Dúnıejúzilik JITS-pen kúres kúni: Aldaǵy onjyldyqta ol pandemııa tarıhqa enýi kerek
ASTANA. KAZINFORM – 2030 jylǵa qaraı álemde JITS pandemııasyn toqtatýǵa bolady. Bul úshin kóshbasshylar resýrstar kólemin, ásirese AITV ınfektsııasynyń aldyn alý boıynsha qarjylandyrýdy arttyrýy kerek. Bul týraly Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń Eýropalyq óńirlik bıýrosynyń dırektory doktor Hans Klıýge jáne Eýropalyq óńirlik bıýronyń ınfektsııalyq aýrýlar, qorshaǵan orta jáne densaýlyq bóliminiń dırektory Robb Batler 1 jeltoqsan — búkilálemdik JITS-pen kúres kúni qarsańynda málimdedi.
Qazirgi ahýal qandaı?
«Nelikten barlyq kúsh-jigerge qaramastan adamdar JITS-ten kóz jumýda? Bul suraqtyń jaýaby bir ýaqytta ári qarapaıym ári ókinishti: onyń sebebi medıtsınada emes. Bizdiń óńirde ǵana emes, búkil álemde AITV/JITS-pen kúrestegi eń úlken kedergiler saıası sıpatta bolyp otyr. Dálirek aıtqanda, shekteıtin jáne tózimsiz orta, alalaý, dıskrımınatsııa, AITV juqtyrýdy qylmystyq is dep taný, sondaı-aq ǵylymı negizdelgen jáne usynylǵan sharalardy júıesiz qoldaný. Qazir JITS-ti túbegeıli joıý úshin barlyq dári-dármek, quraldar men tehnologııalar qolymyzda bar. Búginde AITV-ǵa oń nátıjeniń shyǵýy – ólim jazasy emes», - deıdi mamandar.
Antıretrovırýstyq terapııanyń da aıtarlyqtaı jetilýi AITV juqtyrǵan adamdarǵa, ásirese aýrý erte anyqtalyp, olar vırýsqa qarsy preparattardy úzbeı qabyldaǵan jaǵdaıda, deni saý jáne uzaq ómir súrýge múmkindik beredi.
«Shynynda da, qazir kóptegen adam buryn-sońdy bolmaǵan ómirlik mańyzdy dári-dármekterge qol jetkizýde. Jańa dıagnostıkalyq algorıtmder dıagnozdy bir kúnde qoıýǵa múmkindik beredi. Testterdi jergilikti qaýymdastyqtarda nemese úı jaǵdaıynda júrgizýge bolady. Sonymen qatar, aldyn alýdyń óte tıimdi ádisteri de bar ekenin umytpaǵan jón. Mysaly, baılanysqa deıingi profılaktıka júrgizý jáne eń mańyzdysy, músheqap qoldaný. AITV-men kúres quraldarynyń arsenaly keńeıip keledi, biraq progress áli de birkelki emes jáne ártúrli deńgeıde bolyp otyr. Profılaktıka, testileý jáne emdeý barlyq muqtaj adamdardy tolyq qamtı almaı otyr. Muny sandarǵa qarap ońaı túsinýge bolady», - deıdi spıkerler.
Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń (DDCU) Eýropa óńirinde, ıaǵnı Eýropa men Ortalyq Azııanyń 53 elin biriktiretin aımaqta 2024 jyly jańa AITV ınfektsııasynyń juqtyrý jaǵdaılary 2010 jylmen salystyrǵanda 7%-ǵa artty. Bul óńirde AITV-ge oń nátıje kórsetken ár ekinshi adamǵa dıagnoz kesh qoıylady.
Shyǵys Eýropa men Ortalyq Azııada AITV-men ómir súretin adamdardyń jartysy áli de antıretrovırýstyq terapııa (ART) almaıdy, al AITV-men ómir súretinderdiń tek 42% ǵana vırýsqa qarsy sýpressııaǵa jetedi, bul vırýstyń basqa adamdarǵa berilýin toqtatý degendi bildiredi.
AITV-ge qarsy sharalar saıasılanbaýy kerek
DDSU ókilderiniń aıtýynsha, JITS-ti birjola joıý úshin sheshilýi qıyn máselelerdi eńserip, áreketke kóshý qajet. Birinshiden, memleketter AITV-ge qarsy sharalardy saıasılandyrýdy toqtatýy kerek.
«Eýropa men Ortalyq Azııada kóptegen elder áli kúnge deıin osal toptarǵa jáne jalpy AITV-men ómir súretin adamdarǵa qatysty dıskrımınatsııalyq ári keri baǵyttaǵy tásilderdi ustanýda. Keıbir elder bul máseleni sheshýde baıaý bolsa da alǵa jyljysa, basqalary reaktsııalyq saıası úrdister men modelder saldarynan keri ketti. AITV-ge qatysty alalaý árbir elde jáne árbir qoǵamda belgili bir deńgeıde problema bolyp qala beredi. Bizge AITV-men ómir súretin adamdarǵa jazalaý sharalary emes, qamqorlyqqa negizdelgen saıasat qajet. Medıtsınalyq mekemelerde de, qoǵamda da AITV juqtyrý qaýpi bar, AITV-men ómir súretin nemese osy máseleden zardap shekken adamdarǵa meıirimmen jáne qurmetpen qaraýymyz kerek», - deıdi olar.
Qoǵamda testileý protsesin qalypty etý jáne qyzmetterge qoljetimdilikti jeńildetý úshin adamdardyń kim ekenine nemese qaı jerde turǵanyna qaramastan, qaýipsiz keńistik qurý qajet.
Aqyr sońynda, naýqastardy alalaýǵa qarsy eń myqty qarý – aǵartýshylyq pen qoǵamdy aqparattandyrý bolyp qala beredi. Bul jasóspirimderdiń jasyna sáıkes janashyrlyq, ómir súrý jáne súıý negizderin qalyptastyratyn jan-jaqty jynystyq tárbıe berýdi de qamtıdy.
JITS pandemııasyn toqtatýǵa bolady
Sondaı-aq, memleketter men damý boıynsha seriktester AITV-men kúres sharalaryna ınvestıtsııa salyp, jańa ázirlemeler men ınnovatsııalardy paıdalaný múmkindikterin jasaýǵa umtylýy kerek.
Bıylǵy shilde aıynda ıÝNEIDS eger kóshbasshylar resýrstar kólemin, ásirese AITV ınfektsııasynyń aldyn alý boıynsha qarjylandyrýdy arttyrsa, 2030 jylǵa qaraı JITS-tiń jahandyq pandemııasyn toqtatýǵa bolatynyn málimdedi. Kombınatsııalanǵan profılaktıka tásilderine basymdyq berý arqyly biz jańa juqtyrýlar sanyn azaıtýǵa bolady.
DDSU Eýropa óńirinde «95–95–95» maqsatyna qol jetkizý úshin kúsh-jigerdi báseńdetpeý qajet. Bul maqsatty ıÝNEIDS 2030 jylǵa deıingi Turaqty damý maqsattaryna jetý kórsetkishi retinde ázirlegen jáne onyń nátıjesinde AITV-men ómir súretin adamdardyń 95% ózderiniń statýsyn bilýi kerek, AITV dıagnozy qoıylǵan adamdardyń 95% turaqty antıretrovırýstyq terapııa alyp, 95% vırýsqa qarsy sýpressııaǵa jetýi kerek.
«Eski quraldar men ádisterdi, mysaly, jynystyq qatynasqa túspeýdi úgitteý nemese tek qana prezervatıvterdi qoldanýdy usyný arqyly 40 jylǵa sozylǵan epıdemııany jeńe almaımyz. Bizde jańa sheshimder bar – baılanysqa deıingi profılaktıka, ózin-ózi testileý jáne antıretrovırýstyq terapııanyń jańa úlgisi. Tek jańasha áreket etip qana alǵa jyljı alamyz», - deıdi mamandar.
JITS-ten qaıtys bolý tek tarıh oqýlyqtarynda qalýy kerek
Sonymen birge, adamdarǵa aqparat berip, profılaktıka, testileý jáne emdeý qyzmetterin usyný qajet. AITV ınfektsııasynyń kóptegen dıagnozy tym kesh qoıylatyny da testileý strategııalaryn ózgertý jáne adamdarmen erte jumys bastaý qajettigin kórsetedi.
«Árbir erte qoıylǵan dıagnoz aýyr kesel men vırýstyń ári qaraı taralýyn boldyrmaýǵa kómektesedi. Bul ásirese negizgi toptardyń aqparat alyp, profılaktıkadan ótý jáne testileýdi qaýipsiz jaǵdaıda jasaý múmkindigine senimdi bolýy qajet degendi bildiredi. Alaıda shyndyqtyń taǵy bir jaǵy – AITV-ge baılanysty alalaý men dıskrımınatsııanyń eń aýyr kórinisteri kóbinese medıtsınalyq mekemelerdegi qyzmetkerler arasynda baıqalady. Bul adamdardy úrkitip, olardy ómirlik mańyzdy qyzmetter alýyna kedergi jasaıdy. Biz aqparattyq naýqandardyń osy tereń qalyptasqan qate túsinikterge qarsy turýyn qamtamasyz etýimiz kerek», - dep usyndy spıkerler.
Túptep kelgende AITV aldyn alý, emdeý jáne medıtsınalyq kómekke qoljetimdilik adamnyń densaýlyqqa quqyǵyn júzege asyrýdyń bir bóligi sanalady. Ár adam qajettilik týyndaǵan kezde jáne ózine qolaıly jerde bul qyzmetterdi paıdalana alýy kerek.
2025 jyldyń basynda DDSU Eýropa óńirlik bıýrosy Eýropa óńirindegi eldermen konsýltatsııalar ótkizedi. Bul kezdesýler «95» maqsatyna qol jetkizý boıynsha birlesken kúsh-jigerge arnalady. ATITV/JITS-pen kúreske baǵyttalǵan turaqty kúsh-jiger oqshaýlanyp qalmaı, ınfektsııalyq aýrýlarmen, sonyń ishinde jynystyq jolmen beriletin basqa ınfektsııalarmen kúres sharalarymen keńinen biriktirilýi tıis.
«Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý salasynda biz klımattyń ózgerýi men antıbıotıkterge tózimdiliktiń artýy sııaqty kóptegen daǵdarys jaǵdaılarymen betpe-bet kelip otyrmyz. Bul úlken ári kúrdeli máseleler, olardy sheshýdiń qarapaıym joly joq. Al AITV máselesinde biz naqty ne isteý kerektigin jaqsy bilemiz. Biraq bizde AITV-men kúreste kúsh-jigerdi eki ese arttyrýǵa, densaýlyq saqtaý salasyndaǵy alalaýdy joıýǵa, dıagnostıka men terapııaǵa tıimdi ınvestıtsııalaýǵa, negizgi toptardy qamtýdy jaqsartyp, olardy qajetti medıtsınalyq kómek kontınýýmyna qosýǵa qajetti saıası erik bar ma? Aldaǵy onjyldyqta JITS pandemııasy tarıhqa aınalýy kerek, bolashaq urpaq bul máseleniń sheshimine alańdamaýy kerek. Bizdiń óńirimizde jáne búkil álemde «Nelikten adamdar áli kúnge deıin JITS-ten qaıtys bolyp jatyr?», degen suraq AITV sııaqty tek tarıh oqýlyqtarynda qalýy kerek», - deıdi DDSU ókilderi.
