Egis-2024: astyq ósirýshilerdiń úmiti aqtala ma
PAVLODAR. KAZINFORM – Ertis-Baıan óńiriniń dıqandary kóktemgi egis jumystaryna qyzý kirisip ketti. Mejelengen egis alqaptarynyń 8 paıyzyna tuqym sebilip, ylǵal jabylǵan. Qazirgideı ashyq kúnder jalǵasa berse, mamyr aıynyń sońyna deıin naýqan tolyǵymen aıaqtalady degen jospar bar.
«Pavlodar aýyl sharýashylyǵy tájirıbelik stansasy» bıylǵa aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn egýdiń ońtaıly merzimin ázirlegen. Oǵan súıensek, maıly jáne dándi daqyldardy egýdiń ońtaıly merzimi mamyr aıynyń sońyna deıin júrgizilýi kerek. Stansa mamandary mamyr aıy qalypty bolyp turǵanyna baılanysty egis jumystary merziminde aıaqtalady degen boljam jasap otyr.
- Bıyl topyraqtaǵy ylǵal jetkilikti. Sáıkesinshe qazir tuqym seýip, ylǵal jaýyp úlgergenderge bul asa tıimdi. Eger mamyr aıynyń 25-ine deıin sharýalar barlyq egis alqaptarynda tuqymyn seýip, qajetti agrotehnıkalyq is-sharalardy júrgizse, topyraqta saqtalyp turǵan mol ylǵal maýsym aıynyń ortasyna deıin qorek berýge qabiletti. Salystyrmaly túrde aıtsam, byltyr dál osy mezgilde egin salǵanymyzda egis alqaptarynyń shańy burqyrap jatqan. Jer mamyr aıynyń ortasynda-aq qurǵap ketti. Jalpy, bıyl oblys boıynsha kóktemgi dala jumystary jyldaǵydaı, kesteden aýytqymaı júrip jatqanyn baıqap otyrmyz. Tek kúnbaǵys dánin egýde biraz keshigý bar, ol mamyr aıynyń alǵashqy onkúndiginde sebilip tastaýy kerek edi. Alaıda kóp sharýashylyqtar kún raıynyń áserinen ony biraz shegerdi. Qazirgi aýa raıyn boljap aıtý da qıynǵa aınalyp keledi. «Qazgıdromet» ókilderi mamyr aıynda temperatýra óte joǵary bolady degen soń biraz júreksingenimiz ras. Baǵymyzǵa oraı, mamyr salqyndaý bolyp, sharýalarymyzǵa jaıly tıip tur, - deıdi «Pavlodar aýyl sharýashylyǵy tájirıbelik stansasy» JShS basshysynyń mindetin atqarýshy Baýyrjan Rahımov.
Ǵalymnyń sózinshe, Pavlodar oblysyndaǵy egistik kampanııasynyń deni 25 mamyrǵa deıin aıaqtalýy kerek. Búginde Ertis ózeniniń tómengi aǵysyndaǵy jaıylmalar sýǵa tolyp tur. Mysal úshin, Aqtoǵaıdyń Ótes aýyly mańyndaǵy jaıylmalar 100 paıyz sýǵa qanyqqan. Buǵan deıin tájirıbelik stansa tikendi lotýs (lıadvınets rogatyı) kópjyldyq shóbin atalǵan aýmaqtyń 400 gektaryna ekken. Bul shóptiń qunary asa joǵary ári ol sýdyń ortasynda 1-2 aıǵa deıin shydap, ósip tura beredi.
- Tikendi lotýs – jońyshqa tárizdes, burshaqty kópjyldyq shóp. Sońǵy 7 jylda álgi jerge sebilgen ósimdik túri Ertis ózeniniń tómengi jaǵyna qaraı taralyp bara jatqany baıqalady. Ony jegen mal tez qońdanady, shabylǵan shóp qysta jaqsy saqtalady. Jaıylmaǵa sýdyń mol shyǵýy nátıjesinde biz bıyl shóptiń tuqymyn jyldaǵydan kóp jınaımyz dep josparlap otyrmyz. Sondaı-aq bıyl Pavlodar qalasynyń mańyndaǵy Zarıa, Kenjekól aýyldarynyń jaıylmalaryna osy kópjyldyq shóptiń tuqymyn seýip shyǵatyn oıymyz bar. Oblysta jaıylymdyq jerler, buryn egin salynǵan myńdaǵan gektar aýmaq búginde tozyp tur. Sonaý keńes zamanynan jańarmaǵan. Olardaǵy shópti jasartyp, qaıta seýip shyǵatyn kez keldi. Buıyrsa, osy jyldyń tamyz aıynda bizdiń stansa oblystyq máslıhat depýtattary aldynda óz jobamyzdy usynamyz. Eger qarjy bólinetin bolsa, tozyǵy jetken mal óristeriniń ósimdigin jańartýǵa kirisemiz. Kópjyldyq shóp egýdiń ózindik tehnologııasy bar. Ony jyldyń bir mezgilinde, bes kúnniń ishinde seýip úlgerý kerek, - deıdi stansa basshysy.
Aýyl sharýashylyǵy stansasy byltyr jańadan bir bıdaı jáne bir suly sortyna patent alǵan. Ǵalymdar bıyl bıdaıdyń taǵy bir jańa túrine patent alýdy josparlap qoıdy. Uıymnyń ıeliginde nebári 3 myń gektardaı ǵana jer bar. Onyń eki myńy – Pavlodar aýdanynda, bir myńy Ertis aýdanynda ornalasqan. Aıtýlarynsha, oblys dıqandaryn sapaly tuqymmen qamtamasyz etý úshin tájirıbelik stansada keminde 30 myń gektar jer bolýy kerek. Tuqym úshin paıdalanylatyn dándi daqyl sharýashylyǵynda aýyspaly tanap júıesi qoldanylmaıdy. Bıyl bıdaı egip, kelesi jyly arpa egemin deseń, ótken jylǵy daqyldyń tuqymdary arasynda báribir shyǵyp ketedi. Odan sebilgen dándi daqyldyń sapasy qurıdy. Sapaly tuqymdy kóbeıtý úshin egis tanabyn jyl aralatyp tolyǵymen demaldyrý kerek. Tuqym egilmegen jyly jerdi parmen óńdeý, gerbıtsıdter sebý jumystary atqarylady. Sondyqtan jerdiń tarlyǵy búginde joǵary sapaly tuqym sharýashylyǵyn damytýǵa úlken qolbaılaý bolyp tur.
Óńirlik aýyl sharýashylyǵy basqarmasyndaǵylar bıyl tuqym jetispeýshiligi qajet ónimdi syrttan satyp alý arqyly jabylǵanyn aıtady. Jalpy, Pavlodar oblysyndaǵy boljamdy egis alqabynyń kólemi 1 mln 657,3 myń gektar delinip otyr. Bul kórsetkish ótken jylǵydan 20,3 myń gektarǵa artyq. Jaýapty basqarma derekterine súıensek, dıqandar dándi daqyldar boıynsha egis alqaptaryn jyldaǵydan 2 paıyzǵa kemitip, 1 mln 54,4 myń gektarǵa salýdy josparlap qoıypty. Al kerisinshe maıly daqyldardyń úlesi – 3, jemshóp daqyldary – 11, kartop – 0,8, kókónister men baqsha daqyldary 1 paıyzǵa ulǵaıa túspek.
- Aımaq boıynsha kóktemgi egis alańy – 1 mln 471,9 myń gektar. Búginde 124,1 myń gektarǵa nemese jospardaǵy egistiń 8 paıyzyna aýyl sharýashylyǵy daqyldary egildi. Ylǵal júz paıyzǵa jabyldy. Dıqandarǵa bıyl 174,4 myń tuqym qajet bolǵan, ol tolyǵymen qamtamasyz etildi. Elevatorlarda «Azyq-túlik korporatsııasy» UK» AQ-nyń úshinshi klasty 16 995 myń tonna bıdaıy saqtalyp tur. Álgi astyq tek satýǵa arnalǵan. Astyq úlgileri tekserýge alynyp, óngishtigi men óný energııasyn tekserý úshin «QazAgrEks» AQ-ǵa tapsyryldy. Óný deńgeıi 90 paıyzdan asady. Kóktemgi egis jumystaryna barlyq modıfıkatsııadaǵy 2875 traktor, 1794 soqa, 1015 qopsytqysh, 6606 tyrma, 4123 sepkish jáne 261 egis kesheni qatysyp jatyr. Operatorlyq qyzmetterdi eskere otyryp, arzandatylǵan dızel otynynyń bir tonnasynyń quny – 282 myń teńge nemese lıtrine 237 teńge. Bul – naryqtyq qunynan 58 teńgege arzan (naryqtyq quny 295 teńge/lıtr). Jergilikti sharýashylyqtar 21,6 myń tonna suıyq otynǵa shart jasasyp, operatorlar onyń 11 myń tonnasyn jóneltip úlgerdi, - dep baıandady Pavlodar oblysy aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń orynbasary Tólegen Kósherbaev.
Baıanaýyldaǵy «Bolashaq-Jaıma» aýylsharýashylyq óndiristik kooperatıviniń dıqandary da qazir qyzý eńbekke aralasyp ketken. Sharýashylyq bıyl 2200 gektarǵa bıdaı, kúnbaǵys jáne arpa egýdi josparlap qoıǵan. Qazirgi ýaqytta kúnbaǵys dáni tolyq sebilip, jaqyn kúnderi bıdaı egýge kirispek.
- Keıingi kúnderi jańbyr jıi jaýyp, berekemizdi alyp turǵany bolmasa, jalpy egistik jumystary oıdaǵydaı júrip jatyr. Topyraqta ylǵal mol. Sońǵy úsh jyl boıy qurǵaqshylyq bolyp, eginimiz durys shyqpady. Bıyl kóktemde sý kóp bolyp, jer toıynyp tur. Soǵan oraı, kúzde yrzyq mol bolady degen úmitimiz bar. Jýyqta jańbyrlatqysh mashına satyp aldyq. Jaz qatty ystyq bolatyn bolsa, eginniń biraz bóligin sonymen sýaramyz. Sharýashylyqtaǵy tehnıkalarymyzdyń barlyǵy eski, jańasyn alýǵa qarjylyq jaǵdaıymyz joq. Buǵan deıin memlekettiń kómegimen lızıngke soqa, búrikkish agregattar satyp aldyq. Alaıda quny 80-100 mln teńge turatyn úlken traktorlardy alýǵa shamamyz jetpeıdi. Sharýashylyǵymyzda 10 adam eńbek etedi, - deıdi kooperatıv basshysy Abylaı Júnisov.
Al «Qazgıdromet» mamandary mamyr aıynyń ekinshi jartysy men maýsym aıyndaǵy kún raıy qalypty bolady dep boljap otyr.
- Pavlodar oblysynda mamyr aıynyń ekinshi jartysynda turaqty kún raıy saqtalyp, kúndiz aýa temperatýrasy 20-25 gradýsqa deıin qyzady. Aýa temperatýrasy kúrt kóterilip, aptap ystyq bolady degen boljam joq. Mamyrdyń ekinshi onkúndiginiń sońyna qaraı nóser jańbyrlar ótýi múmkin. Al maýsym aıyndaǵy táýliktik ortasha temperatýra 20-22 gradýs bolady. 3-7 maýsym kúnderi, aıdyń ortasy men sońyna taman jańbyrly kúnder bolýy múmkin. Jalpy, maýsym aıynda ylǵal mólsheri qalypty normada bolýy kerek, - deıdi «Qazgıdromet» RMK Pavlodar oblystyq fılıalynyń basshysy Galına Shpak.
