Depýtat valıýta naryǵyna qatysty: Adamdar únemi devalvatsııany kútýmen ómir súredi
«Keshe Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy barysynda Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq bank ınflıatsııanyń 2022 jyly 4 – 6% jáne 2025 jyly 4% nysanaly dálizine qol jetkizý úshin táýelsiz aqsha-kredıt saıasatyn, bul rette barabar aqsha-kredıt saıasatyn júrgizýge tıis ekenin atap ótti. Ulttyq banktiń esepke alý mólsherlemesin jáne valıýtalyq ınterventsııalar (satý nemese satyp alý) arqyly teńgeniń baǵamyn retteý UB-nyń ınflıatsııalyq targetteý boıynsha negizgi ekonomıkalyq quraly bolyp tabylady. Tutastaı alǵanda, 2021 jylǵy qarasha men jeltoqsanda valıýtalyq saýda-sattyq kólemi 3,6 jáne 4,2 mlrd dollardy qurady. 2022 jylǵy 12 – 31 qańtar aralyǵynda – 2,5 mlrd dollar. Somasynda – sońǵy 3 aıda 10 mlrd AQSh dollary. Bul Qazaqstan tarıhyndaǵy valıýtalyq saýda-sattyqtyń orasan zor kólemi. Ári osy saýda-sattyqtyń basym bóligi Ulttyq banktiń qatysýymen ótkizildi», - dedi A. Jamalov Májilistiń jalpy otyrysynda joldaǵan saýalynda.
Onyń aıtýynsha, teńgeniń baǵamyn ustap qalý úshin 2022 jylǵy 12 jáne 13 qańtarda Ulttyq banktiń valıýtalyq ınterventsııalarynyń kólemi 240 mln AQSh dollaryn qurady. Al bul jalpy saýda-sattyq kóleminiń shamamen 50%-y bolyp otyr. Ulttyq bank valıýtalyq ınterventsııalardy 2021 jylǵy qarasha men jeltoqsanda da júrgizdi – olar boıynsha saldo 500 mln AQSh dollaryna jýyq boldy.
«2022 jylǵy qańtardaǵy valıýtalyq ınterventsııalar týraly derekter áli kúnge deıin jarııalanǵan joq. Alaıda, bul tsıfrlardyń ózi de aýqymdylyǵymen tańǵaldyrady. Kólemi boıynsha olardy Densaýlyq saqtaý nemese Bilim jáne ǵylym mınıstrlikteriniń shyǵyndarymen salystyrýǵa bolady. Kimniń múddesinde ınterventsııalar júrgizilip, rezervter jumsaldy? Bul ımporttyq mámilelerdi júrgizý úshin emes, alypsatarlyq suranysty qanaǵattandyrý úshin jasaldy. Qarapaıym sózben aıtqanda, aqshasy barlar dollardy Ulttyq bank esebinen «jaqsy baǵam» boıynsha satyp aldy. Ári bul aqsha shetelge shyǵarylǵan sııaqty. Biraq nelikten alypsatarlardyń suranysyn qanaǵattandyrý úshin rezervter jumsalady? Bul ne degen monetarlyq saıasat ózi?», - dedi depýtat.
Osy oraıda ol elimizge rezervter eldiń qajettiligi úshin jetkilikti ımport kólemin qamtamasyz etý jáne syrtqy qaryzdar boıynsha tólemderge kepildik berý úshin qajet ekenin, osynyń ózi valıýtalyq baǵamdy turaqtandyratyn myqty faktor bolyp sanalatynyn jetkizdi.
«Bul rette árbir baspasóz-relızinde jáne kópshilik aldynda sóıleıtin sózderinde biz Ulttyq banktiń erkin qubylmaly baǵam men turaqtylyqty ustanatyny týraly mantrany estip kelemiz. Ókinishke qaraı, teńge baǵamynyń turaqtylyǵy onyń turaqty quldyraýyn bildiredi. Sózi men isi arasynda qaıshylyq týyndaıdy. Erkin naryqtyq baǵamdy deklaratsııalaı otyryp, Ulttyq bank belsendi túrde ári kimniń paıdasyna ekeni belgisiz ınterventsııalar júrgizedi. Ulttyq banktiń oryndaýyndaǵy erkin qubylmaly baǵam eles sııaqty – bári ol jóninde aıtady, biraq ony eshkim óz kózimen kórmegen. Tipti naryqqa kásibı qatysýshylar da teńgeniń baǵamy nege baılanysty ekenin túsinbeıdi. Munaı baǵasy ósedi nemese tómendeıdi, baǵam ózgermeıdi nemese múldem basqa jaqqa qozǵalady. Ulttyq bank valıýta naryǵyna aralasady, biraq ózi baǵamnyń qandaı nysanaly mánderin qoldaıtynyn túsindirmeıdi. Ekinshi jaǵynan, erkin qubylmaly baǵam týraly málimdeıdi», - dedi A. Jamalov.
Onyń paıymynsha, baǵamnyń aldyn ala boljap bilýge bolmaıtyny oǵan degen senimsizdiktiń basty sebebine aınaldy. Sondyqtan, adamdar únemi devalvatsııany kútýmen ómir súredi.
«Memleket basshysy baǵamnyń kúrt alypsatarlyq aýytqýlaryn bolǵyzbaý úshin teńgege degen senimdi qalpyna keltirý qajettigi týraly aıtqan bolatyn. Biraq bul ashyq ári adal jasalýǵa tıis», - dedi depýtat.
Joǵaryda aıtylǵandardy negizge ala otyryp, mynalar usynyldy:
- Ulttyq bank Qarjylyq monıtorıng agenttigimen birlesip, valıýta naryǵyndaǵy alypsatarlyqty toqtatý boıynsha is-sharalar ázirleý;
- Ulttyq bank basqa elderdegideı, valıýtany satý men satyp alýdy qosa alǵanda, kún saıynǵy negizde valıýtalyq ınterventsııalar týraly derekterdiń jarııalanýyn qamtamasyz etý;
- Qarjylyq monıtorıng agenttigi valıýtany satý men satyp alýdy qosa alǵanda, sońǵy 3 aıdaǵy valıýtalyq ınterventsııalar týraly aqparatty taldaý qajet.
