynyń joǵary deńgeıi tirkeldi. Jańa ekologııalyq kodeks aıasynda qazirgi kórsetkishterdi lastanýdy azaıtý jaǵyna qaraı ózgertýdi kózdep otyrmyz. Árıne, kodekstiń jańa talaptaryn oryndaý úshin ýaqyt qajet, sondyqtan «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasy aıasynda jurtshylyqpen onlaın kezdesýler ótkizdik, óńirlerdegi problemalar men olardy sheshý joldaryn talqyladyq. Oǵan 25 myńǵa jýyq adam qatysty. Jaqyn arada nátıjelerge qol jetkizý úshin osy onlaın-talqylaýlardyń qorytyndylaryna sáıkes, ár óńirge jeke-jeke 16 jol kartasy ázirlendi. Onda óńirlerdegi ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý boıynsha naqty sharalar jazylǵan. Toqsan saıyn bekitilgen jol kartalarynyń oryndalýy týraly eseptik kezdesýler ótkiziledi.
Taldaý kórsetkendeı, elimizdegi negizgi ekologııalyq problemalar – aýanyń, jerústi sýlarynyń lastanýy, qaldyqtarmen jumys isteýdiń jetildirilmegen júıesi jáne «baıaǵy» lastanýlar bolyp otyr.
Osyǵan baılanysty, jol kartalarynyń is-sharalaryn oryndaý aıtarlyqtaı nátıjelerge qol jetkizýge múmkindik beredi: mysaly, 10 qalada atmosferanyń lastaný ındeksi kórsetkishin joǵarydan ortasha deńgeıge deıin tómendetý, 7 jańa káriz-tazartý qurylystaryn salý jáne 12 eski kárizdi jańartý, 24 jańa polıgon salý jáne 5 toly polıgondy rekýltıvatsııalaý jáne joıý.
- Qazaqstanda ekotýrızmdi damytýǵa oıyssaq, qandaı jańa baǵyttar josparlanyp otyr?
- Qazir ekologııalyq týrızmdi damytý máselelerine kóp kóńil bólýdemiz. Bul shara biregeı tabıǵı nysandardy saqtaý úshin mańyzdy bolmaq. Ózderińizge belgili, bul baǵyt bizde asa damymaǵandyqtan, zalal birinshi kezekte bizdiń tabıǵatqa keledi. Bul saladaǵy mańyzdy másele – azamattardyń ekologııalyq mádenıeti. Sondyqtan qazir aıqyndaýshy sharalar qajet. Eń aldymen, álemdik tájirıbeni eskere otyryp, biz Іle-Alataý, Sharyn, «Altyn Emel» jáne «Kólsaı kólderi» ulttyq parkteriniń ekologııalyq týrızmdi damytý tujyrymdamalarynyń tusaýkeserlerin ótkizdik. Munda negizgi nazardy týrıstik marshrýttar men soqpaq joldardy damytýǵa, kúrdeli qurylyssyz-aq týrıstik nysandar salýǵa bóldik. Sondaı-aq, tujyrymdamalarda zamanaýı vızıt-ortalyqtar, glempıngter, kempıngter, qazaq-aýyl jáne karavanıng (kerýen) oryndaryn qurý qarastyrylǵan.
2025 jylǵa qaraı atalǵan ulttyq parkterge 31 mlrd teńge kóleminde jeke ınvestıtsııalar tartý josparlanýda, 2 mln-nan astam týrıst kelip, myńnan astam jańa jumys oryndary qurylady dep kútilýde.
- Áleýmettik jelilerde Bozjyra shatqaly máselesi áli de qyzý talqylanyp keledi. Azamattar qol jınap, aýmaqta qonaq úı qurylysyna tyıym salýdy talap etýde. Bul másele qalaı sheshiledi?
- Bul másele ekologııalyq týrızmdi damytý taqyrybymen tyǵyz baılanysty. Mundaǵy áńgime – qorshaǵan ortaǵa zııan keltirmeıtin ekotýrızmdi damytý ekenin atap ótkim keledi. Biz de barlyǵy sııaqty biregeı tabıǵı nysandarǵa zııan keltirmeýge nıettimiz. Sondyqtan Memleket basshysynyń Bozjyra shatqalyndaǵy Mańǵystaý óńiriniń ekologııasyna, janýarlar men ósimdikter álemine eń az áser etetin qonaq úı qurylysyn qaıta qaraý tapsyrmasyn iske asyrý maqsatynda mınıstrlik 2020 jyldyń jeltoqsanynda Mádenıet jáne sport mınıstrligimen jáne Mańǵystaý oblysynyń ákimdigimen birlesip, óńirdiń qoǵam qaıratkerlerimen, ǵalymdarmen, sheteldik sarapshylarmen, jergilikti ekobelsendilermen jáne ınvestorlarmen kezdesý uıymdastyrdy.
Olardyń barlyǵy uıymdastyrylǵan týrızm qajet degen pikirge toqtady. Qoǵam belsendileri tıisti ınfraqurylymy bar qonaq úı qurylysy jobasyn qoldady. Jergilikti ekojúıeniń teńgerimin saqtaý qajettigine erekshe nazar aýdaryldy. Nátıjesinde ınvestorlar «Jabaıushqan» memlekettik tabıǵı qoryqshasy aýmaǵynan tys qonaq úı salý týraly sheshim qabyldady.
Qazirgi ýaqytta Bozjyranyń ońtústiginde 4 shaqyrym qashyqtyqta, qoryqsha aýmaǵynan tys jerde býtık-qonaq úı qurylysyna eń yqtımal nusqa qarastyrylýda.
- Ekologııa mınıstrligi jasyl kóshetterdi kesý úshin jazany kúsheıtýdi usyndy. Aǵash kesý faktileri elde qanshalyqty jıi tirkeledi?
- Mańyzdy suraq. Qazir tutas elimizde aýa jaǵdaıyn jaqsartý boıynsha úlken jumys júrgizilýde. Ekokodeks qabyldandy, Prezıdent 2 mlrd-tan astam aǵash otyrǵyzý jóninde ór mindet qoıdy. Biz «Taza tabıǵat» jobasyn júzege asyrýdy josparladyq. Osy jumys aıasynda búkil el atalǵan mindetterge baǵyttalyp otyrǵanda aǵashtardy zańsyz kesý oqıǵalary orynsyz. Elimizdiń tabıǵı resýrstaryna uqypty qaraý kerek. Bir úlken aǵash ósirýge ondaǵan jyldar qajet bolady.
Ókinishke qaraı, sońǵy kezderi eldimekenderde, úı salý kezinde aǵashtar men butalardy zańsyz kesý jáne zaqymdaý jıilep ketti. Osyǵan baılanysty biz múddeli memlekettik organdarmen birlesip, jazany qataıtý sharalaryn pysyqtadyq. Ol úshin birqatar normatıvtik-quqyqtyq aktilerge, atap aıtqanda, Ákimshilik jáne Qylmystyq kodeksterge, Jasyl ekpelerdi kútip-ustaý men qorǵaýdyń úlgilik qaǵıdalaryna, Orman zańnamasyn buzýdan kelgen zalal mólsherin esepteýge arnalǵan bazalyq mólsherlemelerge ózgeris engizildi. Endi osy jumys nátıjesinde quqyq buzýshylar úshin aıyppul 1000 AEK-ke deıin ósýi múmkin, onyń ústine 160 saǵatqa qoǵamdyq jumystarǵa tartylý nemese 40 táýlikke deıin qamaýǵa alý sharalary qarastyrylady.
Zańsyz aǵash kesýdi esepke alý jumystary kún saıyn júrgiziledi, sondaı-aq apta saıyn respýblıka boıynsha aqparat jınalady. Zańsyz aǵash kesý jáne orman órtteri boıynsha kosmomonıtorıng únemi júrgiziledi. Ótken jyly memlekettik orman qory aýmaǵynda zańsyz aǵash kesýdiń 296 jaǵdaıy anyqtalǵan.
- Janýarlardy qorǵaý týraly zań jobasy qalaı ázirlenip jatyr? Ony qabyldaý qashanǵa josparlanyp otyr?
- «Janýarlarǵa jaýapkershilikpen qaraý týraly» zań jobasyn depýtattardyń, janýarlardy qorǵaýshylardyń qoldaýymen daıyndadyq. Negizgi maqsat – janýarlarǵa qatigezdiktiń jıi kezdesetin faktilerin joıý. Qazir zań jobasy Májilistiń qaraýynda jatyr, jumys toptary quryldy, onda taldaý júrgizilip, zańnamalyq normalar talqylanyp jatyr. Zań jobasy boıynsha barlyq qajetti sharalar júrgizilgen soń qabyldanady dep kútip otyrmyz.
- Suhbatyńyz úshin kóp rahmet!
