«Deport», abıýz, birneshe el azamaty — Germanııada mert bolǵan Aıgúl Saılybaevanyń kúıeýi jaıly ne bilemiz
ASTANA. KAZINFORM — Burynǵy sýdıa Aıgúl Saılybaevanyń Germanııada iz-tússiz joǵalyp, keıinnen múrdesi tabylǵany belgili. Opat bolǵan otandasymyzdyń jaqyn qurbysy Aıgúldiń otbasylyq ómiri jaıly aıtyp berdi. Onyń sózine qaraǵanda, bala tárbıesi men qarjylyq máselelerge qatysty otbasynda únemi kıkiljiń týyndap otyrǵan.
Stýdent kezden qurbymyz
«Aıgúlmen Sheffıld qalasynda «Bolashaq» baǵdarlamasymen bilim alyp júrgen kezimde tanysqan edim. Sol ýaqytta ol da, men de til úırený kýrsynan ótip júrgen edik. Tanysqan sátten-aq óte jaqyn dostyq qarym-qatynas ornady. Ol menen eki jas úlken, bizdiń qarym-qatynasymyz apaly-sińliler arasyndaǵy baılanysty eske túsiretin. Ol qaıyrymdy, elgezek edi. Kez kelgen ýaqytta barlyq stýdentke qol ushyn sozýǵa tyrysatyn. Kitaphanada jıi jolyǵatynbyz. Osyndaı dostyq qarym-qatynasymyz oqýymdy aıaqtap kelgennen keıin Qazaqstanda da ulasty. Ol sol kezde Astanada jumys istep júrgen-di. Adam retinde ol jaıynda tek jaqsy jaqtaryn ǵana aıta alamyn. Óte qaıyrymdy jan bolatyn, dostary da kóp edi. Qazirgi ýaqytta sol kezde bizben birge bilim alǵan, ony tanıtyn, sonymen qatar áriptesteri de maǵan jazyp jatyr. Ol únemi kúlip júretin. Barlyǵy da onyń elgezektigin, ashyqtyǵyn, meıirbandyǵyn aıtyp jatyr. Onyń harızmasy da erekshe edi. Óte qatań sýdıa laýazymyna qaramastan dostaryna da, týǵan-týystaryna da ýaqyt tabatyn», — dep eske alady Aıgúldiń qurbysy Toǵjan Esenbaeva.
Kitaphanadaǵy tanystyq
Onyń aıtýynsha, Aıgúl bolashaq jarymen ýnıversıtet kitaphanasynda tanysqan.
«Olardyń tanystyǵyna kýámin. 2015 jyly kóptegen stýdent sııaqty biz de ýaqytymyzdyń biraz bóligin kitaphanada ótkizetin edi. Aıgúl dál sol jerde bolashaq jarymen jolyqty. Olar qarapaıym stýdent bolatyn. Aralasa bastaǵannan keıin aralarynda mahabbat sezimi oıanǵan», — dedi Toǵjan.
Toǵjan qurbysynyń kezdesip júrgen jigitiniń naqty jasy neshede bolǵanyn bilmegendigin aıtady.
«Adamdar olardyń jas aıyrmashylyǵy bolǵanyn talqylap jatyr. Meniń bilýimshe, Sasha tanysqan kezde óziniń naqty jasy qansha ekendigin aıtpaǵan, tek 1-2 jas úlken ekendigine emeýirin tanytqan. Onyń jaman oıy boldy dep oılamaımyn, tanysqysy kelgen shyǵar. Jasym 22-de degenmen, 18-19 jasta bolǵan. Ol bakalavrıattyń 1 kýrs stýdenti boldy. Olardyń kitaphanada únemi birge otyratyndyǵyn jıi kóretinbiz. Sol jyly kezdesýimiz únemi sol jerde ótetin. Aıgúl ekeýimiz sport zalyna nemese tamaqtanýǵa birge barǵanymyzben, ony Sashamen tek kitaphanada kóretin edik. Sasha «Bolashaq» baǵdarlamasynyń stıpendıaty emes. Bilýimshe, Taldyqorǵan týmasy. Sol ýaqytta ol Qazaqstan azamaty retinde bilim alyp júrgen», — dedi ol.
Jaqsy jigit sııaqty edi…
Toǵjannyń aıtýynsha, Aleksandr ózin jaqsy jigit retinde kórsete aldy. Onyń Aıgúlmen aradaǵy sezimi shynaıy ári mahabbatqa toly kórinetin.
«2016 jyldyń qyrkúıeginde, til úırený kýrsyn aıaqtap, magıstratýrada oqýymdy bastaǵan kezde Aıgúl maǵan Sashanyń jataqhanasyna baryp, bólmesin jınaýdy, kiltin tapsyryp, qandaı da bir kitaptardy alyp kelýimdi ótindi. «Ne boldy?» degen saýalyma ol tótenshe jaǵdaı bolǵanyn, Sashanyń bir stýdentpen tóbelesip qalǵanyn aıtty. Aıgúldiń aıtýynsha, Sasha bir jigitti uryp, ol aryz jazǵan. Biz ózge elden kelgen stýdent bolǵandyqtan mundaı qylyqqa jol berýge bolmaıtyn. Sondyqtan Sashany 24 saǵattyń ishinde elden shyǵaryp jiberdi. Ol oqýyn aıaqtaǵan joq. Keıinirek ol oqýyn Máskeýde jalǵastyrdy. Sol ýaqytta Aıgúl Qazaqstanda bolatyn. Ol Astana qalasynyń Saryarqa aýdandyq sotynyń sýdıasy bolyp taǵaıyndalǵan edi jáne olardyń qarym-qatynasy qaıta jalǵasty. 2018 jyly Qazaqstanǵa oralǵannan keıin Aıgúlmen jıi kezdesip, áńgimelesip turatynbyz. Ol Máskeýge jıi ushyp baratyn, súıiktisi de jıi keletin. 2019 jyly Sasha Astanaǵa kelip, qurbylarymmen birge kútip aldyq. Sol ýaqytta onyń Aıgúlmen qarym-qatynasynyń jaqsy ekenin baıqadym. Ol tárbıeli, bilimdi jigit kórindi. 2019 jyldyń sońynda olar shańyraq kóterýge sheshim qabyldady. Sol ýaqytqa deıin Aıgúl onyń anasymen, týǵan-týystarymen tanysyp úlgergen bolatyn. Ol súıiktisiniń aǵasynyń Sankt-Peterborda ótken úılený toıyna baryp, otbasylyq is-sharalaryna qatysatyn», — dedi ol.
Toǵjan qurbysynyń saýatty zańger bolǵanyn jáne turyp jatqan eldiń zańdaryn zerdelep, jumys tabýǵa tyrysqanyn aıtady.
«Aleksandrda áli kúnge deıin Qazaqstan azamattyǵy bar. Al biz Qazaqstanǵa qos azamattyqqa tyıym salynǵanyn bilemiz. Degenmen, ol Germanııanyń da azamaty. Reseıdiń de azamaty degen sóz bar. Ol Reseıdiń de azmaty sııaqty. Óıtkeni, ol qyzyna reseılik pasport jasatqan. Bári taıaýda ǵana bolyp tur. Aıgúl qyzynyń qujattaryna qol jetkize almady. Ol qujattardy Reseı elshiligi arqyly jasatqan. Demek, ol sol eldiń azamaty», — dedi Toǵjan.
Eske sala ketsek, Germanııada eks-sýdıa Aıgúl Saılybaevanyń zorlyq belgileri bar máıiti tabylǵanyn jazǵan bolatynbyz.
Syrtqy ister mınıstrliginiń resmı ókili Aıbek Smadııarov vedomstvonyń baspasóz máslıhatynda Germanııada joǵalǵan Qazaqstan azamatynyń týystary Germanııaǵa jetkenin málim etti.
Burynǵy sýdıanyń joǵalǵany týraly onyń aǵasy Qanat Saılybaev habarlady.
Sondaı-aq, nemis polıtsııasy QR azamatshasy Aıgúl Saılybaevanyń ólimine qatysty túsinik berdi.
