Dúnıejúzi qazaqtar quryltaıy Astanada besinshi ret bas qosýda - Sholý
«Búgingi kún - erekshe kún. Orta toldy degen osy. Dál osynaý sátte ózin qazaqpyn dep sezinetin árbir adam júregi lúpildep, atamekenine, táýelsiz Qazaqstannyń astanasy Almatyǵa kóz tigýde. Óıtkeni munda dúnıejúziniń túkpir-túkpirindegi ısi qazaq ataýlynyń ókilderi tuńǵysh ret bastaryn qosyp, alqaly jıyn, saltanatty májilis Quryltaıǵa jınalyp otyr. Kúni keshe ǵana mundaı bolady degen oı kóbimizdiń qııalymyzǵa kirmegen shyǵar. Endi, mine, ańsaǵan armannyń taǵy birine qol jetkizdik. San ǵasyrǵa sozylǵan otarshyldyqtyń buǵaýynan bosanyp, taıaýda ǵana táýelsizdik alsa da, qysqa merzim ishinde búkil aıdaı álem túgel moıyndap, abyroıy asyp úlgirgen Qazaqstan jurtshylyǵy sizderdi, ardaqty aǵaıyn, týǵan jerde qushaq jaıa qarsy alyp jatqanyn ózderińiz kórip otyrsyzdar. Men Respýblıka Prezıdenti retinde bárińizdi Dúnıejúzi qazaqtary Quryltaıynyń saltanatty ashylýymen shyn júrekten quttyqtaımyn! Barshańyzǵa: «Týǵan jerge qosh keldińizder!» - deımin», - dep Qazaqstan Prezıdenti ystyq yqylasyn bildirgen bolatyn.
Qazaq Eliniń Táýelsizdik alǵannan bergi tarıhynda jańa bet ashqan bul quryltaıda jáne odan keıin de shetelde turatyn qazaqtar úshin qabyldanǵan arnaıy zańdar óz kúshine endi. Sol arqyly álemniń 40-qa jýyq elinde ómir súrip jatqan dıasporalar Qazaqstanǵa aǵyldy.
Dúnıejúzi Qazaqtarynyń 2-shi Quryltaıy 2002 jyldyń kúzinde Túrkistan qalasynda ótip, onda tarıhı otanyna oralýdy ańsap júrgen qandastarymyzdyń qatarynyń tolyǵýy jaıynda sóz boldy. Quryltaıǵa alys jáne jaqyn 32 shet memleketterden 400-den astam ókil qatysty. Bul quryltaıda oralmandardyń elge oralý máselesi qaralyp, kóshi-qon kvotasynyń mólsherin ulǵaıtý jospary qarastyryldy.
2005 jyly 27-28 qyrkúıekte 3-shi quryltaı Astanada ótkizildi. Quryltaıǵa alys jáne jaqyn 32 shet memleketterden, sonyń ishinde Reseı, Qytaı, Aýstrııa, Chehııa, Norvegııa, Italııa, Sıngapýr, Mysyrdan 300-den asa ókil, sondaı-aq Qazaqstannyń barlyq oblystary men Almaty, Astana qalalarynan 200-den astam ókil qatysty. Quryltaıda shetelde turatyn qazaqtardy Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda oqytý úshin jaǵdaı jasaý, sondaı-aq tarıhı otanyna ınvestıtsııalar ornalastyrý múmkindikteri sekildi máseleler talqylandy.
Al 4-quryltaı 2011 jyldyń 25-27 mamyry aralyǵynda elordamyzda ótip, alqaly jıynǵa 35 taıaý jáne alys shet elden, Qazaqstannyń óńirlerinen, Astana men Almaty qalalarynan 700-den astam qonaq qatysqan bolatyn.
Quryltaı barysynda Nursultan Nazarbaev qandastarymyzǵa qoldaý kórsetip, qamqorlyq jasaýdyń naqty joldaryn aıqyndap alýymyz kerektigin atap kórsetti.
Birinshiden, Parlamentte «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zań jobasy qaralýda. Keńinen talqylanyp, qabyldanatyn jańa Zań qandastarymyzdyń jaǵdaıyn jaqsartýǵa septigin tıgizetin bolady. Ol qandastarymyzdyń qujat tapsyrýda, tirkeýge turýda, azamattyq alýda kezdesetin túrli kedergilerdi joıýy tıis. Osyǵan baılanysty «Nurly kósh» baǵdarlamasynyń 2-shi kezeńiniń jobasyn qolǵa alý josparlanyp otyr.
Ekinshiden, shetelden kelgen quryltaı qonaqtarynyń basym kópshiligi - 60 paıyzy jastar. Qazaqstanda álemdegi barsha qazaq jastarynyń sapaly bilim alýyna tıisti jaǵdaı jasalýy qajet.
Úshinshiden, shettegi qandastardyń Qazaqstannan jan-jaqty habar alyp turýyna kómektesý kerek. Baılanys jáne Aqparat mınıstrligi «Kaspıonet» arnasynyń qazaqtar turatyn elderge taralýyn qamtamasyz etýi kerek. Memleket basshysy sonymen birge, ulttyq dástúrimiz ben tarıhymyz týraly habarlardy arttyrý joldaryn qarastyrý týraly tapsyrma berdi. Buǵan qosa, mınıstrlik dúnıejúzindegi qazaq jastarynyń baılanysyn nyǵaıtý úshin arnaıy veb-portal ashqany jón.
Tórtinshiden, qandastar turyp jatqan elderde ulttyq ónerdi keńinen taratýyna jaǵdaı jasaýymyz kerek. Ondaı elderde qazaq mádenıetiniń kúnderin júıeli túrde ótkizý qajet.
Besinshiden, shet elderde kishi quryltaılardyn turaqty ótkizý qaldaý taýyp otyr. Osyǵan baılanysty, bul quryltaılarǵa «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat» Qory qoldaý kórsetetin bolady.
Bıylǵy mereıtoılyq quryltaıǵa qatysatyn delegattardyń da qarasy qalyń. Quryltaı jumysyna barlyǵy 750 delegat pen qonaq qatysatyn bolsa, onyń 350 adamy alys jáne jaqyn shetelderdegi álemniń 39 elinen keldi. Delegattar men qonaqtardyń basym kópshiligi ǵylymı-shyǵarmashylyq jáne pedogogıkalyq zııalylar ókilderi, bıznes, sport, buqaralyq aqparat quraldary salalarynyń mamandary, memlekettik jáne qoǵamdyq uıymdardyń qyzmetkerleri.
Quryltaı delegattary men qonaqtarynyń 60 paıyzyn 35 jasqa deıingi jastar quraıdy. Olardyń deni túrli elderdegi jáne Qazaqstandaǵy jastar uıymdarynyń, stýdenttik birlestikteriniń kóshbasshylary, magıstranttar, doktoranttar jáne jas mamandar. Quryltaı aıasynda tuńǵysh ret «Nur-Otan» partııasynyń qoldaýymen «Jastar rýhanı jańǵyrýdy qoldaıdy» atty dúnıejúzi qazaq jastary kóshbasshylarynyń forýmy ótpek. Shetelden kelgen qandastar qatarynda Moldova Respýblıkasy Parlamentiniń depýtaty, ǵalym-saıasattanýshy Bogdan Kaıdaruly Tsyrdıa (Kıikbaev), Reseı Federatsııasynyń Tomsk oblysy gýbernatorynyń áleýmettik saıasat jónindegi orynbasary Shyńǵys Aqataev, RF Altaı Respýblıkasyndaǵy Týrata aýdanynyń ákimi Amanjol Saharıanov, Omby oblystyq altynshy shaqyrylǵan zań shyǵarýshy jınalysynyń depýtaty Nurlan Qartabaev, Orynbor oblysyndaǵy Orsk qalalyq keńesiniń depýtaty Qurmambaı Qumaqbaev, Sankt-Peterbýrgtaǵy Aımaqtyq ekonomıka jáne zań ýnıversıtetiniń rektory Erlan Ysqaqov, Qyrǵyzstan halyqtary Assambleıasy keńesiniń múshesi Erkin Bólekbaev, Máskeýden Alash Orda tarıhynyń belgili zertteýshisi, Reseı jaratylystaný akademııasynyń korrespondent-múshesi, tarıh ǵylymdarynyń doktory Dına Kıseleva (Amanjolova), Batys Sibir qazaqtarynyń etnografııalyq jáne turmystyq mádenıeti jónindegi monografııalar avtory, dotsent Sholpan Ahmetova Omby qalasynan, Abaı óleńderin ózbek tiline aýdarǵan Abdolla Rústemov, túmendik belgili jýrnalıst, «Kóshpendiler» derekti kitabynyń avtory Qalıl Qabdýlýahıtov bar.
Delegattardyń kópshiligi qazaq tilin, ulttyq salt-dástúrlerdi, bekzattyq mádenı muralardy saqtaý jáne nasıhattaý, genderlik qozǵalysty damytý jóninen shetelderdegi tanymal qoǵam qaıratkerleri bolyp tabylady.
Óziniń qaınar bastaýyn sonaý 1992 jyldan alatyn álem qazaqtarynyń Quryltaılary jer sharynyń túkpir-túkpirinde turatyn etnıkalyq qazaqtardyń iskerlik suhbaty alańyna aınalýda. Quryltaı qazaq halqynyń mádenıetine, tarıhyna jáne salt-dástúrlerine jańasha turǵyda qaraýǵa, ony molaıtýǵa múmkindik beredi. Ol, sondaı-aq, bizdiń otandastarymyzdyń Qazaqstanǵa óz erkimen qonystanýyna jol ashady. Osynaý mańyzdy is-shara kóshi-qonǵa jaýapty memlekettik organdarǵa shetelden qonys aýdarýshylardyń ózderiniń tarıhı otandarynda beıimdelýine, etnıkalyq kóshi-qon máselelerin sheshýge, kóshi-qon jánen bilim týraly zańdaryna baılanysty ýaqyt talabyn eskerýge jańasha turǵydan qaraýǵa kómektesedi.
Aıta keterligi, elimiz egemendigin alyp, Táýelsiz el retinde týyn tikken sátte Qazaqstandaǵy qazaqtardyń sany bar-joǵy 6,5 mıllıon ǵana bolatyn. ıAǵnı, sol ýaqyttaǵy respýblıka halqynyń 40 paıyzyn ǵana qazaqtar quraıtyn. Al búginde qazaqtar sany 11 mıllıonnan asyp otyr. Qazaq sanynyń artýyna demografııalyq ósimmen qatar, qıyn-qystaý zamanda bas saýǵalap shetel asqan qandastarymyzdyń egemen el bolǵanymyzdan keıin tarıhı Otanyna oralýy da óz úlesin qosqany sózsiz. Óıtkeni, Táýelsizdik jyldary ishinde 1 mıllıonnan astam sheteldegi qandasymyz tarıhı Atamekenine oralǵan bolatyn.
