Dıplommen aýylǵa, biraq baspanasyz – jas mamandar eldi mekenderden nege ketip jatyr

ASTANA. KAZINFORM — Aýyldyq aýmaqtardyń kadrlyq áleýetin qajetti mamandarmen nyǵaıtý, sondaı-aq aýyldyq jerlerde dıplomy bar kadrlardy ulǵaıtý maqsatynda 2009 jylǵy 1 shildeden bastap elimizde «Dıplommen aýylǵa» jobasy iske asyrylyp jatyr.

Joba aýyldyq jerlerde turatyn jáne jumys isteıtin mamandardyń basty máselesin sheshýge múmkindik beretin áleýmettik qoldaý sharalaryn usynýǵa, atap aıtqanda, jeńildikti sharttarmen turǵyn úı satyp alýǵa baǵyttalǵan. Bul oqýyn aıaqtap, aýylǵa baratyn mamandar úshin tamasha múmkindik bolyp kórinedi jáne negizgi talap — osy aýyldyq eldi mekende ornalasqan uıymda tıisti mamandyq boıynsha keminde úsh jyl jumys isteýge mindetteme qabyldaý. Alaıda, tájirıbe kórsetkendeı, 2020 jyldan beri «Dıplommen aýylǵa» jobasy aıasynda jeńildikti kredıtteýdi paıdalanǵan mamandar sanynyń qysqarýy boıynsha teris úrdis baıqaldy. 2020 jylmen salystyrǵanda 2023 jyly olardyń sany 30 paıyzǵa kemip otyr. Mundaı derekti Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýty usynyp otyr. 

Bul rette, 2019 jyldan bastap birjolǵy kóterme járdemaqy somasynyń 1,4 esege, 252 500 teńgeden 345 000 teńgege deıin, sondaı-aq bıýdjettik kredıttiń eń joǵary somasynyń 1,4 esege 2023 jyly 3 784,5 myń teńgeden 5 175,0 myń teńgege deıin ulǵaıýy baıqaldy. 

Atalǵan ınstıtýttyń jetekshi sarapshysy Dınara Muqyshevanyń aıtýynsha, bul ósim «Dıplommen aýylǵa» jobasy aıasynda beriletin áleýmettik járdemaqylar mólsheriniń jyl saıyn ulǵaıýyna baılanysty emes, AEK mólsheriniń jyl saıyn ulǵaıýy esebinen bolyp otyr. Sonymen qatar, turǵyn úı naryǵyndaǵy baǵanyń jyl saıynǵy ósýin eskere otyryp, 2023 jyly mamandarǵa áleýmettik qoldaý sharalaryn usyný mólsherine qatysty keıbir ózgerister engizildi.

Osylaısha, 2024 jyldan bastap aýdan ortalyqtaryna kelgen mamandar úshin bıýdjettik kredıt mólsheri kredıt somasynan jyldyq 0,01 paıyz mólsherinde syıaqy mólsherlemesimen 15 jylǵa 1500 AEK-ten 2500 AEK-ke deıin nemese 9,2 mln teńgege, aýyldyq eldi-mekender úshin — 2000 AEK-ke deıin (7,3 mln teńge) ulǵaıtyldy.

Qalalarda turǵyn úı qunynyń odan ári ósýi bolatyn jáne boljanatyn jaǵdaılarda, jeke turǵyn úı satyp alý nemese salý múmkindigi tirkelgen mamandar úshin aýylda turaqty turý jáne jumys isteý úshin jetkilikti salmaqty yntalandyrý bolýǵa tıis edi. Óz kezeginde, bıýdjettik nesıe mólsheriniń ulǵaıýy jeńildetilgen nesıeleýdi paıdalanǵysy keletin mamandar sanynyń azaıýy máselesin ishinara sheshedi. 

Osy oraıda sarapshy mysal retinde Túrkistan oblysyn keltiredi. Onyń dereginshe, «Dıplommen aýylǵa» jobasy boıynsha eń joǵary nátıjelerdi kórsetetin Túrkistan oblysynda kóterme járdemaqy alǵan mamandar sanynyń bıýdjettik kredıt alǵan mamandar sanyna araqatynasy — 1:3. ıAǵnı, Túrkistan oblysynyń aýyldaryna osy joba boıynsha kelgen árbir úshinshi maman ǵana jeńildikpen kredıt arqyly turǵyn úı satyp aldy.

Dınara Muqyshevanyń aıtýynsha osyǵan uqsas jaǵdaı jalpy respýblıka boıynsha da baıqaldy.

«Máselen, sońǵy úsh jylda aýyldyq eldi mekenge kelgen mamandar azaıyp barady jáne «Dıplommen aýylǵa» jobasy aıasynda usynylatyn eki áleýmettik qoldaý sharalary arasyndaǵy alshaqtyq artyp keledi. Negizgi másele kredıttiń usynylatyn mólsheriniń jetkiliksizdiginde ǵana emes, sonymen qatar halyqtyń kredıttelýinde, teris kredıttik tarıhtyń bolýynda, turý úshin qajetti qolaıly jaǵdaılarmen jyljymaıtyn múlik naryǵynda turǵyn úıdiń bolmaýynda, aýyldyq jerlerde jalaqynyń tómen bolýynda jáne halyq shyǵystarynyń arttyrýynda, «Dıplommen aýylǵa» jobasy aıasynda áleýmettik qoldaý alý múmkindikteri týraly habardarlyqtyń tómen bolýynda jatyr», — dedi ol.

Aıtalyq, aýyldyq jerlerde bilim berý salasyndaǵy mamannyń jalaqysy 2023 jyly 240,5 myń teńgeni quraǵan.

«Respýblıka boıynsha jan basyna shaqqandaǵy aqshalaı shyǵyndar orta eseppen 260,8 myń teńgeni quraıdy. Al aı saıynǵy tólem somasy «Dıplommen aýylǵa» jobasy boıynsha eń uzaq merzimge eń kóp somany qaryz alý shartymen 2023 jyly shamamen 30 myń teńge boldy. 2024 jyly aýdan ortalyqtarynyń mamandary úshin 50 myńnan sál astam teńgeni jáne aýyldyq eldi meken mamandary úshin 40,5 myń teńgeni qurap otyr. Demek, aýyldyq jerlerde bilim berý salasyndaǵy mamannyń tipti jeńildikti sharttar boıynsha da turǵyn úı satyp alýǵa qarjylyq múmkindigi joq», — dedi sarapshy.

«Dıplommen aýylǵa» jobasy aıasynda bıýdjettik kredıt alǵan mamandar sany tómendeýiniń kelesi sebebi — aýdannyń kóptegen eldi mekenderde satýǵa arnalǵan turǵyn úıdiń bolmaýy. Onyń ishinde 70-jyldary salynǵan abattandyrylmaǵan turǵyn úı «Dıplommen aýylǵa» jobasynyń krıterıılerine sáıkes kelmeıdi, Mamandardyń da kóńilinen shyqpaıdy.

«Jas mamandardyń ketýi jáne aýyldyq eldi mekennen baspana alýǵa qulyqsyzdyǵy ortalyqtandyrylǵan jylýmen jabdyqtaýdyń bolmaýymen de baılanysty. Bul rette, bizdiń oıymyzsha, «Dıplommen aýylǵa» jobasy aıasynda áleýmettik qoldaý kórsetý tártibin retteıtin qoldanystaǵy qaǵıdalarda turǵyn úıdiń bir sharshy metriniń quny tómendetilgen», — dedi sarapshy.

Qoldanystaǵy qaǵıdalarǵa sáıkes, turǵyn úıdiń bir sharshy metriniń quny 46 AEK-ten nemese 2023 jyly 158,7 myń teńgeden aspaýy tıis. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń derekterine sáıkes, respýblıka boıynsha aýyldyq jerlerdegi turǵyn úılerdiń jalpy aýdanynyń 1 sharshy metrin salýǵa jumsalǵan ortasha naqty shyǵyndar 127,4 myń teńgeni qurady.

Alaıda, Qazaqstannyń birqatar oblystarynda, mysaly Abaı (172,9 myń teńge), Jetisý (158,6 myń teńge), Aqmola (161,0 myń teńge), Almaty (166,0 myń teńge), Shyǵys Qazaqstan (175,6 myń teńge) oblystarynda 1 sharshy metr qurylysqa jumsalatyn ortasha naqty shyǵyndar tek respýblıkalyq mánderden ǵana emes, sonymen qatar qoldanystaǵy qaǵıdalarda kózdelgen shyǵyndar somasynan da asyp túsedi.

«Sonymen qatar, qurylys aıaqtalǵannan keıin aýylǵa kelgen jáne „Dıplommen aýylǵa“ jobasy aıasynda qoldaý alǵan maman Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasyna sáıkes turǵyn úıdi paıdalanýǵa berýdi júzege asyratyndyǵyn nazarǵa alý qajet. Bul da qarjylyq shyǵyndardy kózdeıdi. Osyǵan baılanysty qurylysqa bólinetin soma eldiń birneshe óńiriniń aýyldy eldi mekenderi mamandary úshin jetkiliksiz bolýy múmkin», — dedi ol.

Instıtýt «Dıplommen aýylǵa» jobasynyń iske asyrylý barysyn taldaýdy negizge ala otyryp, óńirlerdegi turǵyn úı qunyna qaraı bıýdjettik kredıt mólsherin saralaý múmkindigin qarastyrý usynyp otyr.

«Halyqtyń kredıttelýiniń joǵary deńgeıin jáne teris kredıttik tarıhtyń bolýyn, bul mamandarǵa jeńildetilgen ıpoteka alýǵa múmkindik bermeıtinin nazarǵa ala otyryp, mamandardy turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń balama nusqasyn qarastyrý qajet. Óıtkeni is júzinde ártúrli ómirlik jaǵdaılar bolýy múmkin. Al qaǵıdalar olardy qoldanýdyń ózgergishtigi turǵysynan jetildirilýi kerek. Budan basqa, bıýdjettik kredıtterdi óteý qajettiliginiń bolmaýy aýyldyq eldi mekenge kelgen mamandardyń qolda bar tabysyn arttyrady», — dedi Dınara Muqysheva.