Ekibastuzda jylý tarıfi nelikten ózgeredi
Ekibastuzda 1 aqpannan bastap barlyq tutynýshy úshin jylý tarıfiniń baǵasy ózgeredi. Keıingi úsh aıda kenshiler qalasyndaǵy jylý tarıfin ósirý boıynsha 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan joba jurt arasynda qyzý talqylanyp, jergilikti turǵyndar ózgeristerge kelispeýshilik tanytqan edi. Tabıǵı monopolııalardy retteý komıteti jylý kásipornynyń alǵashqy eki ótinimin keıin qaıtarǵanymen, úshinshisin maquldady. «Ekibastuz jylý-energo» JShS-niń tarıfterin ósirýge ne sebep boldy? Ózgeris tutynýshylardyń qaltasyna salmaq salmaı ma? Saýaldarymyzǵa Pavlodar oblysy tabıǵı monopolııalardy retteý departamentiniń basshysy Nurlan Nurmuratov jaýap berdi.
- Nurlan Áýelbekuly, Ekibastuz halqy jylý tarıfteriniń óskenine alańdap otyr. 2022 jyldyń qarasha aıyndaǵy tótenshe jaǵdaıdan keıin jergilikti jylýmen qamtý ortalyǵynyń jaǵdaıy máz bolmaı turǵany málim, stansanyń jumysy qaıta-qaıta kidire beredi. Tutynýshylar tarapynan jylýdyń sapasyna qatysty shaǵym da kóp. Osyǵan qaramastan monopolıstiń tarıfti ósirýine qandaı faktorlar sebep bolyp otyr?
- Tabıǵı monopolııanyń kez kelgen túrine jańa tarıf engizýdiń ózindik ekonomıkalyq negizderi bolady. «Ekibastuz jylý-energo» JShS-de tarıf sońǵy ret 2021 jyly bekitilgen. Ol 2020 jyldyń naqty shyǵyndaryn esepteı kele naqtylanǵan ǵoı. Keıin ol tarıf 2022 jyly qaıta qarastyrylýy tıis bolǵan. Alaıda sol jyly qarasha aıynda Ekibastuzdyń jylý júıesinde úlken apat bolyp, qalanyń kóp úıleri qystyń aıazynda qatyp qaldy. Shaharda tótenshe jaǵdaı bolýy sebepti tarıfti qarastyrý máselesi keıinge shegerildi. Ótken jyly bul másele qaıta qozǵalyp, kásiporyn jylý tarıfin ósirý boıynsha 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan jobasyn usyndy. Alǵashqy eki ótinimdi biz tabıǵı monopolııalar týraly zańǵa sáıkestigin tekserdik. Alaıda onyń keıbir tustary zańǵa tompaq ári negizsiz ekeni anyqtaldy. Soǵan oraı ári qaraı qarastyrýdan bas tarttyq. Kompanııa basshylyǵy ótinimdi jańadan túzip, jiberýge tolyq quqyly bolǵan. Sóıtip úshinshi ótinimdi qarastyra kelip, onyń kásiporynnyń negizgi shyǵyndaryn jabýǵa arnalǵanyna kózimiz jetti.
Tarıf máselesin talqylaǵanda qarapaıym tutynýshylar bile bermeıtin jaıttar bar. Qarapaıym tilmen túsindirip kóreıin. Mysal úshin, siz úıińizdi qysta jylytqanda peshke paıdalanylatyn kómir men elektr energııasynyń baǵasy qosymsha shyǵyn bolatyny anyq qoı. Tarıf degen - sol shyǵyndardyń jıyntyǵy. Kómir men elektr qýatynyń quny jyl sanap ósip kele jatqanyn jasyra almaımyz. Biraq jylý kásiporyndarynda tarıfquraýshy faktorlar kóp. Onyń negizgi shyǵyndary retinde eń áýeli satyp alynatyn kómir, elektr energııasy jáne qyzmetkerlerdiń eńbekaqysy ekenin atap ótkim keledi. Jylý ortalyqtary úshin eń negizgi strategııalyq taýar – kómir.
2021 jyly kezekti tarıf bekitilgende kómirdiń bir tonnasy 2 000 teńge bolsa, qazirgi kúni ol 2953 teńgege jetken. Al aldaǵy sáýir aıynan kásiporyn kómirdiń tonnasyn 3 089 teńgeden satyp alady, sebebi óndirýshiniń belgilegen baǵasy sol. Túptep kelgende, tek kómir boıynsha shyǵyndar sońǵy 3 jylda 50 paıyzǵa artqan. Bul – bir faktor.
Ekinshiden, jylý kásipornyndaǵy jalaqynyń ortasha mólsheri otandyq energetıka salasyndaǵy jalaqydan edáýir tómen. Saldarynan stansadan bilikti mamandar ketip jatyr, kadr turaqtamaýshylyǵy jıilegen. Ortasha jalaqy – 197 myń teńge. Al respýblıkamyzdyń osy salasynda statıstıkalyq derekter boıynsha bekitilgen ortasha jalaqy qazirgi sátte 321 myń teńge bolýy kerek. Aıyrmashylyq jer men kókteı. Sondyqtan qyzmetkerlerdiń eńbekaqysyn kóterý de negizgi faktor retinde esepke alyndy. Budan basqa elektr qýatynyń, óndiriske qajet qosalqy jabdyqtar qunynyń qymbattaýy, amortızatsııalyq shyǵyndar, kásiporynnyń aldaǵy jylǵa qarastyryp otyrǵan ınvestıtsııalyq baǵyty da eskerildi.
- Sonda kásiporyn tarıftiń kóterilýinen qansha paıda kóredi?
- Tabıǵı monopolııalar zańyna sáıkes, tarıften kelip túsetin paıda ol – sýbekti úshin eshbir kiris kózi emes. Ol – tek shyǵyndaryn jabatyn qarjy quraldary ǵana. Tarıfti ulǵaıtý nátıjesinde kásiporynnyń qosymsha shyǵyndary qazirgi 5 mlrd teńgeden 7,1 mlrd teńgege artqaly otyr, ıaǵnı, óndiris ornynyń múmkindikteri keńeıedi.
Bizdiń komıtet óz kezeginde tarıftiń ósýinen paıda bolatyn qosymsha 2,1 mlrd teńgeniń iske jaratylýyn baqylap, jyl aıaqtalǵan soń monopolısten esep alady. Monopolıst tarıften kelip túsken ár tıyn úshin jaýapty.
«Ekibastuz jylý-energonyń» keıingi 3 jyldaǵy myna shyǵyndaryn esepke almaı bolmaıdy: mazýt pen kómirge jumsalatyn shyǵyn 955 mln teńgeden 1,56 mlrd teńgege, elektr energııasy shyǵyndary 189,7 mln teńgeden 334 mln teńgege, eńbekaqy tólemderi 1,7 mlrd teńgeden 2,4 mlrd teńgege ósken. Biz osy faktorlardyń negizinde mınımaldi túrde tarıfti arttyrýǵa májbúr boldyq.
- Jańa tarıf jeke tutynýshylar úshin aýyrtpalyq týdyrmaı ma?
- Tarıf stavkalary tutynýshylardyń ár tobyna oraılastyryp ázirlengen. Negizgi salmaqty bıýdjettik mekemeler kóteredi. 1 gıgakalorııa jylý úshin tarıftiń ortasha deńgeıi 41,2 paıyzǵa ósip, 7 880,63 teńge bolyp otyr. Jeke turǵyndar úshin ortasha tarıf ózgerissiz qalsa, bıznes sýbektileri úshin ol 30 paıyzǵa ósti. Jańa tarıf boıynsha eseptegish quraldary bar abonentter aqpan aıynan bastap qazirgi 1 807,89 teńgeniń ornyna 2 554,16 teńge tóleıtin bolady. Tarıf 41,38 paıyzǵa nemese 746,27 teńgege kóbeıip otyr. Al úılerinde ortaq eseptegish quraldary joq jeke tutynýshylar úshin tarıf burynǵysha 1 Gkal úshin 3 337,64 teńge bolyp qaldy. Biraq esepteı kelgende, sońǵy tarıf tutynýshylarǵa báribir qolaıly emes. Eseptegish qoıǵan úıler olarǵa qaraǵanda az tóleıdi. Bul bir jaǵynan úı ıelerin eseptegish qural ornatýǵa yntalandyrýdyń úlgisi.
Al, bıznes ókilderi úshin tarıf mólsheri 27,6 jáne 69 paıyzǵa ósti. Alǵashqy atalǵan paıyzdyq ósim eseptegish qural ornatqandarǵa arnalǵan. Tsıfrmen aıtqanda, eseptegish qural qondyrǵandar 1 Gkal úshin 10 712,1 teńge (qoldanystaǵy tarıf – 8 393,63 teńge), eseptegishti elemeı otyrǵandar 14 185,3 teńge (qoldanystaǵy tarıf – 8 393,63 teńge) tóleıdi.
Memleket tarıftiń negizgi salmaǵyn ózine alyp otyr. Bıýdjettik uıymdar úshin ol ortasha eseppen 94 paıyzǵa qymbattady. Esepteý quraly barlary 1 Gkal jylý úshin 47 701,5 teńge (qoldanystaǵy tarıf – 25 421,46 teńge, ósim – 88%), eseptegish ornatpaǵan mekemeler 73 911,1 teńge (qoldanystaǵy tarıf – 25 421,46 teńge, ósim – 191%) tóleıdi.
Esepteı kelgende, joǵaryda aıtqan 2,1 mlrd teńge bekitilgen shyǵyndardyń tek 100 mln teńgesi nemese 5 paıyzy ǵana jeke tutynýshylarǵa tıesili. Ondaı abonentter sany – 48 106. Al shyǵyndardyń 81 paıyzyn (1,7 mlrd teńge) bıýdjettik uıymdar kótergeli tur.
- Áńgimeńizge rahmet!
