Dıqannyń memlekettik qorǵa astyq satý qulshynysy qaıtse oıanady?
Bul sońǵy alpys jyldaǵy rekordtyq kórsetkish bolmaq, tıisinshe táýelsizdigimizdiń 20 jylynda qaıtalanbaǵan dúnıe. Kórshi Reseı de mol astyq alyp jatyr bıyl. Osy jyly 100 mln. tonna astyq bastyramyz dep otyrǵan orystar onyń 20-25 mln. tonnasyn eksporttamaq oıda. Al osynshama mólsherdegi astyqty ýkraındar da syrtqy shyǵarýǵa qaýqarlymyz dep jelpinip otyr. Demek, astyq naryǵyndaǵy basty básekelesterimiz ári Eýropa naryǵyna shyǵý múmkindigi bizge qaraǵanda mol Reseı men Ýkraına osynshama bıdaıyn eksporttamaq bolyp otyrǵanda, astyq baǵasynyń qymbattaýy jaıly áńgime qozǵaýdyń ózi artyqtaý ma deımiz.
Búgin Úkimettiń selektorlyq formattaǵy otyrysy ótip, onda aǵymdaǵy jylǵy jıyn-terim naýqany sóz boldy. QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Ómirzaq Shókeev aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdiń "astyqtyń baǵasy kóteriledi" degen úmitpen bıdaılaryn satýǵa qulshynys tanytyp otyrmaǵandyǵyna qynjylys bildirdi. «Sondyqtan, ákimder bul isti baqylaýlaryna alyp, astyq satyp alý shtabtaryn qurýy qajet. Sharýalar úshin eń durysy, astyqtaryn Azyq-túlik korporatsııasyna satyp, bul problemalardan arylý», - dedi ol. Onyń aıtýynsha, Azyq-túlik korporatsııasy dıqandardan astyqtyń ár tonnasyn 170 AQSh dollarynan satyp alýǵa daıyn. Al dıqandar bolsa «áliptiń artyn baǵyp» otyrǵanǵa uqsaıdy.
Al Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekovtiń atap ótýinshe, Azyq-túlik korporatsııasymen astyq satyp alý maqsatynda oblystarda arnaıy komıssııa qurylǵan. Astyq satyp alý sharttarynyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý maqsatynda olardyń quramyna memlekettik organdardyń, qoǵamdyq jáne partııa uıymdarynyń ókilderi kirgen. Jalpy, memlekettik komıssııanyń sheshimimen aǵymdaǵy jyly tonnasyn 25 myń teńgeden 5 mln. tonna astyq satyp alý kózdelip otyr. Qazirgi kúni 1 mln. 300 myń tonna astyqty satyp alýǵa kelisimshart jasalyp, onyń 360 myń tonnasyna aqsha tólengen, tısti astyq qolhattary Azyq-túlik korporatsııasynyń atyna aýdarylǵan. Aıta keterligi, óńirlerden memlekettik qorǵa astyq satyp alý teń jaǵdaıda júrgiziledi. Máselen, Qostanaı oblysynyń dıqandarynan 1 mln. 600 myń, Soltústik Qazaqstan oblysy sharýalarynan 1 mln. 450 myń tonna astyq satyp alynady. Mine, osy kvotany joǵaryda atalǵan komıssııa árbir sharýa qojalyǵyna teń bólip beredi. Qazirgi kúni Qostanaı, Aqmola, Batys Qazaqstan, Qaraǵandy, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan oblystarynda astyq satyp alý jumystary qolǵa alynsa, basqa óńirlerde jetkizýshilerdiń tizimin túzý jumystary júrgizilýde.
Aǵymdaǵy jyly 16,2 mln. gektar dándi daqyldar jınalady. Oblystyq ákimdikterdiń aýyl sharýashylyǵy departamenteriniń málimetterine qaraǵanda, qazirgi tańda respýblıka boıynsha 12,8 mln. gektar alqaptyń astyǵy jınalǵan. Ortasha shyǵymdylyǵy gektaryna 15,8 tsentnerdi qurap, 20,2 mln. tonna astyq bastyryldy. Bul 2010 jylǵy deńgeıden gektaryna 7,1 tsentnerge artyq. Orylyp jatqan egistik alqaptan taǵy da shamamen 5 mln. tonna astyq bastyrylmaq. Al aǵymdaǵy jylǵy eksporttyq áleýetimiz respýblıkanyń ishki tutyný kólemin qanaǵattandyrýǵa qajetti astyq kólemin alyp tastaǵanda 10 mln. tonnadan astamdy quraıdy. «Bul oraıda Qazaqstan astyǵynyń dástúrli ımporttaýshylary Ortalyq Azııa elderi, Aýǵanstan jáne Iran shamamen 6 mln. tonna Qazaqstan bıdaıyn ımporttaı alady»,-dedi A.Mamytbekov. Mınıstrdiń atap ótýinshe, qalǵan 4 mln. tonna astyq Baltyq jáne Azov-Qarateńiz basseıni aılaqtary arqyly Batys Eýropa elderine eksportqa shyǵarylmaq.
Aıta keterligi, qazaq astyǵyna suranys bar, degenmen bar másele baǵaǵa kelip tirelip otyr. «Sondyqtan, - deıdi mınıstr, - Orta Azııa elderine, Aýǵanstan, Iranǵa astyq satqanymyz tıimdi. Óıtkeni bul baǵytqa kólik shyǵyndary az. Basqa elderge shyǵarsaq kólik shyǵyndaryna baılanysty aqsha qolǵa az tıedi».Máselen, onyń atap ótýine qaraǵanda, Qara teńiz aılaǵynda astyq baǵasy 280-285 dollardy quraýda. Biraq, aılaqqa shyǵý úshin keminde 100-120 dollar transporttyq tarıfter tóleýmen qatar termınaldarda shamamen 20 dollar shyǵyndaýǵa týra keledi.
Qazaqta «alystan arbalaǵansha, jaqynnan dorbala» degen sóz bar. Qolda barymyzdy puldaýǵa kelgende osy maqaldy esten shyǵaryp, ónimdi neǵurlym joǵary baǵaǵa satýǵa tyrysatynymyz shyndyq. Bıyl astyq naryǵyndaǵy negizgi oıynshylar bolyp sanalatyn barlyq elderde bıdaıdyń bitik shyǵyp jatqandyǵyn eskersek, astyq baǵasynyń qatty qymbattaı qoıýy ekitalaı. Demek, alysqa arbalap shyǵarǵansha, jaqynda dorbalap satqanymyz abzal bolar. Bul rette dıqanshylar qambalaryndaǵy mol astyqtarynyń irip-shirýine jol bermeı, syndarly sheshim qabyldaıdy dep senemiz.
