Durys dinı dúnıetanym otbasynan bastalady - ǵalym
«Otbasyndaǵy alǵan tárbıesi, dúnıege kózqarasy, boıyna sińirgen qundylyqtary ómirlik tájirıbesiniń bastamasy, irgetasy retinde qalanady. Erte balalyq shaqta januıa jalǵyz ǵana áleýmettik orta bolyp tabylady. Balanyń álemmen baılanys jasaýy tek otbasylyq ortasy arqyly júzege asyrylady. Eseıe kele jeke tulǵa retinde qalyptasý barysynda da otbasy adamnyń jyly uıasy retinde, ómirge qajetti kúsh-qýat alatyn ortasy retinde esinde qalady jáne ómiriniń qıyn sátterinde otbasy adamnyń tiregi retinde qalyptasyp qalady. Otbasy tárbıe berýdiń, balanyń qalyptasýynyń eń bastamasy bolyp tabylady. Tárbıe máselesine toqtalǵan kezde tárbıe berý ınstıtýttarynyń eki tıpin: negizgi jáne qosymsha tıpterine nazar aýdarý kerek. Negizgi tıpterinde eń basty mańyzdy orynda otbasy men mektep atalsa, qosymsha tıpterine joǵary oqý oryndary, ár túrli mádenı qaýymdastyqtar, klýbtar, adamnyń rýhanı jáne ǵylymı qyzyǵýshylyǵyna qurylǵan uıymdar sanalady», - deıdi Aınur Qurmanalıeva.
Onyń aıtýynsha otbasylyq tárbıe tulǵanyń qalyptasýynyń negizi bolyp tabylady, al qosymsha tárbıe ınstıtýty qalanǵan negizdi jetildirýge, keıde túzetýge baǵyttalady, biraq tárbıeniń bul tıpi eshýaqytta otbasylyq tárbıeniń ornyn toltyra almaıdy.
«Januıadaǵy tárbıe basym jaǵdaıda anasynyń dúnıetanymymen, úıretken bilimimen beriledi. Sondyqtan keleshek urpaqty tárbıeleýdegi áıel zatynyń orny, oǵan qoıylatyn talap-tilekter bul ulttyń bolashaǵyna baılanysty eldik múddeler ekenin árdaıym jadyda ustanǵan durys, osy oraıdy urpaq tárbıesindegi áıel balasynyń róli qyz balanyń dúnıetanymynyń qalyptasýyn ózekti máselege aınaldyryp otyr. Áıel zatynyń bilimdiligi, rýhanı adamgershilik áleýetine baılanysty tárbıeniń de nátıjesi kórinedi. Bul másele Elbasynyń «Qazaqstan-2050» Strategııasy: qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» Joldaýynda da basty nazarǵa alyndy: «Búginde, ınternet pen joǵary tehnologııalar ǵasyrynda, aqparattar tasqyndaǵan zamanda, «súzgi» adamnyń ishinde bolý kerek. Іshki «súzgi» suraqtar qoıyp otyrýǵa tıis: analarymyz, ápke-qaryndastarymyz, qyzdarymyz oramalǵa oranyp alyp, basqa halyqtardyń kıimin kıgeni bizge kerek pe? Bizben bir dastarqanda otyryp tamaq ishpeýge tıis pe? Kólik júrgizbeýi kerek pe? Munyń bári – basqa elderdiń ornyqqan dástúrleri, bizdiń dalamyzda ondaı dástúrler eshqashan bolǵan emes. Klassıkany oqyńyzdar, fılmderdi kórińizder». Bul rette Haled Hoseını, Samııa Sharıff, Nýdjýd Alı sekildi musylman álemindegi áıel balasynyń taǵdyry týraly qalam sermegen jazýshylardyń eńbekterin qarap shyǵýdy usynar edik» , dep atap ótti professor.
Ǵalymnyń aıtýynsha, áıeldiń adamgershiliktik áleýeti neǵurlym joǵary bolsa, sondaı deńgeıde qoǵamda sáıkes mádenıeti men ádebi bar azamat qalyptasyp ósip shyǵady. Osy jerde basty nazar aýdaratyn másele osy tárbıe qandaı baǵytta jasalýy tıis jáne keleshek urpaqqa qandaı qundylyqtar berilýi tıis degen zańdy suraq týyndaıdy.
«Eń bastysy bala tárbıeleý barysynda halyq danalyǵy, ulttyń mádenıeti, tárbıe barysynda ulttyq salt-dástúrlerdiń tolyq berilýi kerek. Sol jaǵdaıda ǵana naǵyz otansúıgish, eliniń azamattaryn tárbıeleýge bolady. Tárbıe barysynda kóneden kele jatqan dástúrlerdi dáripteý artqa sheginý emes, qaıta jahandyq zamanda ulttyń biregeıligin saqtap qalý degendi bildiredi. Sonymen qatar bul urpaqaralyq sabaqtastyqtyń jalǵastyǵyna ákeledi. Óskeleń urpaqtyń durys dinı dúnıetanymy da otbasynan alǵan bilimine tikeleı baılanysty», - deıdi ǵalym.
