Dollar baǵamy qashan turaqtaıdy
ASTANA. KAZINFORM — Keıingi kúnderi AQSh dollaryna shaqqandaǵy teńge baǵamy 500-den asty. Ulttyq valıýtanyń álsireýine syrtqy jáne ishki faktorlar qatar áser etti. Jalpy, munaı naryǵy da qatty qubylyp tur. Qazaqstan Ulttyq bankiniń dereginshe, buǵan dollardyń nyǵaıýy men AQSh-tyń qaıta saılanǵan prezıdenti Donald Tramptyń bastamalary yqpal etýi múmkin.
«AQSh dollary ary qaraı kúsheıip barady. Bul damýshy elderdiń valıýtalaryna qysym túsiretini belgili. AQSh dollarynyń negizgi álemdik valıýtalarǵa shaqqandaǵy dınamıkasyn baǵalaıtyn DXY ındeksi 106,2 pýnktke deıin ósip, aı basynan beri shamamen 2,2%-ǵa nyǵaıdy. Al damýshy naryq valıýtalarynyń ındeksi sol kezeńde 3%-ǵa tómendedi», - dedi QR Ulttyq bankiniń tóraǵasy Tımýr Súleımenov.
Máselen, sońǵy eki aıda Reseı rýbli 16,1%-ǵa, Brazılııa realy 10,3%-ǵa, Koreıa vony 6,1%-ǵa, Indonezııa rýpııasy 4,8%-ǵa, Meksıka pesosy 3,8%-ǵa tómendedi. Sonymen qatar, osy kezeńde damyǵan elderdiń valıýtalary álsiregeni baıqaldy: Japon ıeni – 5,5%-ǵa, sterlıng fýnty – 5,2%-ǵa, eýro – 4,5%-ǵa. Osy aralyqta teńge baǵamy 6,6%-ǵa tómendedi. Bul negizinen ekonomıkamyzdyń munaı óndirýge kóbirek táýeldi bolýymen baılanysty.
UB aqparatyna súıensek, el ishinde valıýtaǵa suranys edáýir ósti. Osy faktorlar teńge baǵamyna aıtarlyqtaı qysym kórsetti.
«Jekelegen kezeńderde saýda-sattyq barysynda tómen nemese meılinshe tómen ótimdilik baıqaldy, bul alyp-satarlyq qysymǵa jaǵdaı jasap, valıýta naryǵynda tepe-teńdikti buzady», - dep túsindirdi T. Súleımenov.
Bul jaǵdaıda turaqtandyrý, baǵamnyń kúrt ósýine jol bermeý jáne naryqty valıýtamen qamtamasyz etý úshin Ulttyq bank keıingi kúnderi valıýtalyq ınterventsııalar júrgizdi. 16 qarashadan bastap ınterventsııa aıasynda 1 mlrd dollar jumsaldy.
Osy rette qabyldanǵan sharalar naryqtaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrýǵa yqpal etti.
«Biz naryq jaǵdaıyn baqylaýdy jalǵastyramyz. Birneshe ret atap ótilgendeı, erkin baǵam aıasynda Ulttyq bank aıyrbas baǵamynyń qandaı da bir deńgeıin kózdemeıdi jáne onyń trendine kedergi keltirmeıdi. Kýrs naryqtyq faktorlarǵa sáıkes odan ári qalyptasady. Alaıda, sýbektıvti faktorlarmen baılanysty emes qatty aýytqýlar bolǵan jaǵdaıda ádil baǵam túzilýin qalpyna keltirý úshin jáne valıýta naryǵynyń qalypty jumys isteýin qamtamasyz etý úshin Ulttyq bank ári qaraı valıýtalyq ınterventsııalar júrgizýdi jalǵastyrýǵa daıyn», - dep naqtylady UB basshysy.
Aıta keteıik, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń Aqsha-kredıt saıasaty komıteti bazalyq mólsherlemeni +/- 1 p.t. dálizimen jyldyq 15,25% deńgeıinde belgileý týraly sheshim qabyldady.
Sheshim jańartylǵan boljamdar men ınflıatsııa táýekelderi balansynyń baǵalaýyn eskere otyryp qabyldandy.
«Munaı naryǵyndaǵy jaǵdaı birshama nasharlady. Qytaı tarapynan suranys tómendep keledi. AQSh-tyń jańa prezıdentiniń qandaı saıasat ustanatyny ázirge belgisiz. Degenmen, Soltústik jáne Ońtústik Amerıkada munaı óndirisiniń ósýinen usynys artady degen boljam bar. Osy faktorlardy eskerip, biz bazalyq stsenarıı aıasynda Brent markaly munaı baǵasyn tómendetip, boljamdy kezeńniń sońyna deıin 70 dollar deńgeıinde belgiledik», - dep túsindirdi Ulttyq banktiń tóraǵasy.
Qazirgi baǵam qandaı?
Keshe keshqurym Qazaqstan qor bırjasyndaǵy (KASE) saýda-sattyq qorytyndysy boıynsha 1 dollardyń teńgege shaqqandaǵy baǵamy tómendedi.
Ulttyq banktiń 30 qarashaǵa arnalǵan resmı baǵamy — 1 dollarǵa 511,22 teńge. Reseı rýbliniń ortasha saralanǵan quny — 4,73 teńge. Eýro — 540,05.
Kurs.kz málimetinshe, búgin túske deıin Almatynyń aqsha aıyrbastaý pýnktterinde dollar 515,14 teńgeden satylyp jatyr, satyp alý baǵamy — 519,23 teńge. Eýro 538,88 — 546,57 teńge aralyǵynda qubylyp tur. Al, Astana qalasy boıynsha dollardy satý baǵamy — 513 teńge, satyp alý quny — 523 teńge. Eýro 538,72 teńgeden satylyp, 548,92 teńgeden satyp alynady. Dál qazirgi ýaqytta aqsha aıyrbastaý oryndarynda Reseı valıýtasy 4,81 - 4,96 aralyǵynda saýdalanyp jatyr.
«Osy baǵamdy ustap qalsaq, jeńis bolady»
Táýelsiz sarapshy, ekonomıst Baýyrjan Ysqaqovtyń paıymynsha, qazir valıýta baǵamyna qatysty qubylmalyqty turaqtandyrý is-sharalarynyń nátıjesi birden kórinbeıdi, ıaǵnı aldaǵy ýaqytta áser etedi.
«Ulttyq bank valıýta baǵamynyń qalypty deńgeıin saqtaý úshin ınterventsııa júrgizdi, ıaǵnı 1 mlrd dollarǵa jýyq. Sonymen qatar bazalyq mólsherleme 15,25 paıyzǵa deıin kóterildi. Bul óz kezeginde Ulttyq banktiń tikeleı ókilettigindegi jumystar. Atap aıtqanda, osynyń barlyǵy baǵam aıyrmasyn azaıtýǵa jáne bolashaqta devalvatsııanyń bolmaýyn aldyn alýǵa baǵyttalǵan. Dál qazirgi ýaqytta valıýta naryǵy bir-eki kúnde biz oılaǵandaı bolady dep aıtý qıyn.
Óıtkeni kóptegen faktorlar, onyń ishinde syrtqy jaǵdaılar áser etetini belgili. Aldaǵy ýaqytta 1 dollar 550-600 teńgege deıin ketip qalmaýdyń amaly jasalyp otyr. Tipti, osy ınterventsııanyń nátıjesinde dollardyń baǵamyn budan ári kótermeı, kerisinshe osy deńgeıde ustap turǵannyń ózi - Ulttyq bank tarapynan jasalyp otyrǵan is-sharalardyń negizgi maqsaty», - dedi sarapshy.
B. Ysqaqov bazalyq stavkanyń kóterilýi birinshi kezekte ekinshi deńgeıli bankter beretin nesıeniń qymbattaýyna alyp keletinin eske saldy.
«Nesıeniń qymbattaýy – ol halyqtyń tólem qabilettiliginiń, onyń ishinde nesıemen alynatyn baspana máselesi jáne basqa da jaǵdaılar, ıaǵnı saýda-sattyq qarym-qatynastarynyń álsireıtininiń belgisi. Odan keıin bankter tarapynan bızneske nesıe bólýge de qatań sharalar qoldanylatyny belgili. Óıtkeni stavka kóterilgen kezde, talaptar joǵarylaıdy. Osynyń bári ekonomıkaǵa keletin qarajattyń tejelýine ákeledi.
Biraq munyń negizgi maqsaty – bolashaqta devalvatsııanyń aldyn alý. Sondyqtan bul qadamnyń ekijaqty áseri bar. Sonymen qatar teńgedegi depozıtterdiń stavkasynyń ósýine yqpal etedi. Aldaǵy ýaqytta teńgeniń baǵamy 510-515 shamasynda bolady dep oılaımyn. Budan ári kóterilmeýine memleket, Ulttyq bank óz áserin tıgizedi. Sol úshin valıýtalyq ınterventsııalar men ózge de qadamdar jasaldy. Aldaǵy kezeńde dál qazirgi baǵamdy saqtap qalǵannyń ózi biz úshin jeńis bolady dep sanaımyn», - dedi ekonomıst.
Sebebi 1 dollarǵa shaqqandaǵy teńgeniń baǵamyn 500-den tómen túsirý úshin qomaqty qarajat qajet. Elimiz eksportqa táýeldi bolǵandyqtan, ıaǵnı syrttaǵy tabystyń barlyǵy dollarmen eseptelgendikten, dollardyń qunyna óte qatty táýeldimiz.
«Bul táýeldilikten arylý úshin, teńgeniń qunyn kóterý úshin ulttyq valıýtamen esep aıyrysatyn saýdany arttyrýymyz kerek. Bul rette otandyq taýar óndirýshilerdiń sanyn kóbeıtken abzal. Munymen qosa, syrttan keletin ımportqa da áser etý qajet. Elimizge keletin daıyn ónimniń úlesi kóp. Jalpy, aldaǵy ýaqytta makroekonomıkalyq jaǵdaıdy tereń baǵamdaýymyz kerek.
Memleket jaǵynan jasalyp otyrǵan fıskaldyq, salyq ári monetarlyq saıasaty otandyq kásipkerlerdiń damýyna qaraı baǵyttalýy kerek. 2025 jyly qabyldanatyn jańa Salyq kodeksi, Bank týraly zańy ulttyq ekonomıkalyq múddege yqpal etetin normalardy eskerýi tıis. Atap aıtqanda, osynyń bári teńgeniń kúsheıýine áserin tıgizedi», - dep túsindirdi Baýyrjan Ysqaqov.
29 qarashada Qazaqstandaǵy aqsha aıyrbastaý pýnktteri qaýymdastyǵynyń basshysy Arshyn Ǵalymbaev Kazinform agenttiginiń tilshisimen suhbatynda teńge baǵamynyń aýytqýy aıasynda aıyrbastaý pýnktterindegi jaǵdaı týraly aıtty.
«28 qarashada naryqta joǵary qubylmalylyq baıqaldy: saýdanyń basynda dollar úshin baǵam 503 teńge boldy, keıin 519 teńgege deıin kóterildi. Eń joǵary kórsetkish 519,7-ge jetti. Mundaı ózgeris, árıne, kópten beri bolmaǵan. Muny tarıhı maksımým dep ataýǵa bolady. Jaǵdaı teńgege qysym, álemdik naryqta dollardyń nyǵaıýy jáne reseılik valıýtanyń quldyraýyna baılanysty týyndady. Biraq, baǵam kóterilgenimen, aqsha aıyrbastaý pýnkterinde qarbalasty kórip turǵan joqpyz. Jaǵdaı turaqty», — dedi ol.
Sondaı-aq, A. Ǵalymbaev aqsha aıyrbastaý pýnktterinde shetel valıýtasynyń qoljetimdiliginde eshqandaı másele joq ekenin basa aıtty.
Ekonomıst Almas Chýkın elimizdiń qarjy júıesine alańdaýdyń qajeti joq ekenin aıtyp otyr. Onyń pikirinshe, Qazaqstannyń bank júıesi jaqsy rezervteri bolǵandyqtan, qazir myǵym tur.
«Elimizdiń altyn-valıýta qory men Ulttyq qor jetkilikti. Osy oraıda qubylmaly jaǵdaıǵa tótep bere alamyz. Biraq, ekonomıkalyq saıasat tıimsiz, bıýdjet óte tapshylyq kúıde. Sondyqtan uzaq merzimdi perspektıvada tek jınaqtalǵan qorlarǵa súıený durys emes», - dedi A. Chýkın.
Aldaǵy úsh jyldyq bıýdjetti qaıta qaraý kerek
Jaqynda Qazaqstan Parlamenti «2025-2027 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» Zańdy qabyldady. 2025 jylǵa túsimder osy jylmen salystyrǵanda 1,2 trln teńgege ulǵaıa otyryp, 21,7 trln teńge deńgeıinde boljandy. 2025 jyly bıýdjet tapshylyǵy jalpy ishki ónimge shaqqanda 2,7% deńgeıinde eskerilgen, al 2027 jylǵa qaraı bul kórsetkish 1,9%-ǵa deıin tómendeıdi. Bıýdjettiń 2025 jylǵa arnalǵan shyǵystary túsimder men tapshylyqty eskere otyryp, 25,8 trln teńgeni quraıdy, ıaǵnı bıylmen salystyrǵanda 1,7 trln teńgege ulǵaıyp otyr.
Qazan aıynyń sońynda Premer-mınıstrdiń orynbasary – Ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarov elimizdiń 2025 – 2029 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamyn tanystyrdy.
Makroekonomıkalyq kórsetkishterdiń boljamy negizinde 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan bıýdjet pen Ulttyq qor parametrleriniń boljamy qalyptastyryldy.
Boljamdy qalyptastyrýdyń negizine munaıdyń baǵasy barreline 75 AQSh dollary jáne dollardyń eseptik baǵamy 470 teńge bolǵandaǵy bazalyq stsenarııi alyndy.
Ekonomıst Almas Chýkın keıingi kúnderi qarjy naryǵyndaǵy jaǵdaıǵa baılanysty áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamyn qaıta qaraý kerek ekenin atap ótti. Sebebi 2025 jylǵa arnalǵan bıýdjet bir dollar úshin 470 teńgege eseptelgen.
Bul turǵyda Ulttyq bank tóraǵasy Tımýr Súleımenov taıaý arada Úkimetpen birge úsh jyldyq bıýdjet qaıta qaralatynyn aıtty.
«Valıýta baǵamy boıynsha Qarjy jáne Ulttyq ekonomıka mınıstrlikterimen birlese pysyqtaımyz. Bul másele 2024 jyldyń bıýdjetine qatysty bolmaıdy, ıaǵnı osy jyldyń aıaqtalýyna bir aı ǵana qaldy. Tek 2025 jyl men 2026 jyldyń bıýdjetin qaıta qaraımyz», - dedi UB basshysy.