Depýtattar eldik máselelerdi aımaqtarmen birlese otyryp sheship keledi-Senat depýtaty E. Muqaev
-Erbolat Rahmetuly, Aq Jaıyq óńirinde kóptegen basshylyq qyzmetterde boldyńyz, olar qazirgi depýtattyq qyzmetińizge qanshalyqty áser etýde?
-Men 1984 jyly joǵary oqý ornyn bitirip kelgennen keıin, eńbek jolymdy ózim oqyǵan Fýrmanov orta mektebinde (Jalpaqtal aýyly) fızıka pániniń muǵalimi qyzmetinen bastadym. Bir jyldan keıin aýdandyq komsomol komıtetiniń hatshylyǵyna saılandym. Keler jyly Máskeýdegi joǵary komsomol mektebinde oqyp, joǵary saıası bilim alǵannan keıin, oblystyq komsomol komıtetiniń bólim meńgerýshisi, aýdandyq komsomol komıtetiniń birinshi hatshysy boldym. 1990 jyldyń sáýir aıynda Fýrmanov aýdandyq partııa konferentsııasynda aýdandyq partııa komıtetiniń ekinshi hatshysy bolyp saılandym. Partııa taraǵannan keıin aýdandyq statıstıka jáne taldaý bóliminiń bastyǵy bolyp qyzmet istedim. Bertin kele, aýdan ákiminiń orynbasary, oblys ákimdiginiń uıymdastyrý, baqylaý jáne kadr bóliminiń meńgerýshisi, oblystyq eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, qala ákiminiń orynbasary, oblys ákimi apparatynyń jetekshisi qyzmetterin atqardym. Jalpy alǵanda, 22 jyl memlekettik qyzmettiń ár salasynda eńbek etip, ómir mektebinen ótip, tájirıbe jınaqtadym. Árıne, depýtattyq qyzmetime aýdan, qala, oblys kóleminde atqarǵan jumystarym ıgi áserin tıgizip júr. Qandaı da bolmasyn, zańǵa ózgeris engizgende nemese jańa zań qabyldaǵanda burynǵy qyzmetterimdegi oryn alǵan jaılardy oı eleginen ótkizip, zańnyń halyqqa paıdaly bolý jaǵyn eskerip otyramyn.
-Depýtat retinde qandaı máselelerdi sheshýge atsalystyńyz? Sizdiń poshtańyzǵa batysqazaqstandyq turǵyndardan suraq, ótinishter jıi túse me, ol máselelerdiń sheshilýi qalaı?
-Jalpy, depýtattar eldik máselelerdi aımaqtarmen birlese otyryp sheshýge tyrysady. El-jurt kún tártibine qoıǵan máseleniń ońaıy bolmaıdy. Bul máselelerdiń birazy sheshimin tapsa da, sheshimin tappaı turǵandar da joq emes. Dana halqymyzdyń «Eńbek qajytpaıdy, qaıǵy qajytady» degen sóziniń jany bar. Tek ýaqytpen sanaspaı eńbek ete bilsek, kóptegen másele sheshiledi. Árıne, meniń poshtama túsetin hattar az emes. Onyń ishinde sý, jol, gaz, sporttyq kerek-jaraqtar, turǵyn úı, memlekettik tapsyrys, áleýmettik-mádenı salalarǵa qatysty ótinishter bar. Mysalǵa, Senatqa kelgen ýaqyt aralyǵynda sheshimin tapqan máselelerdiń qatarynda emdeý mekemeleri kóptep sanalady. Elbasynyń «100 mektep, 100 aýrýhana» baǵdarlamasyna sáıkes salynǵan Oral qalasyndaǵy aýysymyna 500 adamdy qabyldaı alatyn №5 qalalyq emhananyń, 200 tósektik oblystyq kóp beıindi balalar aýrýhanasynyń, 150 tósektik onkologııalyq dıspanserdiń, Zelenov aýdanynyń Peremetnyı aýylyndaǵy 120 jáne Terekti aýdanynyń Aqjaıyq aýylyndaǵy 100 tósektik aýrýhanalardyń, Aqjaıyq aýdanynyń Chapaev aýylyndaǵy 250 adamdy qabyldaýǵa laıyqtalǵan emhananyń qurylystary 2009 jyly bastalyp, 2011 jyly aıaqtalý kerek edi. Qurylys qarqyny jaqsy júrgendikten, áriptesterimmen birge másele kóterip, 2011 jyldyń qarajatyn bir jylǵa jyljyttyq. Sóıtip bul emdeý oryndary 2010 jyly, ıaǵnı bir jyl buryn iske qosyldy. Sondaı-aq Tasqala jáne Qaratóbe aýdandarynda 100 balaǵa arnalǵan ınternaty bar 300 oryndyq jalpy bilim beretin mektepterdiń qurylysyna, «Chapaev-Jańaqala-Saıqyn», «Jympıty-Qaratóbe», «Aqsaı-Shyńǵyrlaý» avtojoldaryn kúrdeli jóndeýge qarjy bólindi. «Chapaev-Jalpaqtal» jolyna jylyna 4-5 shaqyrym jóndelýine qarjy bólinetin edi. Bıyl bul joldyń 20 shaqyrymyna qarajattyń bólinýine, 2012 jyly 40 shaqyrym joldyń joba-smetalyq qujattamasynyń ázirlenýine úles qostyq. Kırov-Shejin magıstraldyq kanalyn kúrdeli jóndeý jáne aýmaǵy 12 shaqyrymǵa deıin sozylatyn jańa kanal salý jumystaryna qarjy bólindi. Jáńgir han atyndaǵy BQATÝ aýmaǵynda 560 oryndyq 9 qabatty jataqhana boı kóterdi. 2010 jylǵa arnalǵan respýblıkamyzdyń memlekettik qorǵanys tapsyrmasy jobasyna «Oralagroremmash» AQ-dan órt sóndirý avtokólikterin Qorǵanys mınıstrliginiń qajettiligine alý qarastyryldy. «Gıdroprıbor» ǴZI» AQ men «Oral «Zenıt» zaýyty» AQ jyl saıyn Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteri, sonymen qatar basqa da áskerı quramalary úshin de memlekettik qorǵanystyq tapsyrmalardy oryndaýǵa qatysatyn boldy. El aýmaǵyn sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etýge baǵyttalǵan «Aqbulaq» baǵdarlamasyn júzege asyrý maqsatynda biraz másele sheshildi. ıAǵnı Aqjaıyq aýdanynyń Mergen, Tasqala aýdanynyń Tasqala, Oıan aýyldaryn taza aýyz sýmen qamtamasyz etýge, Bórli aýdany Prıýral aýylynyń sý júıesi jelilerin qalpyna keltirýge, Jánibek aýdany Taý, Jaqsybaı, Bókeı ordasynyń Saraljyn aýyldarynda sý júıesiniń qurylystaryn júrgizýge, Shyńǵyrlaý aýdany ortalyǵyn taza sýmen qamtamasyz etetin «Ardaq» bas saǵasynyń qurylysyna qarjy bólindi. Mine, osylaısha ár másele óz sheshimin taýyp keledi.
-Senat qabyrǵasy boıyńyzǵa qandaı qasıetti darytty?
-QR Parlamentiniń joǵary býyny sanalatyn Senat - memlekettiń eń joǵarǵy zań shyǵarýshy organy Parlamenttiń qos palatasynyń biri. Parlamentte qandaı da bolmasyn máseleni memlekettik turǵyda qaraý qajet ekenin sezinesiń. Memleket neǵurlym myqty bolsa, halyqtyń da jaǵdaıy soǵurlym jaqsara túsedi.
-Sizdi qoǵamdaǵy qandaı máseleler qatty mazalaıdy?
-El táýelsizdiginiń arqasynda qazaqstandyq qoǵamda buryn-sońdy bolmaǵan áleýmettik-ekonomıkalyq, mádenı, saıası oń ózgerister kórinis tapty. Desek te, meni mazalaıtyn másele barshylyq. Máselen, keıbir jastardyń radıkaldy dinı aǵymdardyń yrqyna berilip júrgendigi. Jap-jas jigitter keýdesine deıin jetetin saqal qoıyp, bizdiń dástúrli ıslam jolymen emes, basqa aǵymdaǵy jolǵa túsýi alańdatady. Buryn qazaqtyń jastary emes, qarııalary ǵana saqal qoıǵan. Saqaldary kúmisteı appaq bolǵan soń, olardy «aqsaqal» dep qurmettegen. Jáne de aqsaqaldarymyz qaba saqal emes, kishkentaı ǵana shoqsha saqal qoıǵan. Dinge den qoıǵan árbir azamat ıslam dininiń negizgi qaǵıdalaryn ustanyp, bes ýaqyt namazyn oqyp, el qatarly júrgenin qalar edim. Órkenıetti zamanda qoǵam da, adam da adaspaǵany durys. Ekinshiden, adamdar arasyndaǵy shynaıy dostyq emes, paıdakúnemdik nıetpen «dostyq» izdeıtinderdiń qatary kóbeıip bara jatqan joq pa dep alańdaımyn.