Depýtat medıtsınalyq uıymdardyń shyǵynǵa batý sebebin aıtty

ASTANA. KAZINFORM – Medıtsınalyq uıymdardyń kommýnaldyq shyǵyndaryn tarıften alyp tastaý usynyldy. Bul usynysty Májilis depýtaty Ashat Aımaǵambetov Úkimet saǵatynda kóterdi. 

− Búginde tarıfterdi qaıta qaraý mınıstrliktiń erkine baılanysty. Qalasa – kóteredi, qalamasa – kótermeıdi. Mysal retinde onkologııadaǵy bazalyq tarıfti qysqartýdy alaıyq. Bul ne berdi? Eshqandaı únem bolmaı, tek densaýlyqqa zııan keldi. Úlken daýmen tarıfti 20%-ǵa qysqartty. Al nátıje qandaı boldy? Eshqandaı únem bolǵan joq, kerisinshe, shyǵyndar artty. Bul qatelik boldy. Qazirgi tarıf medıtsınalyq uıymdardyń, ásirese statsıonarlardyń naqty shyǵyndaryn ótemeıdi. Olar tek jalaqy tóleýge jáne shuǵyl qajettilikterdi qamtamasyz etýge áreń jetedi. Medıtsınalyq uıymdar «shyqpa, janym, shyqpanyń» kúıin keship otyr, - deıdi A.Aımaǵambetov.

Onyń aıtýynsha, kommýnaldyq qyzmetterdi tóleý shyǵyndaryn tarıften alyp tastaý aıtylǵanymen, bul másele áli kúnge deıin sheshilgen joq.

− Biz tutynýdyń eń tómengi normalaryn bekitý qajettiligi týraly aıtyp kelemiz. Keńes zamanynda Semashko ınstıtýty boldy, normatıvter boldy. Al bizde ondaı normatıvter joq. Olarsyz medıtsınalyq qyzmettiń naqty qunyn esepteý nemese shamadan tys tutyný týraly aıtý múmkin emes. Dál osy normatıvter negizinde medıtsınalyq qyzmetterdiń kólemi, tarıfter qurylymy jáne klınıkalyq shyǵyn parametrleri qalyptasýy kerek, - deıdi depýtat.

Sonymen birge, depýtat alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek qyzmetiniń jumysyn qaıta retteý keregin aıtty.

− Qazir barlyq emhanalar, azamattarǵa qyzmet kórsetken-kórsetpegenine qaramastan, ózine tirkelgen ár adam úshin aı saıyn orta eseppen 2000 teńge jan basyna shaqqandaǵy qarjylandyrý alady. Bul tásil emhanalardy sapaly medıtsınalyq qyzmet kórsetýge múldem yntalandyrmaıdy. Eshteńege qaramastan qarajat bólinedi. Kóptegen memlekettik emhanalar óz kóleminiń edáýir bóligin jeke jáne úlestes klınıkalarǵa sýbmerdigerlikke beredi. Jeke uıymdar da shet qalmaıdy. Qordyń málimetinshe, mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý paketin jetkizýshileriniń 60%-y – jeke uıymdar, - dedi ol.

Joǵary aýdıtorlyq palatanyń málimetinshe, memlekettik tapsyrys lıtsenzııasy joq, mamandary men qajetti jabdyǵy joq emhanalarǵa berilgen faktiler kóp.

− Bizdiń usynysymyz – medıtsınalyq qyzmetter kólemin josparlaý ádistemesin, tutyný normalaryn ázirleý, tarıfter qalyptastyrýdyń jańa ádistemesin bekitý, kommýnaldyq qyzmetterge jumsalatyn shyǵyndardy tarıfterden bólek kórsetý. Medıtsınalyq qyzmetter kólemin sýbmerdigerlikke berý úshin naqty krıterııler men sharttardy belgilep, kólemniń shekti mólsherin jáne medıtsınalyq qyzmet túrlerin anyqtaý kerek. Lıtsenzııa berý rásimin qaıta qarap, lıtsenzııadan keıingi baqylaýdy ár 5 jyl saıyn memlekettik attestatsııa túrinde engizgen jón, - dedi A.Aımaǵambetov.

Buǵan deıin A.Aımaǵambetov MÁMS-tiń qazirgi modeli medıtsınany halyqqa qoljetimsiz etip, shyǵyndy kóbeıtip, qarajattyń tıimsiz jumsalýyna ákelgenin, bir adamnyń 82 tisi «emdelip», 5 aılyq balanyń áli shyqpaǵan tisterin qanqurttan emdegenin aıtqan edi.