Qolsyz sýret salatyn kentaýlyqtyń armany arhıtektor bolý
TÚRKІSTAN. KAZINFORM - Erekshe jaralǵan Nyshanǵalıdyń erik jigeri men ómirge degen qushtarlyǵy talaıdy tántti etip otyr. Taǵdyrdyń jazýymen qoly óspeı qalǵan jasóspirim, kúndelikti qajetti dúnıeniń barlyǵyn aıaqpen isteýge májbúr.
Nyshanǵalı Rahman jaıynda alǵash estigende tańdanysymdy jasyra almadym. Sodan ózimen tildeskim keldi. Kentaýdaǵy arnaýly kásiptik kolledjde oqıtynyn esitip, telefonyn aldym. Sodan kezdesetin oryndy belgiledik.
Nyshanǵalı qolynyń joqtyǵyn eshkimge bildirmeıdi. Syrttaı qaraǵan adam da ońaılyqpen ańǵarmaıdy. Ózi de bireýge masyl bolyp, kómektes dep aıtqan emes. Barlyq isti aıaqpen jasaýǵa mashyqtanǵan.
Qalamdy barmaqtaryna qystyryp alyp sýret salady. Telefondy da qoldanǵanda aıaqtaǵy saýsaqtaryn paıdalanady. Tipti, oıyn oınap, jazýda jaza beredi. As-aýqatty da aıaqpen ishedi. Kompıýterdiń qurylǵylaryn aýystyryp, ornyna qoıý bozbala úshin esh qıyndyq týdyrmaıdy.
— Hobbıim sýret salý. Ásirese, mýltfılm keıipkerlerin, anımatsııalyq personajdardy salǵandy unatamyn. Tabıǵatty salamyn. Bul meniń mıymdy tynyshtandyrady. ıAǵnı, sýret salý arqyly demalamyn — deıdi ol.
Nyshanǵalı Kenjeǵalıuly Báıdibek aýdanynyń týmasy. Amansaı atty aýylda 2006 jyly dúnıege keldi. Bala kezden 1-top múgedegi. Taǵdyrdyń jazýymen týǵannan qoldary óspeı qaldy. Sábı júrek oıynshyqtardy qolmen ustap sezine almasa da, aıaqpen eptep júrdi. Balanyń ómirge degen qulshynysy da óte joǵary boldy. Ásirese, jastaıynan ónerge qyzyǵyp ósti. Án aıtyp, sýret salǵandy unatty. Ol 6-7 jasynan bastap aıaq bashpaıymen qalam ustap, syza bastaýdy úırendi.
— Kóp balaly otbasydan shyqqanmyn. Bes balamyz. Áke-sheshem muǵalim. Zeınetker apam bar. Men úıdiń ekinshi ulymyn. Túrkistan oblysy jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasyna qarasty № 4 Tasaryq arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý ortalyǵynda bilim alyp, 9-synypty bitirdim. Ótken jyly Kentaý qalasynda ornalasqan «Arnaýly kásiptik kolledjine» oqýǵa tústim. Búginde «Esepteý tehnıkasy jáne kompıýterlik qamtamasyz etý operatory» mamandyǵynyń 2-kýrs stýdentim — deıdi ol.
Nyshanǵalıdiń armany arhıtektor bolý. Sáýlet óneriniń qyr-syryn meńgerip, sáýletti úıler turǵyzý. Qalalardyń syzbasyn jasaý. Bul armanyna jetetindigine bozbala bek senimdi jáne sol jolda talmaı izdenip keledi.
— Búginde operator mamandyǵyn meńgerip jatyrmyn. Oqýdy bitirgen soń, joǵary oqý ornyna túsý josparymda bar. Ózim arhıtektor bolǵym keldi — deıdi erekshe jan.
Jigitke jeti ónerde az demekshi, Nyshanǵalıdiń án aıtatyn óneride bar. Sondaı-aq, qoǵamdyq jumystarǵa da belsendi qatysady. Іs-sharalar men baıqaýlarda baq synap, júldeli oryndardy ıelenip kelgen kezi kóp. Atap aıtar bolsaq, Kentaý qalasynda ótken «Eki juldyz» baıqaýynan bas júldeni jeńip aldy. Intellekt baıqaýdan ІІІ oryn ıelense, «Sen talanttysyń» atty is-sharada Alǵys hatpen marapattaldy. Á.Qasteevtiń 120 jyldyǵyna arnalǵan «Qylqalam sheberleri» baıqaýynan ІІ oryndy ıelendi. Qalalyq «Erekshe jan» baıqaýyna belsene qatysqany úshin «Dıplom» alsa, «Juldyzdy sát» atty mega joba men «Meıirim shýaǵy» atty qylqalam kórmesinen «Alǵys hat» ıelendi.
Nyshanǵalı sportqa da beıim. «Kim mergen» atty dástúrli sadaq atý baıqaýynda aıaǵymen sadaq atqan ol, «Úzdik mergen» nomınatsııa jeńip aldy. Sonymen qatar, basseınde erkin júzedi. Fýtboldy erekshe jaqsy kóredi. Sondyqtan bos ýaqytyn dop tebýge arnaıdy. Odan qalsa, bir aıaǵyna raketkany qystyryp alyp, tennıs oınaıdy. Al, shahmat, shashka, toǵyzqumalaqtan qarsylas shaq keltirmeıdi.
— Adam eshqashan ómirge ókpelemeý kerek. Moıymaý qajet. Renjimeýi tıis. Árıne qıyndyqtar bolady. Degenmen, Allanyń bergen synaǵyna shydaǵanda ǵana sonyń barshasyn jeńip shyǵýǵa bolady. Maǵan úlken qoldaý bildirip, múmkindikter jasap otyrǵan eń aldymen ata-anama, baýyrlarym rahmetimdi aıtamyn. Bar bilgenin úıretip jatqan ustazdaryma alǵysymdy jetkizgim keledi. Sondaı-aq, qasymda júrgen joldastaryma rahmet aıtqym keledi. Sebebi, qıyn kezde barshasy meniń qasymnan tabylady. Baǵyt-baǵdar berip, árdaıym jigerlendirip otyrady — dedi Nyshanǵalı Kenjeǵalıuly.