Depýtattarǵa zańdy qurmetteıtin adamdar jan-dúnıelerin qajytqan máselelermen keledi- V. Kııanskıı
Biri demalys oryndarynda bolsa, ekinshi bir depýtat saılaýshylarmen kezdesýler ótkizýdi bastap ketti. QR Parlamenti Májilisiniń Ekologııa máseleleri jáne tabıǵat paıdalaný komıtetiniń múshesi, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor Vıktor Kııanskıı birneshe kezdesýler ótkizip, Aq Jaıyq óńirindegi turǵyndardyń jaı-kúıimen tanysty. Oralǵa issaparmen barǵan QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda depýtat birqatar máseleler týraly oılarymen bólisti.
- Vıktor Vladımırovıch, jazǵy demalysyńyz qalaı ótip jatyr? Saılaýshylarmen kezdesýińizdi qashan bastadyńyz?
- Men Oral qalasynda shilde aıynyń 11-nen bastap kezdesýler ótkizdim. Atap aıtqanda, Qazaqstan ınnovatsııalyq jáne telekommýnıkatsııalyq júıeler ýnıversıtetiniń stýdentterimen júzdestim. Atalǵan bilim ordasynyń bıylǵy túlekterine dıplom tabys etý rásimine qatystym. Ol óte erekshe joǵary oqý orny. Telekommýnıkatsııa salasynda, ár túrli kompıýter júıesinde jańalyqtar engizip, jas urpaqty zamanaýı mamandyqtarǵa tárbıelep keledi. Olardyń túlekteri úlken suranysqa ıe. Búgingi tańda «Qazaqtelekom» AQ-y qyzmetkerleriniń 50 paıyzyn QazITÝ túlekteri quraıdy. Oqý bitirýshilerdiń qaı jumysqa ornalasamyn degen problemasy joq. Ýnıversıtet rektory, Injenerler akademııasynyń akademıgi Aqserik Saryuly Áıtimov atalǵan oqý ornyn ınnovatsııalyq jobalarǵa baǵyttap keledi. Jańa ǵımaratyn «Nazarbaev ýnıversıteti» úlgisinde qaıta qalyptastyrýdy kózdep otyr. ıAǵnı, jańartylǵan energetıka, aqparattyq júıeler, kıbernetıkalyq qurylymdar fakýltetin ashqaly jatqanyn estip bildim. Oqý ornynyń ustazdaryna da áleýmettik qoldaý jasalady. Turǵyn úı salyp, barlyq jetekshi oqytýshylarǵa bıyl páter berilipti. Jekemenshik ýnıversıtet bolsa da, memlekettik kózqarasty ustanyp otyr.
Jańadan eki oqý ǵımaraty salynyp, paıdalanýǵa berildi. Joǵarǵy oqý ornymen qatar onyń kolledji jáne «Andas» oqý ortalyǵy bar. ıAǵnı, olarda óskeleń urpaqty bilimge baýlýdyń barlyq júıesi baspaldaqty túrde qalyptasqan.
- Bıyl Oral qalasy men onyń tóńiregindegi eldi mekender kóktemgi sý tasqynynan kóp zardap shekti. Qalpyna keltirý jumystarymen tanysa aldyńyz ba?
- Iá, osy maqsatta Oral qalasynyń irgesindegi Zachagan kentinde kezdesý ótkizdim. Zachagan aýyldyq okrýgy jedel qarqyndy damyp keledi jáne turǵyndarynyń sany jyl sanap ósip bara jatqan meken. Zachagan kentiniń ákimi Qurmanǵalı Baıǵarjanovóte belsendi azamat ekendigin tanytyp otyr.
Ózińizge aıtqandaı, kóktemde Jaıyq óńirin sý basyp ketti. Men keleshekte qaıtalanbaý úshin osy oqıǵanyń zardaptaryn joıý jumystary qalaı júrgizilip jatqanyna nazar aýdardym. Saratov tas jolynan Atyraý tas jolyna deıin salynyp jatqan toǵandy baryp kórdim. Ol jaı toǵan emes, asfalt tóselgen jaqsy jol retinde salynýda. Eger keler jyldary sý kóteriletin bolsa, toǵannyń janymen Anısıno kóline baryp quıady. Eshqandaı eldi mekendi sý basyp qalmaıdy. Sý apatynan qorǵanýdyń jaqsy tásili jasalǵan. Sonymen qatar sýdy kóbirek ótkizý úshin birneshe tas joldarǵa kese kóldeneń úlken dıametrli qubyrlar ornatylypty. Oblys jáne jergilikti ákimshiliktiń aýqymdy jumystar júrgizip jatqanyna kýá boldym.
Sol sekildi eldi mekendi kógaldandyrý, kógildir otynmen jáne aýyz sýmen qamtý máselelerine kóńil bóldim. Anısıno kólin qalypqa keltirip, baý-baqsha sýarý úshin paıdalanatyn ýaqyt jetti. Ol úshin kólge kóktemgi qar sýy men Jaıyqtan tasyp shyǵatyn sýdy jiberip, sý qoryn saqtaıtyn orynǵa aınaldyrýymyz kerek.
Jergilikti turǵyndarmen birge turǵyn úı kommýnaldyq sharýashylyǵyn jaqsartý máselelerin talqyladyq. Kommýnaldyq tólemaqyny tólemeıtinderdiń sanyn azaıtý úshin, qýat kózin, sýdy zańsyz qosyp alatyndar az bolý úshin ár PIK pen ákimshilik bir baǵytta jumys istese, tıimdiligi artatyny sóz boldy.
Shaǵyn eldi mekenderde, ásirese, turǵyn úı kommýnaldyq sharýashylyǵyna qatysty zańdardyń qalaı júzege asyp jatqanyna kóz jetkizgendeı boldyq. Biz Parlamentke jergilikti jerde turǵyn úı kommýnaldyq sharýashylyqqa baılanysty qandaı ister atqarylyp jatqany jóninde mol maǵlumatpen barmaqshymyz.
- Jaıyq óńiriniń turǵyndaryn qandaı máseleler tolǵandyrady eken?
- Depýtattarǵa zańdy qurmetteıtin adamdar jan-dúnıelerin qajytqan máselelermen keledi. Jýyrda «Nur Otan» HDP-nyń Batys Qazaqstan oblystyq fılıalynyń keńsesinde 25-ten astam azamatty qabyldadym. Negizinen ardagerlerdi, múgedekterdi, sondaı-aq kóktemgi tasqyn sýdan zardap shekkenderdi turǵyn úımen qamtý máseleleri qozǵaldy. Tabıǵat apatyna ushyraǵandarǵa qoldaý úshin qarajat bólindi. Biraq keıbireýleri úılerin jóndeýge qajetti aqshany áli ala almaı júrgenderin aıtty. Aıtalyq, Zelenov aýdanynda qalpyna keltirý jumystary joǵarǵy qarqynmen júrip jatyr. Degenmen, aýdannyń keıbir turǵyndary ótinishpen keldi. Soǵan oraı atqarýshy bılik organdaryna «Nur Otan» atynan hat joldadym. Turǵyndardyń kelesi bir kótergen máselesi - eńbekaqysyn ala almaı júrgeni. Keıbir JShS-ter qurylysshylarǵa 4 aı boıy eńbekaqysyn tólemepti. Jýyrda «Nur Otan» HDP hatshysy Sergeı Gromov ta osy máseleni qozǵap, Astana qalasynda da jumysshylardyń eńbekaqysy tólenbeı jatqany týraly aıtty. Sondyqtan osy ispen shuǵyldanatyn tıisti departament pen prokýratýraǵa atalǵan kásiporyndardyń qaryzy jóninde aıta kelip, jumysshylardyń eńbekaqysyn tóleý joldaryn qarastyrý jóninde ótinish jiberdim.
Zelenov aýdanynan qabyldaýǵa kelgen ustazdar men ata-analar Darınsk eldi mekenindegi mektep máselesin qozǵady. Ol jerde burynǵy aýdandyq atqarý komıtetiniń ǵımaratyn mektepke yńǵaılastyrǵan. Sońǵy úsh jyl boıy jańa zamanǵa laıyqty qazaq mektebin salý máselesi kóterilip keledi. Jańa ǵımarattyń jobalaý-smetalyq qujattary jasalǵan. Mektep qurylysy ótken jyly bastalatyny josparlanǵan. Bıyl da ýáde berilgen edi. Biraq naqty is áli bastalǵan joq. Qazaq mektebiniń qurylysyn bastaýdy jedel qolǵa alý týraly jergilikti ákimshilik pen oblystyq bilim basqarmasyna «Nur Otan» atynan saýal jiberdim. Sondaı-aq bul - depýtattar nazarynda bolatyn másele. Biz respýblıkalyq bıýdjetke tolyqtyrýlar engizilgen kezde Darınsk mektebine jetkilikti qarjy bólý týraly usynys jasaıtyn bolamyz.
Meni bir aryzdanýshynyń taǵdyry tańǵaldyrdy. Qabyldaýǵa kelgen Lıýdmıla Provotorova 13 jyl boıy Qazaqstan azamattyǵyn qalpyna keltire almaı áýre-sarsańǵa túsip kele jatqanyn baıandady. Ol 1975 jyly Ózbekstanǵa joldamamen jumysqa jiberilgen. Tashkent qalasynda 1997 jylǵa deıin turǵanmen, Ózbekstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn qabyldamaǵan. 1997 jyly kámeletke tolmaǵan eki qyzymen birge ózi týyp-ósken Oral qalasynyń mańyndaǵy Podstepnoe selosyndaǵy óz úıine qaıta kóship kelgen. Kóshi-qon bıýrosy oǵan ýaqytsha turý týraly qujat beripti. Keler jyly úlken qyzy 16 jasqa tolǵanda Kóshi-qon bıýrosyna taǵy da ótinish jasaǵanmen, jeke kýálik berilmegen. Endi bıyl kishi qyzy 11-synypty bitirip, UBT-dan synyptastarynan da joǵary 105 ball jınasa da, qujaty joqtyǵynan Qazaqstannyń joǵarǵy oqý ornyna túse almaı otyr. Qujat alýdyń osyndaı qaıshylyqtaryna ushyrap otyrǵan otbasynyń máselesin qaraý jóninde tıisti oryndarǵa hat joldadym.
Sonymen qatar Batys Qazaqstan oblystyq Memlekettik qyzmet departamentinde sybaılas jemqorlyqpen kúres týraly zańnyń oryndalý barysy jóninde basqosý ótti. Birqatar problemalar týyndap otyr. Biz jaqsy zań jasaǵymyz kelip edi ǵoı. Qoǵamnyń derti bolyp otyrǵan osy sybaılas jemqorlyqpen halyq bolyp kúresý kerektigi týraly el Prezıdenti Nursultan Nazarbaev ta únemi aıtyp keledi. Búgingi tańda zańmen birge soǵan sáıkes qabyldanǵan standarttary men normatıvterin qamtyǵan qanshama zańnamalyq aktiler bar?! Eger bir jerinde útiri durys turmasa, bir tarmaǵy kúmándi bolsa, olar sybaılas jemqorlyqqa alyp keletin is-áreket retinde túsindiredi. Qazirgi kúnde tártiptik keńeste 13 qyzmetkerdiń isi qarylyp jatsa, sonyń 9-yn jumystan shyǵarý kerek deıdi. Shynyn aıtqanda, ol jerde sybaılas jemqorlyq is-áreketi baıqalmaıdy. ıAǵnı, áli de atalǵan qylmys túrimen kúresýdiń mehanızminde jetildirilmegen tustary bar ekenin aıtýymyz kerek. Dóńgelek ústelde osy máseleler qozǵaldy. Bul da zań shyǵarýshylarǵa jergilikti jerlerde atalǵan zań qalaı qoldanylady degen taqyryp boıynsha monıtorıng júrgizýine yqpal etedi dep oılaımyn.
- Ádette Senat jáne Májilis depýtattary top bolyp aýdandarǵa birge shyǵatyn edińizder. Osy joly sondaı issaparlardy josparladyńyzdar ma?
- Siz bilesiz be, bizde jazǵy demalys kezindegi kezdesýlerimizdiń ózindik aıyrmashylyǵy bar. Sessııa ishinde naqty on kúnge kelip, óńirdi aralaýǵa birge shyǵatyn bolsaq, jazdyń eki aıy kezindegi jumysy men demalysyn ár depýtat ózi josparlaıdy.
Halyqqa qyzmet kórsetýde, qarajatty qabyldaý men jiberý protsesinde bankterdiń róli zor. Elimizde qarjy tıimdiligin arttyrýǵa basa kóńil bólinip otyr. Men jýyrda «Turan Álem banki» AQ-nyń búgingi jaǵdaıymen tanystym. Salymshylarmen jumystar qalaı júrgizilip jatqanyn bildim. Bul banki halyqtyń senimine qaıtadan kirý úshin úlken ister atqaryp otyrǵanyna kýá boldym. Bankiniń qyzmetin paıdalanýshylardyń sany azaımaı, ulǵaıa túsipti. «Turan Álem banki» durys strategııalyq baǵytty ustanyp otyrǵanyn baıqadym.
- Kezinde ózińiz qyzmet atqarǵan Agrarlyq ýnıversıtettiń ustazdarymen, stýdentterimen kezdesý ótkizesiz be?
- Ýnıvesıtettiń birqatar oqytýshylarymen júzdestim. Tamyz aıynda kezdesý ótkizý oıymda bar.
- Aýdandarǵa shyǵasyz ba?
- Jaqynda Aqsaı qalasynda bolyp, shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń damýyna nazar aýdaryp, osy saladaǵy is-sharalarmen tanystym. Qalada sút zaýyty bar. Nesıe alýdyń qıyndyǵyna baılanysty óndiris ornynyń ónim shyǵarý kólemi sońǵy jyldary azaıyp ketip edi. Osy máselelerge oraı kezdesýler ótkizdim.
Batys óńirindegi standarttaý, tehnıkalyq reglamentke qatysty máselelermen aınalyspaqpyn. Oral qalasynda 26 shildede Keden odaǵynyń kókeıkesti máselelerine arnalǵan úlken semınar ótedi. Osy sharaǵa bizderdi arnaıy shaqyrdy. Men sóz sóıleýge tyrysamyn. Keden odaǵynyń mańyzdylyǵy jóninde pikirimdi aıtamyn. Óıtkeni Aqjaıyq óńiri Reseıdiń 5 oblysymen shekaralas jatyr.
- Tamyz aıyna belgilegen qandaı josparlaryńyz bar?
- Birqatar oqý oryndarynda bolmaqpyn. Dástúr boıynsha «Tamyz oqýlary» ótedi. Birneshe mádenı oryndarda bolamyn. Atap aıtqanda, kórme zalyna, murajaılarǵa, drama teatryna baryp, tynys-tirshiligimen tanysýdy kózdep otyrmyn. Óıtkeni Batys Qazaqstanda mádenıettiń úlken bir oshaǵy qalyptasqan. Búgingi tańda da óte daryndy jastar ósip keledi. Men, máselen, daryndy sýretshi Nurtaı Járdenovtiń shyǵarmashylyǵyna basa nazar aýdaryp kelemin. Rýhanı dem berip, qoldaý jasaýǵa tyrysyp júrmin. Parlamentke QR Mádenıet mınıstri Muhtar Qul-Muhammed kelgende jas sýretshilerge qoldaý kórsetý týraly men suraq qoıdym. Nurtaıdyń qalamynan shyqqan tamasha týyndylary bar. Mundaı jastardy qoldap, Astanaǵa shaqyrǵan jón dep oılaımyn. Elorda jurtshylyǵyna kórsetken jón. Sondyqtan men únemi jazýshy, sýretshi jáne óner adamdarymen tyǵyz baılanysta bolamyn.
Jáne de Oral qalasyndaǵy birqatar basylymdardyń redaktsııalaryna kirip shyǵamyn. Maǵan jýrnalıstermen ózara baılanysta bolý óte mańyzdy. Qazaq jáne orys tilindegi oblystyq, qalalyq gazetterge suhbat beremin. Respýblıkalyq gazetterdiń menshikti tilshilerimen qarym-qatynas jasap turamyn. Men qatysqan is-sharalardy jýrnalıster turaqty jazyp turady. «Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń oblystaǵy tilshisi Lıýdmıla Korına, «Lıter» gazetiniń ókili Oksana Dementevskaıa depýtattardyń óńirdegi qyzmetin jan-jaqty kórsetip keledi. Sonymen qatar Oraldan shyǵatyn «Inform-bırja» gazetinde «Parlament ız pervyh ýst» degen turaqty aıdar bar. Qos Palatanyń depýtattary da aımaqqa kezdesýge kelgende osy gazetke kirip, suhbat berýdi ózderiniń paryzy sanaıdy. Al gazet kóptegen suraqtarǵa berilgen jaýaptarymyzdy aıqara betke jarııalaıdy. Suhbat berý kezinde redaktsııanyń ujymy túgel qatysyp otyrady. Barlyq suraqtarǵa jaýap beremiz. Keıde gazettiń birneshe sanyna jarııalanady.
- Ár depýtatqa da sondaı múmkindik berile me?
- Iá, ıá. Qabyldanǵan jańa zańdar, memleketimizdiń júrgizip otyrǵan saıasaty týraly tolyqqandy maǵlumat beremiz. Gazettiń redaktory tanymal jýrnalıst Sergeı Kýlpın. Ol buryn «Prıýrale» gazetiniń bas redaktory bolǵan tájirıbeli basshy. Redaktordyń ustanymy - depýtat pen halyqtyń arasynda tyǵyz baılanys ornatý, turǵyndarydyń kókeıkesti suraqtaryna jaýap alý. Gazettiń taralymy oblystaǵy aldyńǵy qatarda. 20 myńnan astam taralymy bar. Qala jáne oblys turǵyndaryn aqparattandyryp otyrady. Gazet oqıǵany burmalaýshylyqqa jol bermeıdi. Qandaı málimetti de obektıvti túrde jetkizedi.
- Raqmet áńgimeńizge.
