Dúısen Qaseıinov: Túrki áleminiń tól óneri – aıtysty damyta beremiz
- Dúısen Qorabaıuly, túrki elderi aqyndarynyń aıtysyn alǵash ret ótkizdińizder. Ideıa qalaı týyndady? Kóńilińizden shyqty ma?
- Túrkııaǵa osy qyzmetke kelgenimnen keıin shamasy 2010 jyldary bolýy kerek, «túrki elderi aqyndary arasynda aıtys ótkizse qalaı bolar edi?!» degen oıǵa qaldym. Birden bul iske bel sheshe kirisip, Qazaqstannan Amanjol Áltaev jáne qyrǵyz, ázerbaıjan, túrikmen, ózbek aqyndaryn Ankaraǵa shaqyrdym. Sol kezde qazaq pen qyrǵyzdy qospaǵanda basqa elder aqyndarynyń aıtysýǵa kelgende deńgeıleri jetkiliksiz ekenin baıqadym. Sondyqtan mundaı mádenı is-sharany ótkizýge áli biraz ýaqyttyń qajettigin, túrki álemi aqyndary arasyndaǵy baılanystardy barynsha arttyra túsirý kerektigin, qazaq aqyndarynyń da túrik tilin jetik bile túsýi tıistigin túsinip, toqtatyp qoıdym.
Al kúni keshe Ankara tórinde ótken aıtysta qazaqtyń eki aqyny túrikshe sýyryp salyp aıtysyp, kórermenderdiń kóńilinen shyǵa bildi. Endi suraǵyńa keler bolsam, túrki álemi aqyndarynyń aıtysyn ótkizý týraly oı aıaq astynan týyndady. Taıaýda Býrsa qalasynda Altaı konferentsııasyna bardym. Sol jerge aıtysker aqynymyz Bekarys Nurıman kelip, qatysýshylardyń aldynda túrik tilinde arnaý aıtty. Ankaraǵa oralǵannan keıin Qazaqstannyń TÚRKSOI janyndaǵy ókili Baqytjan Omar aıtys ótkizý týraly usynys jasap, men birden kelistim. Óıtkeni, Bekarystyń túrikshe arnaý aıtýy osydan 10 jyl burynǵy «túrki elderi aqyndary arasynda turaqty aıtys ótkizsek» degen oıymdy qaıta qozǵaǵan bolatyn. Biraq, qazirdiń ózinde túrikterde qyzyǵýshylyq tómen. Sondyqtan mádenı baılanystardy jandandyra túsý kerek. Sebebi túrik tilin biletin aqyndarymyzdyń qatary artyp kele jatyr. Sondyqtan mundaı mádenı is-sharalardy jıi ótkize bastaǵanymyz jón. Buǵan qosa, túrik aqyndaryn da Qazaqstanda ótetin aıtystarǵa shaqyryp otyrý qajet, biraq jastaryn. Óıtkeni, túrik aıtys aqyndarynyń arasynda úlken jastaǵy adamdardyń qatary basym.
Qazirgi ýaqytta qazaq aqyndary ishinde Bekarys Nurıman men Ásem Erejeqyzy túrik tiline jetik, qarsylastarymen naǵyz sóz maıdanyn júrgizetin deńgeıge jetken. Mine, osylaı birtindep túrikshe de aıtysatyn qazaq aqyndarynyń qatary arta túsetindigi anyq. Onyń ústine keshegi aıtysqa qatysqan aqyndarymyzdyń barlyǵy kelesi joly túrik tilinde aıtysýǵa daıyn bolyp keletindikterin aıtyp, ýáde de berip ketti. Olardyń boıynda da túrikshe aıtysqa degen qyzyǵýshylyq paıda boldy.
Jalpy, keshegi ótken aıtys taqyryp aıasy tar bolǵan sııaqty. Aqyndarymyz túrki dúnıesiniń mádenıetin, tarıhyn, ónerin jetik bilýi tıis. Máselen, bıyl TÚRKSOI aıasynda Nızamı Gıandjevı, ıÝnýs Emre jyldary ótip jatyr. Solardy da jyrǵa arqaý qylýǵa bolar edi. Bul jaǵynan aıtystyń sońǵy juby bolǵan Aıbek Qalıev pen qyrǵyz aqyny Azamat Bolǵonbaevtyń sóz qaǵysy túrki álemine qatysty máselelerdi qamtyǵan salmaqty dúnıe bolǵany anyq. Aqyndarymyz Túrkııada ótken Abaı jylyn da aıtyp ótkeni jón bolar edi. Óıtkeni, Anadoly tórinde Abaı jyly keremet ótti. Birneshe eskertish ashylyp, konferentsııalar, kontsertter uıymdastyryldy. Jalpy, alǵashqy aıtys jaman emes. Aldaǵy ýaqytta aıtys munan da bıik belesterge kóterilip, túrki dúnıesiniń ortaq tól murasyna shynymen aınalatyndyǵyna úmit artamyn.
- Mádenı is-sharanyń ashylýynda ózińiz aıtys kórermen tarapynan jyly qabyldansa, ony turaqty túrde ótkizýdi qolǵa alatynyńyzdy aıtqan edińiz. Osyǵan qatysty aldaǵy josparlarmen bólisseńiz.
- Iá, jurtshylyq aıtysty jaqsy qabyldady. Oǵan ózińiz de kýá boldyńyz. Endi keler jyly Túrkııanyń Býrsa qalasynda halyqaralyq taǵy bir aıtys ótkizsek degen oı bar. Óıtkeni, bıyl qyrkúıekte Ózbekstannyń Hıýa qalasynda ótken TÚRKSOI-ǵa múshe elderdiń Mádenıet mınıstrleri jıynda 2022 jylǵy Túrki álemniń mádenı astanasy bolyp Býrsa bekitildi. Sondyqtan dál osy qalada aıtys ótkizýdi kózdep otyrmyz. Oǵan barlyq túrki memleketteriniń aqyndaryn shaqyramyz. Qazirdiń ózinde Býrsa ólkesiniń Iyldyrym qalasynyń ákimshiligi aıtysty bizben birge ótkizýge qyzyǵýshylyq tanytyp otyr. Sol aıtysta bul joly eskerilmegen jaıttardy qaperde ustap, munan da jaqsy ótkizýge kúsh salamyz.
- Osy ýaqytqa deıin qazaqtyń talaı tulǵasyn túrki álemine tanyttyńyzdar. Keler jyly qandaı tulǵalarymyzdy ulyqtaý josparda bar?
- Keler jyly qazaqtyń ult ustazy sanalatyn Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyn, klassık qalamgerimiz Muhtar Áýezovtiń 125 jyldyǵyn keń kólemde atap ótý josparymyzda bar. Jalpy, Muhtar Áýezovti ıÝNESKO deńgeıinde toılasa da artyq etpeıdi. Munan bólek, jazýshy Ázilhan Nurshaıyqovtyń, kúmis kómeı ánshimiz Roza Baǵlanovanyń 100 jyldyq mereıtoılaryn atap ótýge bolady.
Aıta keterligi, byltyr Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı Túrki álemindegi Abaı jylyn jarııalaǵanymyzdy bilesizder. Endi 2022 jyldy úsh tulǵanyń atap aıtqanda ázerbaıjandyq kompozıtor Fıkret Amırov, qyrǵyzdyń ataqty dramatýrgi Toqtobolot Abdýmomýnov,túrik aqyny Sýleıman Chelebı jyly dep jarııalap otyrmyz. TÚRKSOI osylaısha jyl saıyn túrki álemine tanymal tulǵalardy ulyqtap otyrady.
- Uıym aıasynda túrki dúnıesin biriktirý baǵytynda atqarylyp jatqan jumystaryńyzdyń bir parasyna toqtalyp ótseńiz.
- Josparlanǵan, júzege asyrylyp jatqan jumystarymyz óte kóp. Degenmen, men naqty eki joba jaıynda málimettermen bólise keteıin. Birinshisi - túrki dúnıesiniń dástúrli mýzykasynyń arhıvin qurý. Taıaýda Ankarada jańa ýnıversıtet ashyldy. Rektory dástúrli saz mamany bolǵannan keıin oǵan osy usynysymdy jasaǵan edim. Jumys bastalyp ketti. Ázirshe, qarjy bizdiń taraptan ǵana bolyp tur. Taıaýda eki adam Sankt-Peterborǵa saparmen baryp, muraǵatymen tanysyp, túrki álemine ortaq mádenı muralardyń kóshirmelerine alyp keldi. Bul qarjylyq, tehnıkalyq jaǵynan óte úlken sharýany qajet etedi. Vena arhıvimen de kelisimshart jasadyq. Olar da ózderindegi túrki álemine qatysty dúnıelerdi beredi. Bul muraǵatta 1900 jyldan bastap jazbalar bar. Kóbi áli kúnge deıin balaýyzdan jasalǵan taspada, úldirde saqtalǵan. Onyń bárin qazirgi zamanaýı tasymaldaǵyshqa jınastyryp, sıpattamasyn jazyp, retteý jumysyn bastap otyrmyz. Ol úlken arhıv bolaıyn dep tur.
Reseıdegi «Melodııa» muraǵatynda da biraz dúnıe bar. Ókinishke oraı ol jekeshelenip ketti. Al muraǵattar qaıda ketip jatyr, kimniń qolyna túsýde, materıaldar qalaı saqtalýda degen jaıttar úlken problemaǵa aınalǵan. Sank-Peterbor arhıvindegi jaǵdaı da óte nashar. Ne bar, ne joq ekendigin ózderi de bilmeıdi. Sol arhıvte Ahmet Jubanovtyń 1930 jyldardaǵy jazbalardy bar deıdi. Jalpy, bizde dástúrli mýzyka aspaptarmyzdy zertteýshiler burynyraqta bolmady. Aleksandr Zataevıch syndy zertteýshilerdiń qazaq dalasyn aralap júrip jınaýynyń arqasynda aspaptarymyzǵa qatysty derekter reseılik muraǵattarda saqtalyp otyr. Olardyń bárin izdestirip, rettep, kelesi urpaqqa jetkizý úshin saqtaýymyz qajet.
Arhıvke qatysty myna bir jaıtty da aıta keteıin. Qolymda 1915 jyly jazylǵan bir kasseta bar. Ony Vena muraǵatyna barǵanymda syıǵa tartqan edi. Bir danamen ǵana shyǵarylǵan kasseta eken. Kassetada soǵys kezinde Reseıden tutqynǵa alynǵan túrkilerdiń báriniń óleń aıtqan, aspapta oıǵan kezderi jazylǵan. Qaı jerde týǵany, aty-jóni, týǵan jyly, týǵan jeri bári bar. Al olardyń urpaqtary qazirgi ýaqytta ata-babalarynyń daýysy saqtalǵanyn bilmeıdi. Osyny kórgennen keıin Parıj muraǵatyna kóńilim aýyp otyr. Bálkim, Ámire Qashaýbaevtyń 1925 jyly Parıjge barǵanda jazǵan daýysy qolymyzǵa túsip qalar. Kezinde mýzyka zertteýshisi, dombyrashy-kúıshi Jarqyn Shákárim «Melodııadan» Ámireniń jazbasyn taýyp alǵan edi. Marqum Ámireniń daýysyn 1925 jyly frantsýzdar jazyp alǵanyn jáne ol jeke kollektsonerdiń qolynda ekendigin aıtatyn. 2025 jyly bul jazbaǵa ǵasyr bolady. Ony taýyp alsaq, keremet bolary anyq.
Jalpy, Ámiremen qatar sol zamanda bashqurttyń quraıshysy, ázerbaıjannyń ánshisiniń de jazbasy saqtalýy múmkin. Osylardyń ishinde Ámire men bashqurt quraıshysynyń taǵdyry aýyr boldy. Bashqurt quraıshysy sottaldy, aıyp batalonyna jiberildi. Ámireniń ajaly neden bolǵany beımálim.
Ekinshi joba – Kembrıdj ýnıversıtetimen úlken entsıklopedııa ázirleý. Ol «Dástúrli qazaq mýzykasynyń entsıklopedııasy» dep atalady. Jobaǵa qajetti maqalalar qazirgi ýaqytta kelip jatyr. Bul uzaqqa sozylatyn joba bolmaq. Materıaldar jınaqtalǵan saıyn toptastyryp jaryqqa shyǵaryp otyramyz.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!
